Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohtaja 10 krooni 1 tihumeetri metsamaterjali kohta. Metsamaterjali andis kostja hagejale üle

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise.

2(3)

TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et maakohtu otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ning apellatsioonimenetluses ei ole seda puudust võimalik kõrvaldada. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 438 lg. 1 lause 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 5 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Maakohus ei ole otsust tehes märgitud seaduses sätestatud nõuetega arvestanud. Nii ei ole maakohus otsuses tuvastanud vaidluse lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid, märkinud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ega esitanud järeldusi selle kohta, kas nõude aluseks olevad faktilised asjaolud täidavad selle õigusnormi abstraktset koosseisu, mis võimaldab hagi rahuldada. Tõendite analüüs veohinda puudutavas osas üldse puudub. Samuti puudub igasugune põhjendus selle kohta, miks kohus ei nõustunud kostja väidetega veohinda puudutavas osas. Kohus ei ole ka põhjendanud, mis võimaldab tal pidada üldtuntud asjaoluks TsMS § 231 lõike 1 mõttes seda, nagu oleks riigi keskmine veohind 14 – 16 krooni, aga ka, milline on selle asjaolu tähendus pooltevahelises lepingus. Viivisenõude kohta ei sisalda otsus üldse mingeid põhjendusi. Lisaks sellele on oluliselt rikutud ka TsMS § 442 lõiget 7, mille kohaselt otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Maakohtu otsus ei sisalda hageja nõuet ja seda põhjendavaid väiteid, samuti kostja vastuväiteid ega esitatud tõendeid. Kuna maakohtu otsus ei sisalda neid faktilisi asjaolusid, millega pooled on vaidluse sisustanud, ei ole otsuse põhjal vaidlus tuvastatav. Maakohtu otsus on sedavõrd puudulik, et apellatsiooniastmes uue otsuse tegemine ei ole võimalik: kui asja lahendamiseks tähtsad faktilised asjaolud tuvastataks sedavõrd olulises ulatuses esmakordselt ringkonnakohtus, piiraks see oluliselt poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei oleks sel juhul tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale võimalik üldse edasi kaevata.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.