2-06-15862/6 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

liisinglepingu nrXXX alusel õiguse kasutada eluruumina paarismajas asuvat korterit asukohaga XXX koos selle juurde kuuluva 1⁄4 m.o.-ga kinnistust. XXX. AS-ga sõlmitud müügilepingu alusel on hageja ka XXX asuva kinnistu täieõiguslik kaasomanik. Vastavalt kaasomandi kasutuskorra kokkuleppele on hageja kasutada XXX asuv korter koos sinna juurde kuuluva maaga ning seega on hageja hagi kohtule esitamise ajaks elanud mainitud aadressil üle 3 aasta. Selleks, et oma omandit vallata, kasutada ja käsutada, on hageja sunnitud kasutama XXX elamurajoonis asuvaid kvartalisiseseid tänavaid XXX ja XXX. VV otsusega nr. XXX kehtestati detailplaneering XXX kinnistule elumajade ehitamiseks. Selle dokumendi p. 3.4. alusel on ettenähtud kvartalite siseseks liiklemiseks ja kinnistutele pääsemiseks teemaa-ala laiusega 12,5 m ja asfaltkattega sõidutee laiusega 5 m ning p. 3.9. kohaselt on kõik planeeritud teed avaliku kasutusega. XXX sai hageja kirja MTÜ-lt , milles teatati, et kuna nad on väidetavalt elamukrunte ühendava transpordimaa omanikud, on nad võtnud vastu otsuse kehtestada tasu 150 krooni kuus kõigile transpordimaa kasutajatele. Kinnistu omanikel, kes ei soovi sõlmida nendega transpordimaa kasutamise lepingut aga keelatakse alates XXX sõidukiga tee kasutamine ja selle tagamiseks paigaldatakse teedele tõkked. Kvartali sissesõidule XXX algusesse paigaldatakse tõkkepuu. Olles elukoha soetamisel teadlik, et kõik teed peavad olema avalikuks kasutamiseks, polnud hageja nõus kostja ettepanekutega tasu nõudmise osas ning oma seisukohtade selgitamiseks saatis hageja kostjale kirjaliku vastuse. Vaatamata sellele jätkas kostja oma tegevust selleks, et teha võimatuks juurdepääs hageja kinnistule. Praeguseks ajaks on XXX paigutatud tõkkepuu ning ka teistele külast välja viivatele teedele on paigaldatud takistused ehitusblokkide või maasse kaevatud postide näol. Teeseaduse §-i 4 kohaselt võib avalikult kasutatavat teed kasutada igaüks käesoleva seaduse ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega ning avalikult kasutatava tee kasutamisele ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsule kohaldatakse asjaõigusseadust. Asjaõigusseaduse § 155 järgi omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutava teena. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes Teeseaduse §-st 4 ja AÕS §-st 115 palub hageja kohtul keelata MTÜ XXX ja XXX avaliku kasutamise takistamine ükskõik mis viisil ja kohustada kostjat võimaldada hagejale juurde pääs kinnistule asukohaga XXX. XXXX esitas hageja asjas kirjaliku taotluse servituudi seadmiseks hageja kasuks XXX ja XXX kasutamise osas pääsemaks XXX kinnistule. XX. toimunud kohtuistungil hageja loobus antud taotlusest, kuna antud nõue oli protsessuaalselt ja ka õiguslikult vormistamata ning sellelt nõudelt oli tasumata ka riigilõiv, mistõttu oli selle nõude menetlemine käesolevas asjas võimatu. Kostja vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus see kohtul kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt kostja poolt XXX elamurajooni elanikele tehtud ettepanek tasuda MTÜ kuuluva transpordimaa kasutamise eest igakuist tasu, on otseselt seotud eesmärgiga, mille tulemusena olemasolevale transpordimaale ka faktiliselt projekteeritakse ja ehitatakse välja sõiduteed, mida on seejärel võimalik avalikuks kasutamiseks kohalikule omavalitsusele üle anda. Kostjal