Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht

Reet Allikvere, Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola 11.05.2007.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-07-1555

Tsiviilasi, hageja nõue

AS P hagi A. S vastu 21 500.47 krooni nõudes Harju Maakohtu 31.01.2007 määrus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmise kohta

Vaidlustatud lahend Kaebuse esitaja, kaebuse liik

Hageja AS-i P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS P (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: XX xx, xxxxx Tallinn), lepinguline esindaja Toomas Tuuling Kostja: A. S (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: XX xx, xxxxx Tallinn)

Resolutsioon

Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2007 määrus ja saata asi edasiseks menetlemiseks samale kohtule.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata

Menetluse käik ja määruse põhjendused 10.01.2007.a esitas AS P Harju Maakohtule hagi A. S vastu põhivõla 19 170,20 krooni ja kogu võlgnevuse 21 500.47 krooni nõudes. 18.01.2007.a jättis maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest. Kostja sai määruse kätte 26.01.2007.a. 30.01.2007.a esitas hageja vastuse 18.01.2006.a kohtumäärusele, milles ei kõrvaldanud puudusi hagis, asudes seisukohale, et kohtu nõudmine on põhjendamata. TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded, mille lg 1 p 2 ja 3 kohaselt märgitakse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja tõendid.

Harju Maakohus 31.01.2007 määrusega jättis AS-i P hagi A. S vastu 21500,47 kr nõudes menetlusse võtmata. Kohus jäi kaevatavas määruses 18.01.2007 määruses väljendatud arvamusele, et hagiavalduses on võlgnevuse kujunemise asjaolud välja toodud puudulikult ning intressi ja viivise arvestused ei ole kostja sellekohaste vastuväidete korral kontrollitavad, kuna on välja toomata intressi ja viivise

summa suurus ühe päeva kohta ja viivitatud päevade arv. TsMS § 372 lg 2 järgi kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistavad puudused, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, jätab kohus määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohus on seisukohal, et intresside ja viiviste kujunemise asjaolude ja arvestuse väljatoomine hagiavalduses on võimalik ega ole hagejale põhjendamatult koormav ja kulukas. Kohus on ka seisukohal, et tõendite alusel kontrollitakse hagiavalduses väljatoodud asjaolude paikapidavust, mitte vastupidi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg-le 2 keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast, kui hageja jätab kohtu nõudmisel tähtpäevaks puuduse kõrvaldamata. Kuna kohus on asunud seisukohale, et puudused olid kõrvaldatavad ja tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette puuduste kõrvaldamist puuduste kõrvaldamise avaldusele, siis tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest ja esitatud avaldused ja tõendid hagejale tagastada. AS P esitas määruskaebuse, milles palub kaevatava määruse tühistada. Hageja leiab, et kohtu nõudmine on põhjendamatu. Hagiavalduses on välja toodud intressi ja viivise arvestamise alguskuupäevad ja lõppkuupäevad (periood) ning samuti on välja toodud mõlema suurused kuude kaupa. Hagi aluseks olevad asjaolud on esitatud kooskõlas TsMS §-ga 363 lg 1 p 2. Maakohtul puudus menetlusõiguslik alus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 31.01.2007 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi saata edasiseks menetlemiseks samale kohtule. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 16.11.2005 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenas hageja kostjale 15000,00 kr, millest on tasumata 14 783,21 kr. hageja alustas intresside arvestamist alates 16.11.2005 ning lõpetas intresside arvestamise 08.09.2006, seega intresside võlg on 1631,30 kr ja viivise võlg 311,41 kr. Viivised on arvestatud perioodi eest 22.02.2006 kuni 15.11.2006. Leppetrahvi arvestas hageja 164,72 krooni. Laenulepingust tulenevad nii intressi- kui ka viivisemäärad. Kolleegium leiab, et hagiavalduses on hagi aluseks toodud asjaolud esitatud piisava selgusega ning puudub mõistlik põhjendus keeldumiseks hagi menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 alusel. TsMS § 371 lg 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktiliste asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Selliseid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Hagiavalduses on hageja selgelt esile toonud hagi aluseks olevad asjaolud, mis on piisav hagi menetlusse võtmiseks. Kui kostja vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja hageja ei suuda kostja vastuväiteid ümber lükata, võib kohus kõrvalnõuete osas jätta hageja nõude rahuldamata. Ülaltoodu alusel tuleb maakohtu kaevatav määrus tühistada ja asi saata menetlusse võtmiseks samale kohtule. Määruskaebus rahuldada.