Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Ingrid Koddo tõlk Jelena Zubtsova
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja Tsiviilasja number
2-0000-88
Tsiviilasi
L
S hagi V G ’i vastu 18 000 krooni nõudes. nõudes.
Menetlusosalised ja nende Hageja: Li S , isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx Kostjad: V G , isikukoodxxxx isikukoodxxxx, xxxx, elukoht xxxx esindajad esindaja volikirja alusel I B , isikukood xxxx. xxxx. Kohtuistungi toimumise aeg
25.0 25.04 .04.2007 .2007.a.
Kohtuistungil osalesid
hageja hageja ja kostja esindaja
Resolutsioon: rahuldada hagi tervikuna. Välja mõista V G ilt (isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx ) L S (isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks kokku 18 000 (kaheksateist (kaheksateist tuhat) krooni ning kohtukulude katteks kokku 1 700 (üks tuhat seitsesada) seitsesada) krooni. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 11.05.2007.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimetatakse toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. I. Asjaolud, hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 01.12.1999.a. palus kostja hagejalt laenu 15 000 krooni oma äritegevuse arendamiseks. Kuna pärast suvila müümist hageja omas raha, siis andis ta kostjale võlgu 15 000 krooni. Kostja andis selle kohta allkirja, millega kohustus võla tasuma nädala pärast, kuid ei teinud seda. 2001.a. jaanuaris pöördus hageja kostja poole ja palus võla tagastada. Kostja võlga ei tagastanud, ütles, et raha pole, ning andis 10.01.2000.a. järjekordse allkirja lubadusega tagastada võlg 15 000 krooni ning lisaks 3 000 krooni protsendina raha kasutamise eest kahe kuu jooksul ositimaksetena. Kostja võlga ei tasunud. 28.02.2000.a. lubas kostja võla tasuda aprilli lõpus - mai alguses, kuid võlg on senini tasumata. Hageja palub
kostjalt välja mõista võlgnevus koos protsendiga, kokku 18 000 krooni ja kohtukulud. Hagi on esitatud TSK § 272 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja 02.02.2001.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi selle esitatud kujul ei tunnista, sest hageja ja tema poeg ise provotseerisid kostja äritegevuse lõpetamise. 28.02.2000.a. oli võlast tasutud 1 000 krooni. Raha võttis kostja hagejalt alates 2000.a. septembrist protsendiga 1 000 krooni iga 10 000 krooni pealt. Kuna protsent oli kõrge, siis sai raha tagasi makstud ja kohe uuesti võetud. Hageja pole saadud protsentidelt tulumaksu maksnud. Kõrge protsent põhjustas ka äritegevuse lõppemise, millega seoses jäi kostja töötuks ning puudub raha võlgade tasumiseks. Kostja palub võlgnevuse tasumise külmutada kuni ajani, mil ta leiab tööd. III. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja seletab, et 01.12.1999.a. kostja küsis raha algul 10 000 krooni üheks nädalaks ja hiljem 08.12.1999.a. veel 5 000 krooni. Võlakiri oli algul V S nimele, aga raha oli hageja oma. Mingit kokkulepet protsendi kohta algul polnud, 3 000 krooni lisas kostja ise moraalse kahju katteks, et ei suutnud kohe võlga tagastada. Kostja pole midagi maksnud, ka mitte ositi, on hoidunud võla tasumisest kõrvale. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub 18 000 krooni kostjalt välja mõista ja kohtukulud. Kostja esindaja selgitab, et kostja on 1 000 krooni tagastanud ning kostja protsendiga nõus ei ole. Kostja tunnistab võlgnevust summas 14 000 krooni, sest kokkulepet protsendi tasumiseks polnud. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid, sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Asjas on esitatud kostja 28.02.2000.a. allkirjastatud võlakiri, mille kohaselt kostja kinnitab, et on võtnud hagejalt raha 15 000 krooni, et 01.12.1999.a. võttis kostja raha tähtajaga üks nädal, kuid ei suutnud seda nädala jooksul tasuda. Kostja kohustub summa tasuma mitte hiljem kui kaks kuud – aprilli lõpp, mai algus. 10.01.2000.a. on kostja andnud uue allkirja selle kohta, et tema võttis kostjalt 01.12.1999.a. raha laenuks tähtajaga 05.-06.01.2000.a., kuid raha tagastada ei saanud, sest raha polnud. Kostja kohustub kogu summa + 3 000 krooni protsendina moraalse kahju hüvitamiseks tasuma osakaupa kahe kuu jooksul. Kostja võlakirjad on käsitletavad laenulepinguna. TSK § 272 lg. 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. Kostja on raha saamist oma allkirjaga tunnistanud ja vastupidist kostja ei tõendanud. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Asjas esitatud saateleht/arve, millest nähtub, et 01.12.1999.a. andis kostja võlakirja hageja pojale, asjas tähtsust ei oma, kuivõrd tegemist on originaaldokumendiga, mis tõendab, et sellest dokumendist tulenevad suhted on selle suhte poolte vahel lahendatud. Samas kinnitab see hageja selgitust, et algul andis kostja allkirja raha saamise kohta hageja pojale, kuigi raha oli hageja oma. TSK § 272 lg. 3 sätestas, et pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust-
müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna ning siis kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. Järelikult pole vastuolus seadusega sätestada laenulepingus ka laenusumma moraalse kahju katteks, kui pooled nõnda soovisid. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja laenu ei ole tagastanud. Kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma vastuväiteid, et tasus võlga ositi, tõendanud. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele tervikuna ja kostjalt tuleb hageja kasuks ja võlgnevuse katteks välja mõista 18 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud hagi esitamiseks tasutud riigilõivus 1 400 krooni. Hageja poolt tunnistajate ülekuulamiseks tehtud kulutused ei ole põhjendatud ja jäävad hüvitamata summas 160 krooni, sest TSK § 276 lg. 2 järgi juhul, kui laenuleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis, ei ole selle vaidlustamine tunnistajate ütluste kaudu lubatud. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 300 krooni, mis on väiksem, kui 5% summast 18 000 krooni. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 272-273, 276 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1 ja kehtiva TsMS §-de 230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik
/allkiri/
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2007.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.