Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

eriarvamuse koosoleku protokolli kandmist, mida ka tehti. 2004.a jooksul teostati majas rida töid, mille rahastamiseks võeti pangalaenu. Vastavalt panga nõudele kujunes laenu tagasimakse ning remondifondi määrade matemaatilises suhtes remondifondi kuumakse suuruseks 9 kr/m2. Nimetatud maksega olid nõus kõik korteriomanikud, kuid juhatuse ettepanek tõsta remondifondi makse 30-le kroonile m2 kohta kuus tuli üllatusena. Juhatusele tehtud järelepärimisele vastust ei saadud. Kõik maja korrashoiuks vajalikud tööd on juba teostatud võetud pangalaenude abil. Majaelanike arvates plaanib juhatus korterite turuhindade tõstmiseks ehitada elanikelt saadud rahadega varikatusega parkla, osta juurde maad, viimistleda keldripindu rentimise eesmärgil, mis ei ole otseselt seotud maja korrashoiu vajadusega. Juhatuse liige Saale Veske on hagejatele öelnud, et saab hagejatest lahti remondifondi makse tõstmise teel. Hagejad on pensionärid ning nende ainsaks tuluallikaks on riigilt saadav pension, mistõttu sellise makse tasumine käib neile ülejõu. Juhindudes Korteriühistuseaduse § 15 lg 1 p-st 2 ning Mittetulundusühingute seaduse §-dest 24 ja 241 palusid hagejad tunnistada tühiseks Korteriühistu x liikmete 23.02.2006 erakorralise üldkoosoleku otsuse remondifondi makse suurendamisest 21 krooni võrra ruutmeetri kohta kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna hagejad ei selgitanud, millist hagejate seadusega kaitstud õigust nimetatud üldkoosoleku otsusega rikuti, milles rikkumine seisneb või kuidas on nende seadusega kaitstud huve kahjustatud. Hagejate õigusi ei ole rikutud ega hagejate huvisid kahjustatud. Üldkoosoleku otsus võeti vastu korteriomanike enamuse otsusel korteriomanike huvides, et suurendada remondifondi ja luua seeläbi paremaid võimalusi korteriomandi eseme majandamiseks, sh remondiks, hooldamiseks ja parendamiseks. Hagejate mittenõustumine üldkoosoleku otsusega ning rahaliste kohustuste kandmise väidetav raskendatus, millele hagejad viitasid esmakordselt alles hagiavalduses, ei ole seadusega kaitstud huviks ja õiguseks, mis annaks hagejatele alust esitada hagi üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Seadus ei keela korteriomanike enamusel otsustada kaasomandieseme majandamiseks vajalike rahaliste kohustuste kehtestamist või suurendamist, kui mõni korteriühistu liige on selle vastu. Hagis ei põhjendatud ega tõendatud asjaolusid, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud üldkoosoleku otsuse tühisuse. Neid asjaolusid asjas ei esine, kuna rikutud pole üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus ei riku mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seadust, puudub vastuolu heade kommetega ning ei esine muid seaduses sätestatud tühisuse aluseid. Üldkoosoleku otsus ei saa olla samaaegselt tühine ja tühistatav. Hagejate väide, et remondifondi makse suurendamise eesmärgiks on hagejatest lahti saamine, on väljamõeldis. Remondifondi makse suurendamise eesmärgiks on x asuva elamu seisukorra ja korteriomanike heaolu parandamine. Tänaseks päevaks on teostatud vaid osa vajalikest töödest ning korteriomanikud on üldkoosoleku otsusega otsustanud täiendavate rahaliste vahendite kogumise vajaduse kõigi kaasomanike huvides, eesmärgiga ühiselt majandada elamut ja seda korras hoida. Tegemist on 1937.a ehitatud elamuga, mille korrashoid nõuab korteriomanike poolt olulises ulatuses rahaliste vahendite panustamist. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Puudub vaidlus, et 23.02.2006 erakorralise üldkoosoleku otsus võeti vastu 8 poolthäälega, otsuse vastu oli 3 ühistu liiget, sh hagejad ning üks ühistu liige jäi erapooletuks. Puudub vaidlus, et ühistu liikmeid teavitati eelnevalt erakorralise üldkoosoleku päevakorrast – remondifondi- ja olemasoleva laenu teenindamiseks kogutava makse tõstmine 30 kroonini kuus korteri 1 m2 kohta. Koosoleku protokollist nähtub, et sama ettepanek päevakorra punktina pandi 23.02.2006 toimunud erakorralisel

