Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
I Hageja nõue ja kirjalik menetlus
1.12.09.2006 esitas A A Viru Maakohtule hagiavalduse Kiviõli Linnavalitsuse vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõitis hageja 01.05.2006 kell 14.30 talle kuuluva sõiduautoga Toyota Corolla reg. märgiga xxx TLP Kiviõli linna Viru tänaval nr 3 asuva maja juures. Kuna veekaevu luuk ei vastanud kaevu diameetrile, lendas see auto vasakpoolse esiratta eest vastu auto põhja, tekitades autole tõsiseid mehaanilisi vigastusi. Vastavalt 02.05.2006 OÜ Moto Trading eelkalkulatsioonile on sõiduauto taastusremondi maksumuseks 16 710 krooni. Hageja palub kohtul VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3 alusel kostjalt välja mõista 16 710 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda (tl 4,5).
2.Kostja oma 03.10.2006 kirjalikus vastuses hagiavaldusele leidis, et Kiviõli Linnavalitsus ei ole antud menetluses kohane kostja. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1 järgi on kohaliku omavalitsuse põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuseks vald või linn. Kostja ei tunnista hagi ka põhjusel, et ei ole tõendatud tekitatud kahju ulatus, põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ning kahju tekitanud teo vahel ning kahju tekitanud teo õigusvastasus ja kostja süü. Kiviõli linnas paiknev ühisveevärk ja kanalisatsioon on Kiviõli linna omandis. Kiviõli linnavalitsuse ja OÜ Kiviõli Vesi vahelise rendilepinguga 30.12.1998.a. anti Kiviõli linnas asuvad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning seadmed OÜ-le Kiviõli Vesi rendile. Rendilepingu ja ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 10 lg 1 tuleneb rentniku kohustus tagada oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja kanalisatsiooni toimimine ja korrashoid (tl 15-17).
3.Kostja taotles OÜ Kiviõli Vesi kaasamist menetlusse kolmanda isikuna (tl 18-19).
4.Hageja palus oma 25.10.2006 esitatud avalduses lugeda kostjaks Kiviõli Linnavalitsuse kaudu Kiviõli linn. Hageja ei esitanud vastuväiteid taotlusele kolmanda isiku kaasamise kohta (tl 42).
5.26.10.2006.a kohtumäärusega kaasas kohus OÜ Kiviõli Vesi protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel (tl 46,47).
6.Kohtuistungil 19.12.2006.a. hageja möönis, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu, et õigeks kostjaks on Kiviõli linn, mitte linnavalitsus ning taotles kostja asendamist. Kostja ja kolmanda isiku esindaja ei vaielnud taotlusele vastu (tl 117-118).
7.19. detsembri 2006 kohtumäärusega asendati kostja Kiviõli Linnavalitsus kostjaga Kiviõli linn ning kohustati hagejat esitama hagiavalduse asendatud kostja ja kolmanda isiku jaoks hiljemalt 08.01.2007 (tl 128-129).
8.05.10.2007. esitas A A hagiavalduse Kiviõli linna vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju summas 16710 krooni ning
jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja taotles tunnistajate V G ja V Z ülekuulamist tunnistajatena (tl 138-139).
9.Kolmas isik OÜ Kiviõli Vesi oma 24.01.2007.a. esitatud vastuses ei pea hagi õigeks. Kolmas isik leiab, et ta on võtnud nimetatud veekaevu koos teiste vastavate rajatistega 30.12.1998 sõlmitud lepingu alusel rendile, kuid pole vahetanud veekaevu standardset kaant mittestandardse kaane vastu. Kolmanda isiku vastuse kohaselt on õnnetuse võimalik põhjus malmkaane osaline lahtijätmine metallivaraste poolt või päästeameti töötajate poolt tuletõrjeauto veevõtmisel kiirustamise tõttu kulupõlengute ajal (tl 159-160).
10.Kostja Kiviõli linn oma 05.02.2007 esitatud vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt pole võimalik tuvastada, milline konkreetne rajatis hagejale kahju põhjustas ning sellest tulenevalt pole selge kahju tekkimise ja selle ulatuse kindlaksmääramine. Kostja leiab, et tõendamata on kahju ulatus, põhjuslik seos väidetavalt tekitatud kahju ning kahju tekitanu teo vahel ja kostja süü kahju tekitamisel ning palub jätta hagi rahuldamata (tl 161-162).
II Kohtuistung 27. märtsil 2007 kell 10.00
11.Kohtuistungil 27. märtsil 2007 jäi hageja esindaja esitatud nõude juurde. Hageja leidis, et kahju tekitajaks oli kanalisatsioonikaevu mittekorras kaas, mis tekitas ülesõidul vastu auto põhja lennates hageja autole kahju. Kostja õiguslik vastutus tuleneb Kiviõli heakorraeeskirja punktist 3.11. , kuna Kiviõli linn on veetrassi omanik.
12.Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, kuid kohus alustas asja sisulist läbivaatamist kostja esindaja osavõtuta. Kolmanda isiku esindaja leidis, et kahju tekkimine on tõendamata ning ei olnud hagiga nõus (tl 174-176).
