Võlaõigus › Muud

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale. I. Hagi asjaolud asjaolud ja hageja nõue. 05.03.2007 esitas hageja Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi S M vastu võla summas 3 400 krooni ja viivise summas 1047 krooni nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel kohtute koormuse ühtlustamise korras menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele. Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud S M 10.06.2005 töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja valmistama ja paigaldama kostja jaoks metallukse xxxx asuvale korterile; kostja aga kohustus teostatud töö eest tasuma summas 3 400 krooni. Hageja täitis lepingulise kohustuse ning peale töö teostamist esitas kostjale tasumisek s arve-saatelehe nr 67, summas 3 400 krooni, maksetähtajaga 20.07.2005. Tähtajaks arve mittetasumisel oli ettenähtud ka viivis 0,1% tasumata summalt päevas. Kostja jättis oma kohustuse täitmata. 25.05.2006 esitas hageja kostjale pretensiooni, kuid kostja sellele ei reageerinud ning võlgnevus on tasumata. Kostja võlgneb kokku hagejale 4 447 krooni, sellest viivis moodustab summa 1 047 krooni. Kostja on olnud viivituses 21.07.2005 kuni 25.05.2006 , s.o. 308 päeva ning hageja on arvestanud viivist vastavalt 0,1% võlasummalt päevas. Hageja nõue tugineb Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 ja 637 lg 3 töövõtulepingu kohta sätestatule, samuti kohustisõiguse üldnormidele – VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1p 6, 113 lg 1. VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) kohustub maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus tellijana töövõtulepingut, jättes tasumata tellitud ning hageja tehtud töö eest.. VÕS § 101 lg l p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 21.07.2005. Hageja leiab, et viivisnõue on põhendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetavad summad alusetult tasumata. Hagiavaldusele on lisatud avalduses kirjalikud tõendid –tööövõtuleping, arve-saateleht nr 67, 10.07.2005, arve-saateleht nr 142, 31.05.2006, pretensioon nr 137, 25.05.2006; samuti maksekorraldus 14.07.2006 hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 250 krooni.

II. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus saatis 29.03.2007 hagimaterjalid kostjale tutvumiseks hageja poolt esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 03.04.2007, mille kohta ta on andnud allkirja. Seega, kostja poolt vastuse andmise viimane tähtaeg oli 23.04.2007. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule käesoleva ajani vastanud ei ole. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige:: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus:: 18.oktoober 2007.a. Nooremreferent

I.Külavee

I.Opmann I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.