2(4)

üldkoosolekul ka hääletusele. Hagejad ei tõstatanud üldkoosoleku kokkukutsumisel ja otsuse vastuvõtmisel seadusega sätestatud vorminõuete rikkumisi kostja poolt. Seega järgis kostja otsuse vastuvõtmisel ning vormistamisel seaduses ja ühistu põhikirjas sätestatud nõudeid ning otsus on formaalselt õiguspärane. Hagejate põhiargument on asjaolu, et nende jaoks on remondifondi ja olemasoleva laenu teenindamiseks kogutav makse 30 kr/m2 kohta liiga suur ning pole neile kui pensionäridele maksmiseks jõukohane ning selle makse kehtestamisega soovib ühistu juhatuse esimees hagejaist vabaneda. Kostja juhatuse liige Saale Veske seletuse kohaselt kohtule on elamu aadressil Tallinn, x ehitatud 1937.a. Ainuüksi korstnaid on majal 8, mis kõik vajavad remonti. Planeeritavate tööde maksumuseks võib kujuneda 1 100 000 krooni. Elamu korrashoiuks on vajalik ka tulevikus suuremahuliste tööde teostamine, mis rahaliste vahendite eelneva kogumiseta korteriomanikelt remondifondi pole võimalik ja teostatav. Remondifondi maksete kehtestamine ja kogumine, kaasomandi eseme remondi ja parendamise finantseerimiseks võetud laenu tagasimaksmiseks kogutavate maksete suuruse kehtestamine ja kogumine on kaasomandi eseme majandamisse ja hooldusse puutuvad küsimused KÜS § 151 mõttes. Vaidlusalune korteriühistu liikmete erakorralise üldkoosoleku otsus on kooskõlas KÜS §-ga 151 ja KOS § 15 lg 6 p-ga 2 ja kaasomandi eseme valitsemise põhimõtetega, otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Hagi väited hagi alusena ei ole õiguslikku laadi ning ei saa tuua kaasa korteriühistu liikmete enamuse poolt vastu võetud erakorralise üldkoosoleku otsuse tühisust. V. H teatas, et tal pole tervist ega aega taotleda kohalikult omavalitsuselt toetusi eluasemekulude kandmisel. Seega pole probleem hagejate maksejõuetuses, vaid tegemist on S. Veske ja hagejate vastasseisuga emotsionaalsel tasandil ning tekkinud olukorra lahendamine ei ole kohtu võimuses ega pädevuses. Poolte lepitamine kohtuistungil soovitud tulemust ei andnud. Kostja vastuväited on asjakohased. Kostja juhatuse liikme S. Veske seletuse kohaselt pole ühistu juhatuse tegevuse eesmärgiks ühistu liikmetest vabanemine. Apellatsioonkaebuse põhjendused K.J ja V. H palusid apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Remondifondi tõstmise aluseks on eelkõige KÜS §-s 15 sätestatud korteriühistu majandustegevuse aastakavas toodud põhjendused ja suurendamise eesmärk. Korteriühistu 2006.a majandustegevuse aastakava ei ole käesoleva ajani koostatud. Kohus tugines kostja seadusliku esindaja S. Veske seletustele remondifondi maksete tõstmise põhjuse kohta, milleks oli korstnate remondivajadus ja planeeritavate tööde maksumus 1 100 000 krooni. S. Veske väited on paljasõnalised. Üheks maksete tõstmise põhjuseks toodi olemasoleva laenu teenindamine, kuid antud laenu tagasimaksmiseks tõsteti remondifondi tasu suurust juba 06.09.2005 korteriühistu üldkoosoleku otsusega 9 kr/m2, mille tasumist alustati alates 01.10.2005. Võetud laenu ei ole võimalik kiiremini tagastada, sest 03.09.2003 üldkoosolekul teatas juhataja, et järelmaksu üheks tingimuseks on, et igakuise tagasimakse suurus ei tohi ületada 7 kr/m2. Kohus leidis, et remondifondi tasu tõstmine on põhjendatud, kuna selle eesmärgiks oli KÜS § 151 sätestatud tööde teostamisega seotud kulude katmine. Ühistu liikmetele ei ole teatatud, milliste tööde teostamiseks remondifondi makset suurendati. Makse tõstmine olnuks kooskõlas õigusnormide ja kaasomandi valitsemise