puudub igasugune soov tekkinud olukorrast kasu lõigata. Elamurajooni krundid algselt müünud arendajal – OÜ-l puudub majanduslik huvi täita endale võetud kohustus ning transpordimaale teed projekteerida ja välja ehitada, mille tulemusena vaidlusalusele maatükile Teeseaduse §-i 2 mõttes teed üldse tuleksid, MTÜ on olukorra lahendamiseks pidanud läbirääkimisi VV, mille käigus on kohalik omavalitsus asunud positsioonile, et Ehitusseaduse §-st 13 tulenev kohustus avalikult kasutatava tee haldamiseks tekib omavalitsusele alles pärast seda kui transpordimaal on tee faktiliselt olemas. Tee faktilise olemasolu eelduseks on aga vähemalt vastava rajatise kinnitatud projekt, ehitusluba või ms. Kostja möönab, et vastav küsimus on õiguslikult vaieldav ja eksisteerib vähemalt teoreetiline võimalus esitada halduskohtule kaebus kohaliku omavalitsuse vastu nõudega kohustada valda astuma samme, mis viiksid ehitusplaneeringuga kehtestatud lõpptulemuseni. Samuti on teoreetiline võimalus esitada nõudeid elamukrundid müünud arendaja OÜ vastu. Ometi on MTÜ asunud seisukohale, et arvestades võimalikele kohtumenetlustele kuluvat aega ning rahalisi kulutusi on elamurajooni elanikele soodsaima tulemuse, s.o. reaalselt eksisteeriva avalikult kasutatava kõvakattega tee olemasolu kiiremaks saavutamiseks vajalik tee elanike abiga seadustada ja seejärel kohalikule

omavalitsusele haldamiseks üle anda. See kõik eeldab aga esmalt tee projekteerimisega seonduvate kulutuste katmist, milleks MTÜ-l vahendid puuduvad. Seetõttu pöörduski kostja elamurajooni elanike poole ettepanekuga maksta transpordimaa kasutuse eest tasu, mille tulemusena laekuksid MTÜ-le vajalikud vahendid kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks. Praktiliselt kõik elamurajooni elanikud on tekkinud olukorrast aru saanud ja nõustunud eesmärgi mõistlikuks saavutamiseks solidaarselt koos naabritega panustama. Kostja arvates on ekslik hageja väljendatud seisukoht selles, et temale kuuluva kinnistuni viivad avalikult kasutavad teed. Asjaolu, et piirkonnas kehtestatud detailplaneering näeb ette MTÜ-le kuuluvale transpordimaale selliste teede väljaehitamise, ei tähenda, et vastavaid kinnistuid on juba käesoleval ajal igaühel õigus avalikult kasutada. Samasisulisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr. 3-2-1-5-06 leides, et detailplaneering on avalik õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- ja võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Muuhulgas on ekslik ka hageja väide, mille kohaselt on ta üle 3 aasta kasutanud XXXkülas asuvaid kvartalisiseseid tänavaid. XXX ja XXX, kuivõrd tänavaid Teeseaduse § 2 mõttes elamukruntide vahelisel transpordimaal õiguslikult ei eksisteeri. Asjaolu, et VV on volikogu otsusega planeerinud endale mittekuuluvale transpordimaale avalikult kasutavad asfaltkattega teed, ei saa olla aluseks transpordimaa tegelikule omanikule kuuluva asjaõiguse kitsendamisele. Kostja ei nõustu ka hageja avaldusega selles, et kostja on hagejale teinud ebamõistlikke takistusi juurdepääsuks koduni. Vastab tõele, et kostja poolt esitatud ettepanekule sõlmida temale kuuluva transpordimaa kasutamiseks tasuline leping vastas hageja XXX omapoolse kirjaga, milles avaldas, et ei ole nõus maa kasutamise eest tasu maksma. Kostja pakkus endale kuuluva transpordimaa kasutamise eest tasu maksmise kaudu välja ühe võimaliku viisi, kuidas tekkinud teeprobleemi elanikepoolse solidaarse abiga võimalikult kiiresti lahendada. Kostja nägi sealjuures ette, et leidub elanikke, kelle majanduslik seis ei võimalda ühisesse ettevõtmisse panustada või neid, kes põhimõtteliselt ei soovi ühiselt teiste elanikega väljapakutud lahendusele kaasa aidata. Saanud hagejalt vastuse, kohtus kostja seaduslik esindaja hageja pereliikmetega ja pooled leppisid kokku selles, et hagejale võimaldatakse läbipääs üle kostjale kuuluva transpordimaa tasuta. Vastavast kokkuleppest on pooled ka tänaseni kinni pidanud. XXX elamurajooni sissesõiduteele paigaldatud tõkkepuu avaneb mobiiltelefonilt dispetšernumbrile helistades. Kostja lülitas süsteemi hageja telefoninumbriga XXX, mida on alates tõkkepuu töölepanekust XXX ka aktiivselt kasutatud. Kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei ole kostja hagejale poolte kokkuleppe kohaselt tekitanud mingisuguseid takistusi juurdepääsuks kinnistuni adressil XXX, mistõttu tuleb hagiavaldus kostjale täieliku üllatusena. Kõigest eeltoodut tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue on alusetu ja hagiavalduses märgitud väited ei vasta tegelikkusele. Seda, et hageja esitas hagiavalduse ilma, et tema õigusi oleks faktiliselt rikutud, toetab muuhulgas ka fakt, et kostja transpordimaale sissepääsu takistav tõkkepuu võeti XXX elamurajoonis reaalselt kasutusele alles XXX, hagiavaldus on kohtule esitatud juba XXX, s.o. ajal, mil kostjale kuuluvale transpodimaale pääsesid takistuseta kõik isikud sõltumata reaalsest vajadusest. Haginõude osa, milles hageja nõuab, et kostja avaks endale kuuluva transpordimaa avalikuks kasutamiseks, ei saa kostja hinnangul olla tsiviilvaidluse esemeks. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, ja seda alljärgenvatel põhjendustel. Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on XXX elamurajoonis XXXasuva kinnistu üks kaasomanikest. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja MTÜ on XXX elamurajoonis asuva transpordimaa omanikuks. Nimetatud mittetulundusühing moodustati kostja kohtule antud seletuste kohaselt eesmärgiga lahendada elamurajooni siseste ja seni väljaehitamata sõiduteede probleem ning edaspidi anda need teed üle avalikuks haldamiseks kohalikule omavalitsusele. Probleem tekkis tänu kinnisvaraarendajate poolt elamukruntide müüjatena täitmata jäänud kohustusele elamurajooni sisesed sõiduteed välja ehitada nende avalikuks kasutamiseks eelkõige elamurajooni elanike poolt. Elamurajooni-siseseid teid pole kunagi kostja vastuväidete kohaselt projekteeritud, seega pole õiguslikus mõttes neid teid käesoleval ajal ka reaalselt olemas. Hagis märgitud asjaolude kohaselt on XXX elamurajoonis olemas kostja omandisse kuuluv transpordimaa, mille kasutamine on hageja arvates kostja poolt takistatud ilma selleks õiguslikku alust omamata. Nimelt oli hagi kohtule esitamise ajaks hageja teadlik sellest, et elamukvartali sissesõidule paigaldatakse tõkkepuu ning muudele juurdepääsuteedele

erinevad tõkked. Kostja tõkkepuu ja muude takistuste päigaldamist asjaoluna XXX elamurajooni sisenevatele teedele asjas vaidlustanud ei ole. Poolte seletuste kohaselt kohtule avaneb tõkkepuu, kui teatud telefoninumbrilt, mis on süsteemi lülitatud, valitakse helistajale teadaolev dispetšeri lühinumber. Samas selgus asjaolu, et hageja teistele pereliikmetele peale hageja pole sel kombel elamurajooni sisenemine võimalik, kuna neile pole seda kostja poolt võimaldatud. Jalgsi käies saab aga vabalt siseneda läbi jalgvärava. AÕS § 155 lg. 1 kohaselt omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Sama seaduse § 156 lg. 