2-07-13950/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

4.Halduri arvamus ettevõtte maksejõuetuse tekkimise põhjuste jms. kohta. Võlgniku avalduse alusel algatas 20.03.2007.a Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja OÜ E. pankrotimenetluse. Saadeti OÜ E. juhatuse liikmele E.H. teatise, milles ajutine haldur kohustas OÜ E. juhatuse liikmel E.H. esitada kogu ettevõtte vara nimekirja, sh. andmed raha kohta pangaarvetel ning muud pankrotimenetluses vajalikud olulised andmed. Loetletud ülesannete täitmiseks anti juhatuse liikmele aega 27.03.2007.a. Juhatuse liikme D.E. seletusest nähtub, et võlgniku põhiliseks majandustegevuseks oli tööstuskaupade jaemüük, komisjonikaubandus ning rõivatootmine. Juhatuse liige D.E. tegutses FIE-na alates 2005.a. novembri lõpust tööstuskaupade jaemüügiga ja komisjoni-müügiga ning rentis selleks tegevuseks kaupluseruume Tartus Tiigi 19. D.E. FIE-na tegevus oli aastalõpul edukas seoses aastalõpu suurema läbimüügiga nagu kaubanduses üldse. Kuna äripartneritega on lihtsam suhelda osaühinguna, moodustati 07.02.2006 sama tegevuse baasil osaühing E. . Ettevõttel algselt läbimüük pidevalt suurenes. Võlgniku väite kohaselt võtab kaubanduses kasumisse jõudmine ca aasta aega, et tekiks oma klientuur, kaupluse olemasolu saaks võimalikele klientidele teatavaks ja omaseks. Kuna kaupluse tulu ei võimaldanud juhatuse liikmetel endale töötasu võtta, jäi teine juhatuse liige E.H. tööle teise firmasse ning tal ei olnud enam võimalik kaupluse töös ja firma juhtimises osaleda. Väidetavalt pidas tema perekonda ülal. Võlgniku väidete kohaselt vähenes suveperioodil läbimüük. Püsikulud rendi näol jäid küll endiseks, kuid juhatuse liikmed lootsid need sügishooajal käibe suurenedes tasuda. Firma kulude tasumiseks laenas juhatuse liige E.H. firmale kokku raha 30 000,00 krooni, laenu jääk on käesoleval ajal 18 500,00 krooni. Firma käive hakkas suurenema septembris. Septembri lõpus tehti inventuur ning selgus, et olid tekkinud võlad. Selgus, et firmal on tekkinud võlad seoses ostetud kauba eest tasumise tähtaegade saabumisega ja rendisummadega. Kuna tegemist oli hooaja

algusega, lootsid juhatuse liikmed läbimüügi suurenemisele, millega seoses saaksid võlad tasuda. Vaatamata sellele, et läbimüük ka suurenes, vähenes oktoobris 2006 kaupluse tegeliku juhtimisega tegelenud D.H. võimalus antud teemadega tegelda seoses rasedusega ja D.E. ei saanud enam poe juhtimisega tegelda. Poodi palgati tööle võõras isik, kes võlgniku väidete kohaselt ei tegutsenud piisava asjatundlikkusega ja huviga kaupluse tegevust edendada. Tavaliselt olid võlgniku varasemad käibed kevadeti 50-60 000,00 krooni. Peale sündi vajas laps kogu aeg järelvalvet ja ema juuresolekut. D.E. tervis halvenes ja ta haigestus. Tema töövõime taastus alles 2007.a. märtsi teisel poolel. Seega ei saanud juhatuse liikmed osaleda firma juhtimises. Käesoleval ajal on juhatuse liikmetele lõplikult selge, et firma netovara on oluliselt väiksem kui osakapital ja seda ei ole lähemal ajal seoses juhatuse liikmete perekondlike probleemidega võimalik tasakaalu viia (E.H. teenib raha perekonna ülalpidamiseks ja D.E. tegeleb lapse hooldamisega). Ka majanduslikel põhjustel ei ole võimalik leida tegevjuhti, kes jätkaks firma äriplaani, kasvataks klientuuri. Tänasel hetkel OÜ E. majandustegevust ei toimu ja on selgunud, et ettevõtte varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõude rahuldamiseks, makseraskused on alalise iseloomuga, sest osaühingu varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna võlg ületab olemasolevat vara mitmekordselt. Olemasolevate andmete põhjal ja võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgituste kohaselt puuduvad vahendid võlgniku tervendamiseks ja võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kõik eelviidatud juhatuse liikmete väited on tähelepanu väärivad. Antud pankrotimenetlus on algatatud võlgniku avalduse alusel ja võlausaldajatele võlguolevad summad on suhteliselt väikesed. Samas on ka võlgnikul vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks minimaalselt. Vaieldamatult on pankrotimenetlus suhteliselt kulukas ja antud olukorras kus pankrotimenetluse läbiviimiseks on vahendeid minimaalselt leiab pankrotihaldur, et pankrotimenetluse peaks lõpetama raugemisega. Juhul kui keegi võlausaldajatest on edaspidi nõus suhteliselt kuluka pankrotimenetluse katteks tegema kulutusi, siis oleks ka võimalik põhjalikumalt kontrollida pankrotimenetluse eelset olukorda ja täpsemalt juhatuse võimalikke minetusi. Käesoleval ajal kontrollitud andmed ei anna ajutisele pankrotihaldurile alust raske juhtimisvea või pankrotikuriteo toimepanemises juhatuse liikmetele etteheiteid teha ja sellekohast hinnangut anda. Olemasolev rasedatele mõeldud riidekaup milline on võimalik müüa ettevõtte likvideerimise käigus ja ajutise pankrotihalduri arvates on antud kaupade müügist saadav minimaalne likvideerimistoimingute läbiviimiseks. Kuivõrd juhatuse liige esitas ise ka kohtule pankrotiavalduse, siis puudub ajutisel pankrotihalduril põhjus analüüsida võlgniku poolset kohustuse täitmist pankrotiavalduse esitamisel. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS §-i 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kõige ülaltoodu alusel leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ E. tegevus on sisuliselt lõppenud, OÜ E. maksejõuetus on alalise iseloomuga, samas aga tulenevalt asjaolust et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid, siis teeb ta ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. III Kohtuistung 02.05.2007.a Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde.