Võlaõigus › Võõrandamislepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Perioodil 17.02.2016. - 29.02.2016.a. toimusid poolte vahel müügitehingud. Hageja esitas kostjale tasumiseks arve nr. 3641 summas 489,89 eurot, arve nr. 3643 summas 524,89 eurot, arve nr. 3705 summas 757,37 eurot. Kostja mingeid pretensioone ei esitanud, Arved on saadetud hageja e-maili aadressilt xxxxkostja e-maili aadressile xxxx. Kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, kuna jättis esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees. Hageja palus korduvalt kostjat võla tasumist. Kostja ei vaielnud võlgnevusele vastu, kuid teatas, et võlgnevuse tasumiseks puuduvad vahendid. 11.03.2016.a. kirja kohaselt kostja vabandas viivituse eest ja lubas, et tasub arved jooksvalt alates järgmisest nädalast. Kostja ei tasunud lubatud tähtajaks midagi. 13.07.2016.a. kostja esitas hagejale ettepaneku, mille kohaselt tasub kostja alates 27.07.2016.a. igakuiselt 300 eurot kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja ei tasunud ka lubatud maksegraafiku alusel. Kostja võlgnevus hageja ees koos viivistega on 26.12.2016.a kokku 1885,76 eurot, millest põhisumma on 1772,15 eurot ja viivis 113,61 eurot. Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 2, lause järgi seaduses sätestanud määras. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 03.03.2016.a. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. Viivise arvestus (aluseks on VÕS § 113 lg 1 ja § 94) põhivõlg viivise % algus kuupäev lõpu kuupäev päevi 489,89 0,022 03.03.2016 26.12.2016 298 524,89 0, 0,022 08.03.2016 26.12.2016 293 757,37 0,022 15.03.2016 26.12.2016 286 1772,15

viivis kokku 32,12 522,01 33,83 558,72 47,65 805,02 113,61 1885,76

arve nr.

Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja on väitnud, et ta hagi ei tunnista osaliselt, kuid ei ole seda põhjendanud ega vastust alla kirjutanud ega seda põhjendanud, vaatamata kohtu ettepanekule (t/l 59, 60,63, 64). Kohtu põhjendused VÕS § 8 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1- 3 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on 2 (4)

täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal s.o. arvetel märgitud tähtajaks, õiges kohas ja õigel viisil. Hagiavalduse esitamisel lepingus sätestatud kohustused ei ole täidetud, mis on aluseks õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Esitatud tõenditest tuleneb, et kostja viivitas kohustuse täitmisega ja täitis kohustuse mittekohaselt. VÕS § 101 lg 1 p. 1, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 208 lg 1 tähenduses, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna kostja sisulist vastust pole esitanud (pole ka alla kirjutanud vastusele), siis leiab kohus, et vaidluse all asjaolu, et poolte vahel toimusid müügitehingud perioodil 17.02.2016-29.02.2016 ja et hageja esitas kostjale tehingute alusel tasumiseks arve nr. 3641 summas 489,89 eurot , arve nr. 3643 summas 524,89 eurot, arve nr. 3705 summas 757,37 eurot e-posti aadressil xxxx (t/l 3536,38,47-49). Kokku pidi kostja tasuma hagejale 1772,15 eurot. Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et pooled kui majanduskutsetegevuses tegutsevad ettevõtjad sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lg 1 järgi. Hageja on tõendanud, et kostja on lubanud tema enda poolt saadetud maksegraafiku järgi võla ära tasuda (e-kiri 13.07.16, t/l 39). Mingeid andmeid ega tõendeid ei ole kostja esitanud selle kohta, kas ja millises ulatuses on ta esitatud arved ära tasunud, kohustused hageja ees täitnud või mis asjaoludel ta kohustust täitma ei peaks. Seega on hageja tõendanud, et kostja on rikkunud VÕS § 100 järgi oma kohustust, kuna on jätnud tasumata hagejale müügitehingute järgse tasu maksmise kohustuse kokku summas 1772,15 €. Kuna kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud oma väiteid ega isegi teatanud, mis osas ta vaidleb vastu hageja nõudele, siis leiab kohus, et hageja õiged on hageja väited, et kostja on seni ka viivituses, rikkudes tasu maksmise kohustust VÕS § 100 järgi ja seadusjärgne viivis hagetavalt võlalt on VÕS § 113 lg 1 I lause järgi seisuga 26.12.2016 113,61 €. 3 (4)

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 208 lg 1, § 113 lg 1 2. lause vastavalt põhivõlga 1772,15 eurot ja viivist 113,61 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlga 1772,15 eurot ja viivist 113,61 eurot. Lihtmenetluse otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulud, suurus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse ning seega jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi on menetluskuludeks lõiv ja esindaja kulud. Hageja hagiavalduses toodud kulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks: lõiv 225 € (maksekäsu kiirmenetluse avalduse lõiv 86,23 € + hagilt täiendava lõiv 138,77), õigusabiteenuste kulu 350,00 (käibemaksuta), kokku 575,00 eurot (käibemaksuta). Arvestusest nähtuvalt tasus hageja õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 100,00 tund (käibemaksuta). Osutatud õigusabiteenuste sisu: hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (3,5 tundi). Kohus leiab, arvestades asja mahtu, et märgitud ulatuses õigusabi teenuse osutamine on põhjendatud, tunnitasu määr ei ole üle paisutatud, seega on tasu kokku 350 € (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 alusel vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb hagejale kostjalt välja mõista menetluskulusid kokku 575 € (ilma käibemaksuta) ning hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi nende tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt kuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Tsiviilaja hind määratakse hagi esitamise seisuga, mis on 1885,76 €. (digitaalne allkiri) Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.