III Kohtuistung 19. aprillil 2007 kell 12.20
13.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldada. Hageja seletuse kohaselt sai auto löögi tänaval kanalisatsioonikaevust üle sõites, mis paiskas auto kõrvale, mille tagajärjel auto seiskus. Õnnetuskohast juhtus mööda sõitma Kiviõli Vesi juhatuse liige hr L , kes peatus ja tuli vaatama. Tegemist on kanalisatsioonikaevuga, milles on tuletõrjehüdrant. Hagejale tundus nagu oleks hüdrant üles kerkinud ja kaas teepinnast kõrgemal. Kohale saabunud politsei ei suutnud luuki korralikult sulgeda ning see jäi ikka kõikuma. Kahju põhjustati seetõttu, et kanalisatsiooniluuk ei olnud korralikult suletud ja kinnitatud. Hagi õiguslikud alused tulenevad VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 3, samuti Kiviõli linna heakorraeeskirja punktist 3.11 ja Teeseaduse § -st 27 lg 1.
14.Kostja esindaja jäi kohtuistungil eelneva kirjaliku vastuse juurde palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esindaja leidis, et pole tõendatud hageja autoga õnnetuse juhtumine kostja hooletusest või tegemata jätmisest, st tema süülisest käitumisest. Kahju nõude saab esitada, kui on tõendatud põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel. Hageja pole tõestanud, millele põhineb kostja vastutus.
15.Kolmanda isiku esindaja jäi samuti oma eelneva kirjaliku seisukoha juurde. Kolmanda isiku esindaja seletuse kohaselt põhineb hageja nõue tõendamata väitele, et kanalisatsiooniluuk ei vastanud kaevu diameetrile. Kolmas isik on saanud kaevu kasutusele Kiviõli linnalt.
Kolmas isik pole rajatisi omavoliliselt ümber ehitanud. Samas kolmanda isiku esindaja nõustus, et kaevu luuk ei pruukinud olla korralikult suletud. Et luuk korralikult sulguks, peavad lukukeeled minema täpselt oma kohtadele. Luugi mittesulgumise võisid põhjustada metallivargad, kes üritasid seda ära varastada, kuid ei suutnud seda teha, kuna luuk on 40 kg raske, või kuna samal ajal olid kulupõlengud, ei sulenud hüdrandi kasutamisel luuki korralikult päästeteenistuse mehed. Kes luugi võis lahti jätta on asjas välja selgitamata. Väide, et luuk ei vasta nõuetele või et seal on mingid konstruktsiooni vead, ei vasta tõele. Kolmanda isiku esindaja vaidlustas ka hageja poolt näidatud auto remondisumma, kuna selles pole arvestatud auto amortisatsiooni, mis on ligikaudu 20%. Remondiks on kasutatud aga uusi tagavaraosasid ja materjale.
16.Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja V Z ütluste kohaselt viibis ta õnnetusjuhtumi päeval hageja auto tagaistmel ning nägi, mis juhtus. Auto oli enne õnnetust korras. Tunnistaja ütluste kohaselt lendas löögi momendil luuk kõrvale. Löögi käigus said auto külg ja põhi tugevasti muljuda, uks oli kõvasti deformeerunud. Löök vastu auto põhja oli nii tugev, et viskas tunnistaja istmelt paremale. Hageja abikaasa kutsus kohale politsei. Tunnistaja meelest oli selge, et luuk oli halvasti suletud. Politseinikud proovisid luuki kohale panna, kuid see jäi ikkagi kõikuma (tl 184).
IV Kohtu põhjendused
17.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, kostja vastuse ja kolmanda isiku seisukoha, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, kuulanud ära poolte ja kolmanda isiku seletused ning tunnistaja ütlused, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
18.Kohus tuvastas, et Kiviõli linna vee-ja kanalisatsioonirajatised ning seadmed kuuluvad Kiviõli linna munitsipaalomandisse. Kiviõli Linnavolikogu 22.10.1998.a. otsusega nr 138 anti vee-ja kanalisatsioonirajatised ning seadmed rendile OÜ-le Kiviõli Vesi. Otsuse alusel sõlmis Kiviõli linn OÜ-ga Kiviõli Vesi 30.12.1998.a. rendilepingu nr 93, jõustumistähtajaga 01.01.1999.a. ja lõpptähtajaga 31.12.2008.a. (tl 8, 22-30).
19.Aktiga rendilepingu üleandmise-vastuvõtmise ning rendiobjekti koosseisu, maksumuste ja seisundi kohta 30.12.1998.a. andis Kiviõli linn vee –ja kanalisatsioonirajatised ning seadmed üle OÜ-le Kiviõli Vesi (tl 31-35).
20.03.05.2006.a. tegi Kiviõli linnavalitsus OÜ-le Kiviõli Vesi tegi ettepaneku leida võimalused hagejale kahju tasumiseks (tl 38). OÜ Kiviõli Vesi keeldus kahju tasumisest (tl 39).
