2-06-11587
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Kristi Rekand
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.05.2007. a Tallinn Tartu mnt 85
Tsiviilasja number
2-06-11587
Tsiviilasi
xxx hagi Salva Kindlustuse AS vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) esindaja Janno Perv (OÜ Consigliori, Kullerkupu 15 Kangru küla Kiili vlad Harjumaa 75401); Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16 Tallinn 10141) esindaja Katrin Starkopf.
Kohtuistungi toimumise aeg
19.04.2007. a
Hagi rahuldada. Välja mõista Salva Kindlustuse AS-lt xxx kasuks liikluskahju 17 149 (seitseteist tuhat ükssada nelikümmend üheksa) krooni 70 senti. Kohtukulude jaotus Jätta xxx poolt kantud menetluskulud Salva Kindlustuse AS-i kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Mittevaieldavad asjaolud
09.01.2006.a toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Kaarli puiesteel, milles osalesid xxx kuuluv ja tema poolt juhitud sõiduk xxx, reg märgiga xxx, Hansa Liising Eesti AS-le kuuluv ja xxx poolt juhitud sõiduk xxx, reg märgiga xxx ja hagejale kuuluv ja tema poolt juhitud sõiduk xxx, reg märgiga xxx. Liiklusõnnetuses said kannatada kõik sõidukid (t lk 21-22). xxx valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-i poolt (t lk 149), xxx valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt (t lk 154-155). Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 14 694.70 krooni ja kahju kindlaks tegemise kulud 2500 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi xxx juht xxx, kes liikudes mööda Kaarli puiesteed vasakpoolses sõidureas suunaga Mustamäe poole, reastus ümber parempoolsesse sõiduritta hageja juhitud sõiduki ette. Kuna ees liikunud sõiduk xxx pidurdas ootamatult, sõitis xxx sellele tagant otsa ning hageja omakorda sõitis tagant otsa xxx. Hageja ja xxx juht xxx koostasid teated liiklusõnnetusest ja kirjalikud seletused, kus xxx tunnistas end liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Hageja leidis, et xxx rikkus Liikluseeskirja § 91- ta alustas ettevaatamatult sõidurea vahetust eelnevalt veendumata, kas see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. Sellega põhjustas xxx just hagejale varalise kahju. xxx vastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud kostja poolt. Kostja on keeldunud hagejale tekitatud liikluskahju hüvitamast. Hageja tegi kulutusi liiklusõnnetuse tekkimise asjaolude väljaselgitamiseks- FIE Ain Leppik koostas eksperdi arvamuse liiklusõnnetuse tehiolude kohta, mille eest hageja tasus 2500 krooni. Menetluse käigus hageja tunnistas, et sõitis tagant otsa ümberreastunud xxx, kuid seda põhjusel, et ümberreastumisega jättis xxx juht talle liialt väikese pikivahe, mistõttu ei olnud võimalik järsu pidurduse korral ohutult autot peatada. Sellisele järeldusele jõudis ka Ain Leppik õnnetuse tehiolusid hinnates. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei vaielnud vastu hageja poolt kirjeldatud liiklusõnnetuse tekkimise asjaoludele: xxx, kes juhtis xxx ja sõitis Kaarli puiesteel suunaga Mustamäe poole, soovis ümber reastuda parempoolsesse sõiduratta ning tegi seda reastudes hageja poolt juhitud xxx ette; eespool liikunud xxx pidurdas ootamatult , mille tagajärjel sõitis xxx tagant otsa ning xxx sõitis omakorda tagant otsa hageja juhitud xxx. Kostja ei tunnistanud hagi, kuna leidis, et tema klient xxx ei tekitanud liikluskahju. Kostja leidis, et hageja on esitanud kindlustusvaidluse menetluse käigus valeandmeid väites, et tema poolt juhitud xxx vaid riivas xxx poolt juhitud sõiduki tagaosa. Tegelikkuses sõitis hageja xxx tagant otsa, mida on ise ka korduvalt kinnitanud. Seega on hageja ise kahju tekkimises süüdi, kuna rikkus LE § 123 ja § 129 ja seetõttu ei ole kostjal kohustust kahju hüvitada. Kostja selgitas, et xxx ei rikkunud LE § 91, kuna on kinnitanud, et veendus enne manöövri algust selle ohutuses. Manöövri algul oleks hageja pidanud suurendama pikivahet ees sõitnud xxx Kostja leidis, et Ain Leppiku arvamust ei saa asjas arvestada , kuna arvamuse koostamisel ei olnud arvamuse andjal teada sõidukite pikivahed hetkel, kui xxx juht alustas manöövrit ega sõidukiirused. xxx juht xxx on kinnitanud, et enne manöövri alust ta veendus, et parempoolses reas on piisavalt ruumi. Samuti, et pärast eesliikunud sõidukile tagant otsa sõitu tundis ta ise lööki umbes 2 sekundi pärast. Hagejal tekkis pikivahe hoidmise kohustus pärast xxx manöövri algust. Kohtu põhjendused
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Liikluskindlustuse seaduse (edaspidi LKS) § 26 lg 1 kohaselt on liikluskahjuks kindlustamisele kuuluva sõidukiga samas seaduses sätestatud tingimustel kahju tekitamine. Vastavalt LKS § 28 lg 3 kohaselt on varakahjuks asja kahjustamise või hävimise kahju ja mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja sõidukile on liiklusõnnetuse käigus tekitatud kahju, mida saab kvalifitseerida liikluskahjuna (t lk 108-122, 135-137, 139). Samuti ei pole poolte vahel vaidlust selles, et tekkinud liikluskahju suuruseks asja kahjustamise osas (sõiduki taastusremont) on vastavalt AS Jäärak 10.01.2006.a eelkalkulatsioonile kokku 14 649 krooni (t lk 138). Hageja tegi kulutusi ekspertiisile liikluskahju asjaolude välja selgitamiseks, mille eest tasus 2500.- krooni (t lk 17-18). Pooled vaidlevad selle üle, kelle teo tagajärjel kahju tekkis. Hageja väidab, et kahju tekkis kostja juures kindlustatud sõiduki juhi xxx teo tagajärjel, kostja aga, et kahju põhjustanud teo tegi hageja ise. Kostja juhtis menetluse käigus tähelepanu sellele, et hageja on kohtueelses menetluses väitnud, et xxx juhitud sõiduk riivas hageja autot, kuid hiljem väitnud, et sõitis ise xxx juhitud sõidukile tagant otsa. Menetluse käigus hageja kinnitas, et sõitis tõepoolest xxx juhitud xxx tagant otsa. Seega pooled nimetatud asjaolu üle enam ei vaidle. Vaidlusalune küsimus on aga, mis põhjusel nimetatud tagant otsasõit toimus- seega põhjuslik seos hageja ja Vahur Korpe tegude ja kahju tekkimise vahel. Kohus asub esitatud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et kahju tekitanud teo pani toime Vahur Korpe, kes juhtis sõidukit xxx. Kohus leiab, et xxx rikkus liikluseeskirja (edaspidi LE) § 91, mille kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. Tunnistaja xxx kohtuistungil tunnistas, et oli veendunud oma manöövri ohutuses, et pani enne manöövri algust sisse suunatule ning, et tagant tulev auto (hageja poolt juhitud) tema ümberreastumisel seisma ei jäänud. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt tuli ümberreastunud auto nende ette äkki ning et pikivahe nende ees sõitnud autoga oli nii pikk, et sinna mahtus ära teine auto. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et sõidukiirus oli vahetult enne liiklusõnnetuse toimumist 20-30km/tunnis, xxx sõiduki kiirus oli enne manöövrit umbes 50km/tunnis. Tunnistajad xxx ja xxx ei märganud xxx poolt juhitud sõidukil suunatuledega reavahetuses märguannet. Kahjuteates ei ole xxx suunanäitamist enne manöövrit märkinud (t lk 25-26). Hageja on kahjuteates (t lk 24) märkinud, et xxx reastus ümber ootamatult. Nimetatud tõenditest nähtub, et xxx alustas ümberreastumist ilma veendumata, kas tagant tulev sõiduk talle ka teed annab, eeldades, et mahub ohutult kahe kõrvalreal sõitnud auto vahele. Nimetatud eeldus ei olnud aga õiguspärane. Nimelt sätestab LE § 94, et kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Nimetatud säte on kooskõlas LE-d läbiva nn parema käe reegliga- alati on sõidueesõigus paremalt tuleval sõidukil. Seega ei olnud hagejal kohustust xxx juhitud sõidukit oma ritta n.ö vahele lasta. xxx ei saanud aga omakorda eeldada, et teda vahele lastakse- ta pidi selles veenduma s.t olema kindel, et taganttulija on liikumist aeglustanud ja pikivahet pikendanud sellisel määral, et vaheletulija saaks sõitu jätkata ennast ja teisi liiklejaid ohustamata. Kohus leiab, et arvestades asja kogutud tõendeid, jättis xxx nimetatud asjaolu objektiivselt hindamata. Ümberreastumisega põhjustas ta olukorra, kus hagejal jäi eesliikuva sõidukiga pikivahe lühemaks kui oleks olnud ohutu ning äkilisel pidurdusel ei olnud võimalik sõidukit peatada ilma, et oleks toimunud otsasõit. Küsitav on ka, kas xxx üldse manöövrit alustes käitus LE nõuetele vastavalt s.t, kas ta näitas suunda vähemalt 3 sekundit enne manöövri algust nagu nõuab LE § 82. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt läbib sõiduk kiirusel 20-30 km/tunnis 1 sekundis 5,6 meetrit. Kui võtta aluseks liiklusõnnetuse toimumise kohta ja sõidukite kiirust, pidi xxx alustama suuna näitamist
vähemalt 17 meetrit enne manöövri alust ning kui arvestada, et sõidukid liikusid ka manöövri ajal, tähendab see, et xxx pidi alustama suuna näitamist peaaegu kohe pärast eelmise foori tagant sõidu alustamist. Kuna ükski teine õnnetuse pealtnägija suuna näitamist ei märganud, asub kohus seisukohale, et juhul, kui xxx suunda näitas, tegi ta seda lühema aja jooksul kui LE normid ette näevad. Seega oli tema manööver hagejale igati ootamatu ja võttis hagejalt võimaluse otsustada oma edasise käitumise üle (n.t kas lubada ümberreastunud auto enda ette või mitte). Kuigi ka hagejal oli LE § 129 kohaselt kohustus hoida vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile ning § 123 alusel kohustus kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Samas aga ei saa hagejat käesolevas asjas süüdistada nimetatud sätete rikkumises, kuna § 123 käsitleb etteaimatavat takistust ning hageja sõiduki pikivahe ees liikunud xxx oli piisav. Selline olukord rikuti xxx tegevuse tõttu. Kostja korduvalt rõhutas asjaolu, et otsasõit xxx toimus umbes 2 sekundit pärast seda, kui xxx oli ise otsa sõitnud ees liikunud sõidukile. Hageja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tema pikivahe oli xxx sõidukiga oli vähem kui 11,2-16,6 meetrit, mis on 20-30km/tunnis liikuva sõiduki puhul minimaalne pikivahe s.t millise vahemaa läbib sellisel kiirusel sõiduk 2 sekundi jooksul enne peatumist vähemalt. Kuna aga pikivahe oli alla ohutu vähenenud xxx tegevuse tõttu, ei oma nimetatud asjaolu liiklusõnnetuse tekkimise juures määravat tähtsust. Kohtule dokumentaalse tõendina esitatud xxx kirjaliku seisukoha (t lk 14-16) ja tunnistajana antud ütluste ning liiklusõnnetuses osalejate poolt koostatud dokumentide (t lk 21-22, 24-27) kohaselt on tuvastatud, xxx juhitud xxx poolt teostatud manööver oli lõpustaadiumis, kuid siiski mitte päris lõpetatud. Autod olid omavahel nurga alla, mis näitab, et xxx tagaosa ei olnud jõudnud veel täielikult uuele sõidurajale. Vigastused on saadud pidurdusfaasis, mis näitab, et hageja püüdis liiklusõnnetust ära hoida, kuid see ei õnnestunud. Kohus jätab hinnangu andmata Ain Lepiku kirjaliku arvamuse lõppjärelduste p 2 osas., sest kohus on nimetatud asjasolud tuvastanud vahetult tõendite uurimise käigus. Kõike eeltoodut arvestades, oli just xxx tegevus põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse tekkimise ja seega kahju tekkimisega. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest on tuvastatud, et kahju põhjustas xxx käitumine. xxx vastutus oli aga kindlustatud kostja juures. Vastavalt Võlaõigusseadusele kohustub kindluslepinguga kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. LKS § 7 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning vastavalt LKS § 44 lg 2 hüvitatakse liikluskahju kannatanule, kelleks vastavalt sama paragrahvi lõikele 1 on isik, kellele seoses liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga on tekkinud isiku- või varakahju. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.