3(4)

põhimõtetega, kui makse tõstmine oleks olnud põhjendatud, st majandustegevuse aastakavaga. Otsus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad palusid vastu võtta tõendid, mis esitati alles apellatsiooniastmes põhjusel, et hagejad ei tundnud piisaval määral tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Tõendid on asja lahendamisel olulised. Vastus apellatsioonkaebusele KÜ x ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja palus vastu võtta tõenditena 2006.a majandustegevuse aastakava ja 29.11.2006 erakorralise üldkoosoleku protokolli. Dokumentide esitamine maakohtule ei olnud võimalik, kuna dokumente ei olnud varem olemas. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna kolleegium järgib maakohtu otsuse põhjendusi, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda neid. Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 241 lg 1 järgi tühine juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise või läbiviimise korda on rikutud, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate õigusi või muu avaliku huvi kaitseks kehtestatud seaduse sätet või on heade kommete vastane. Selliseid asjaolusid ei ole hagejad esile toonud. Teiseks võimaluseks on üldkoosoleku otsuse tühistamine KÜS § 13 lg 3 alusel (sama MTÜS § 24 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamine). Tühistamise eelduseks on, et üldkoosolekul vastuvõetud otsus peaks olema vastuolus seadusega või põhikirjaga. Sellistele asjaoludele ei ole hagejad tuginenud. Ainuüksi see, et otsusega kinnitatud remondifondi makse määr on apellantide arvates ebamõistlikult suur, ei ole aluseks üldkoosoleku otsuse tühistamisele. Apellandid väitsid, et maakohus ei oleks saanud lugeda remondifondi maksete suurendamist põhjendatuks ainuüksi juhatuse liikme Saale Veski seletuse põhjal. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hagi rahuldamata jätnud mitte Saale Veski seletust hinnates, vaid asjaolu tõttu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud otsuse tühistamise aluseks olevaid asjaolusid. Saale Veski seletus ei olnud nõude üle otsustamisel oluline. Apellandid on kaebuses välja toonud, et remondifondi makstava raha suurendamise üle otsustamiseks oleks tulnud eelnevalt kinnitada korteriühistu majandustegevuse aastakava. Apellantide väidete kohaselt seda kinnitatud ei olnud. Kolleegium leiab, et eeltoodud väide tuleb jätta tähelepanuta. TsMS § 652 lg 4 järgi peab uue asjaolu esitamise lubatavust pool kaebuses põhistama. Kui pool uue asjaolu esitamist ei põhista jätab kohus selle tähelepanuta. Apellandid ei ole uue asjaolu esitamist põhistanud. Samuti ei ole hagejad maakohtus väitnud, et vastuvõetud otsus oleks vastuolus heade kommetega. Apellatsioonimenetluse kulud kannavad TsMS § 162 lg 1 järgi apellandid võrdses määras.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Mare Merimaa

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.