21.Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna lõpetatud väärteoasja 244006005006 materjalide kohaselt toimus 01.05.2006.a. kella 14.35 ajal Kiviõli linnas Viru tn 3 juures hagejaga liiklusõnnetus, milles hageja, juhtides sõiduautot Toyota Corolla xxx TLP, sõitis peale kanalisatsioonikaevu kaanele, mis peale sõites avanes ja andis löögi autole. Liiklusõnnetuses sai kahjustatud sõiduki vasak tagumine uks ja uksepakk (tl 9, 57-104).
22.Hageja on sõiduauto Toyota Corolla, riiklik numbrimärk xxx TLP, omanik ( tl 43, 145).
23.Moto Trading OÜ eelkalkulatsiooni kohaselt on avariijärgse sõiduki Toyota Corolla reg.märgiga xxx TLP taastusremondi maksumuseks 16 710 krooni (tl 10, 142 ).
24.Moto Trading OÜ esitas hagejale 29.06.2006.a. taastusremondi eest vastavalt eelkalkulatsioonile arve nr 167 summas 16710 krooni (tl 11, 143).
25.Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 01.05.2006.a. kella ajal 14.35 tekitati Kiviõli linnas vigastusi hageja autole Toyota Corolla, riiklik numbrimärk xxx TLP, Kiviõli linna munitsipaalomandisse kuuluvate ning OÜ-le Kiviõli Vesi rendile antud vee-ja kanalisatsioonirajatiste ning seadmete koosseisu kuuluva Viru tänaval maja nr 3 asuva kanalisatsioonikaevu luugi ülespaiskumisest tingitud löögi tagajärjel. Kanalisatsioonikaevu luugi ülespaiskumise põhjustas sellest ülesõitmisel asjaolu, et luuk ei olnud korralikult kaevule suletud. Hagiavalduses esitatud väide, et luuk ei vastanud kanalisatsioonikaevu diameetrile, tõendamist ei leidnud.
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p. 5) ; seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (p 7). VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg.
27.Kohus leiab, et hageja autole tekitati kahju õigusvastaselt ja selles on süüdi kostja, kes rikkus seadusest tulenevat kohustust ning see rikkumine on põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega.
28.Teeseaduse (TeeS) § 1 lg 1 kohaselt sätestatakse selle seadusega tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleeritakse teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest.
29.TeeS § 51 kohaselt on kohalik tee valla- või linnavolikogu otsuse alusel kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud kohalik maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee. TeeS § 6 järgi on tänav linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Eeltoodust tuleneb, et Kiviõli linnas asuv Viru tänav on kostjale kuuluv kohalik tee.
30.TeeS § 27 lg 1 kohaselt teel paikneva melioratsiooni- ja hüdrotehnilise ning muu rajatise hoidu korraldab selle omanik tee omaniku nõusolekul.
31.TeeS § 39 lg 1 kohaselt järelevalvet teeseaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetest kinnipidamise üle korraldavad Maanteeamet ja Politseiamet ning tee omanik teeseaduses loetletud õigusi ja kohustusi järgides.
32.Liiklusseaduse § 2 lg 4 kohaselt kohalik omavalitsus korraldab liiklust ja tagab liiklusohutuse oma haldusterritooriumil.
33.Eeltoodust tuleneb, et Kiviõli linna Viru tänaval paiknevate vee-ja kanalisatsioonirajatiste ning seadmete korrasoleku ja tänava liiklusohutuse vastutab seaduse alusel kohalik omavalitsus- Kiviõli linn. Asjaolu, et kostja andis tänaval asuvad rajatised ja seadmed lepingu alusel rendile kolmandale isikule, ei vabasta kostjat seadusest tulenevast vastutusest linnatänaval asuvate rajatiste korrashoiu ja linnatänava liiklusohutuse eest.
34.Ka kolmanda isiku väited, et õnnetusjuhtumi põhjustanud kanalisatsiooniluugi mittekohase sulgemises võivad süüdi olla metallivargad või päästetöötajad, ei vabasta kostjat seaduslikust vastutusest linnatänaval asuvate rajatiste korrashoiu ja linnatänava liiklusohutuse eest. Selliste otseste süüdlaste väljaselgitamisel võib kostja nõuda temale kahju hüvitamisest tekitatud kahjud välja otsestelt süüdlastel või maandada analoogilise kahju tekkimise riskid muul viisil.
35.Kohtu hinnangul Kiviõli linna korra eeskiri, mille hulka kuulub ka heakorraeeskiri, hageja ja kostja vahelist õigussuhet ei reguleeri, kuna kostja vastutus õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise korral peab tulenema seadusest, mitte kohaliku omavalitsuse õigusaktist.
36.VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
37.VÕS § 132 lg 1-3 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt paragrahvi lõikele 1.
38.Eeltoodust tuleneb, et hagejale tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks tuleb kostjal maksta hüvitis, mis hõlmab asja parandamise mõistlikud kulud. Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendeid, et hageja auto remontimise kulud 16170 krooni oleksid ebamõistlikult suured. Kolmanda isiku sellekohased väited on paljasõnalised.
V Menetluskulud
39.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma kostja.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.