Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. mai 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-4118
Tsiviilasi
A.M. hagi R.R. vastu 13 787.90 krooni nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A.M. , kostja R.R. ,
Menetlus
kirjalik
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 2, 3, 415, kohus o t s u s t a s:
Hageja nõue ja põhjendused 28.02.2005 sõlmiti M.K. ja hageja vahel nõudeõiguse loovutamise leping, millega omandas hageja kostja ning M.K. vahel 09.05.2003 sõlmitud ostu-müügilepingust tuleneva nõude suuruses 12 000 krooni. Hageja poolt esitati 04.03.2005 kostja juhatuse liikmele R.R. le
võlanõue-pöördumine, millega teatati nõudeõiguse omandamisest, esitati nõue ning esitati lisana M.K. teade nõudeõiguse loovutamisest. Kostja sai nõudeõiguse loovutamise kätte 12.04.2005 ning andis isikliku kohustuse tasuda võlgnevus hiljemalt 12.07.2006. 31.01.2007 esitas hageja kohtusse hagi hageja ning M.K. poolt sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kostja ja M.K. poolt sõlmitud ostu-müügilepingust tuleneva põhivõlgnevuse nõudes 12 000 krooni ja viivisenõudes 1787.90 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas kostja registrisse kantud elukohas 11.04.2007 kostjale hagimaterjalid. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 09.05.2003 ostu-müügilepinguga, OÜ Veltop kviitungiga orderi nr-ga 03/2003, 28.02.2005 nõudeõiguse loovutamise lepinguga, A.M. i poolt 04.03.2005 kostjale esitatud võlanõue-pöördumisega, 04.03.05 postisaadetise väljastusteatega, 12.04.05 R.R. kohustusega, viivitusintressi arvestusega seisuga 24.01.2007, Ametlikud Teadaanded intressimäära avaldamise väljatrükiga 22.11.2006 ja äriregistri teabesüsteemi väljavõttega ettevõtja OÜ Veltop äriregistrist kustutamise kohta 22.11.2006. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 8 lg sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ning lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja ja M.K. vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel hageja kasuks välja kostja ja M.K. vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tuleneva võla koos viivisega summas 13 787.90 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.