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juuredepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kostja kirjalikust vastusest hagile nähtus veenvalt tõsiasi selles, et kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida kostjale kuuluva transpordimaa kasutamiseks tasuline leping. Hiljem leppisid pooled siiski kokku selles, et hagejale võimaldatakse läbipääs üle kostjale kuuluva transpordimaa hageja kinistuni tasuta. Seega on asjas täielik selgus selles, et hagejale on tagatud juurdepääs läbi kostja kinnistu hageja kinnistule tasuta. Kostja võttis kohtuistungil omaks ka asjaolu, et mitte kõiki hageja pereliikmeid (hageja elukaaslane) ei ole lülitatud süsteemi, mis võimaldaks neil iseseisvalt oma telefoni abil tõkkepuud aktiivselt kasutada elamurajooni sõidukiga sisenemisel ja sealt väljumisel. Hageja elukaaslase T. Ri väidet, et tal puudub mobiiltelefon, ei saa kohus käsitleda kui tõsiselt võetavat argumenti, tõendamaks asjaolu kostja poolt hageja ja tema pereliikmete õiguste rikkumist. Hageja selgitus selles, et kostja poolt pakutud tehniline lahendus tõkkepuu kasutamiseks ei sobi nende perekonnale, pole hageja poolt asjas õiguslikult põhjendatud. Hageja väidab, et kostja on omavoliliselt muutnud liikluskorraldust, kui paigaldas vaidlusaluse tõkkepuu, kuna tal puudub kooskõlastus kohaliku omavalitsusega. Liikluskorralduse probleem õiguslikus mõttes võiks tõusetuda kohtu arvates vaid juhul, kui on tegemist avalikult kasutatava tee või erateega, millel toimub liiklus Liikluseaduse § 1 mõttes. Käesoleval juhul pole XXX elamurajoonis isegi mitte projekteeritud kvartalisiseseid teid, rääkimata nende väljaehitamisest. Kostja kui elamurajooni transpordimaa omanik on kohtu arvates õigustatud korraldama läbipääsu elanikele läbi oma kinnistu vastavuses seadusega. Kostja on registrisse kantud tavalise mittetulundusühinguna ning ka mittetulundusühing võib omada kinnisvara. Hageja viited detailplaneeringule, milline algatati OÜ avaldusel XXX., ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust, sest vastavalt VV poolt TRile saadetud vastusele XXX pole XXX elamurajoonis asuvatele kinnistutele avaliku kasutatavusega tee ehituseks VV ehitusloa taotlusi esitatud ning vallavalitsuse teada pole sinna ametlikult ühtki teed rajatud. Seega hageja nõue, et kostja kõrvaldaks tõkkepuu sissepääsult XXX elamurajooni tee avalikuks kasutamiseks, ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna tegemist pole sõiduteele (ei avalikule ega erateele) rajatud tõkkepuuga. Hagejale on võimaldatud kostja poolt pakutud tehnilise lahendusena läbi kostja kinnisasja tasuta juurdepääs oma kinnistule asukohaga XXX. Kostja omandisse kuuluv transpordimaa ei saa olla avaliku kasutamise objektiks, sest vaid omanik ise saab oma asja kasutada, vallata ja käsutada ning AÕS § 68 lg. 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja ei ole käesolevas asjas kohtule tõendanud, et temal on olemas õigused, mis võiksid kitsendada kostja kui omaniku õigusi tema kinnisasjale. Eeltoodut aluseks võttes tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja vastuväiteid hindab kohus kui asjakohaseid ja põhinevaid seadusel. Asja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda aluseks võttes TsMS § 162 lg. 1 sätestatut. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 08.05.2007.a.