Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja hüvitise nõude suurus ning alused on tõendamata. On pahatahtlik ja ebamõistlik nõuda VÕS § 1028 lg 1 järgi alusetu rikastumise sätete alusel kostja majandusaasta aruannetest nähtuvat müügitulu viimase kolme aasta eest, kui kostjal on ka mitmeid teisi tuluallikaid, mis ei ole seotud hageja teenusega. Kohtu põhjendused

10.02.2004 sõlmis Saue linn piirkonna arendajaga AS-iga Knoke Kadaka piirkonna arendamiseks ning detailplaneeringukohaste juurdesõiduteede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks lepingu nr 16, mille punkti 2.6 kohaselt kohustus arendaja võõrandama tänavaalade kinnistud ja tänavavalgustussüsteemi linnale pärast nende valmimist (tl 91);

-

04.01.2006 hageja ja AS-i Knoke vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi AS Knoke välja ehitama Tule tn 50 piirkonnas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ja liitumispunktid ning pärast kasutuslubade väljastamist 15 päeva jooksul need hagejale tasuta üle andma (tl 91, 155-156). Vastavalt lepingu punktile 12 kohustus hageja osutama kuni torustike üleandmiseni AS-ile Knoke ehitusaegse veevarustuse teenust, mille kohta pidid pooled sõlmima lisaks eraldi kokkulepe. Ehitusaegse veevarustuse teenuse osutamise eelduseks oli AS-i Knoke poolt veearvestite paigaldamine. Hageja pidi osutama ehitusaegse veevarustuse teenust tähtajaliselt ning juriidilistele isikutele kohalduva teenuse hinnaga. Kui see on võimalik, pidi hageja samadel tingimustel osutama ka reovee ärajuhtimise teenust (tl 155pöördel/edaspidi p).

Lepingu punkti 17 kohaselt kokkulepet võis muuta vaid kirjalikus vormis ja muudatused said jõustuda pärast seda, kui mõlema poole esindajad on nendele alla kirjutanud (tl 156); -

25.05.2006 hageja ja AS-i Knoke vahel sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest tasumise kokkuleppe nr T0000673 kohaselt käsitlevad pooled kokkulepet nr T0000673 veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse kirjaliku ostu-müügilepingu eellepinguna, kokkulepe on ajutise iseloomuga ning hõlmab vaid teenuse eest tasumise korda. Kokkuleppe nr T0000673 lisaks olevad aktil märgivad pooled, et tegu on ajutise ehitusaegse vee tarbimisega (tl 157p). Kokkuleppe kohaselt arvlemine toimub juriidilistele isikutele kehtestatud hindade alusel. Ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Kokkulepe nr T0000673 on sõlmitud kuni 01.08.2006 (tl 156 p -157);

-

AS Knoke keeldus teede ja tehnovõrkude tasuta üleandmisest ning jätkas elanikele ehitusjärgse kokkuleppe alusel veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamist (tl 91);

-

19.02.2009 määratakse hageja Saue linna teeninduspiirkonnas vee-ettevõtjaks (tl 91);

-

15.10.2010 esitab hageja kostjale nõude ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni torustike üleandmiseks hagejale (tl 158 p-159);

-

18.01.2011 jagunes AS Knoke eraldumise teel ning omandavaks ühinguks sai Knoke Infra OÜ (12041205) (praegune ärinimi Harju Infra OÜ) (kostja) (tl 152-154p). Kostja ei ole AS ́i Knoke üldõigusjärglane (tl 71-72);

-

AS Knoke kui jagunev ühing ja kostja kui omandav ühing sõlmisid 18.01.2011 jagunemislepingu selliselt, et AS Knoke andis jagunemisel oma varast kostjale üle üksnes osa - infrastruktuuri objektid koos nendega kaasnevate lepingute, õiguste ja kohustustega (tl 152154 p). Pooled on ka jagunemislepingus täpsustanud, et eraldatav vara ei moodustanud ettevõtet või käitist. Kostja jätkas piirkonnas teenuse osutamist (tl 91, 152-154);

-

20.10.2011 võttis Saue Linnavolikogu vastu otsuse nr 102 “Vee-ettevõtja kinnitamine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine“, mille kohaselt moodustati Sauel Kadaka teeninduspiirkond, mis arvati hageja teeninduspiirkonnast välja (tl 91) ning kostja määrati Kadaka piirkonnas veeettevõtjaks (tl 21);

-

2012 aasta alguses soovis kostja hagejaga lepingut sõlmida (tl 134p), kuid 25.05.2012 teatas hageja, et tal puudub huvi lepingut sõlmida (tl 10). Kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja keeldumine ei olnud pahatahtlik, selle põhjustasid asjaolud, et kostja ei kooskõlastanud Konkurentsiametiga (KA) veeteenuse hinda, tarbijad ei olnud kostja kui vee-ettevõtja tegevusega rahul ning kostjal ei olnud huvi vee-ettevõtja teenuse osutamiseks, lepingus ei olnud kindlaks määratud vee voolu hulka ning paigaldamata olid arvestid vee voolu mõõtmiseks. Hageja soovis ka eelnevalt sõlmida kokkuleppe AS-i Knoke võla tasumiseks maksegraafiku alusel (tl 11);

-

07.09.2012 esitas kostja (tsiviilasjas 2-12-35750 hageja) tsiviilasjas 2-12-35750 tuvastusnõude hageja (tsiviilasjas 2-12-35750 kostja) vastu eesmärgiga tuvastada, et poolte vahel on 25.05.2012 sõlmitud leping ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks (tl 8-15);

-

alates 23.10.2012 kostja Konkurentsiametiga (KA) kooskõlastatud veeteenuse hind on 1,47 eurot võetud vee m3 eest ja 1,40 eurot reovee ärajuhtimise ja puhastamise m3 eest (tl 142-142

p); -

23.04.2013 väljendab hageja, et kuigi kokkuleppe T0000673 oli sõlmitud kuni 01.08.2006, jätkasid hageja ja AS Knoke kokkuleppe täitmist selles toodud tingimustel (tl 160p);

-

11.09.2013 tegi kostja Saue Linnavalitsusele ettepaneku talle kuuluvate teekinnistute ja tehnovõrkude võõrandamise hinna ja tingimuste osas. Saue Linnavolikogu andis 23.01.2014 otsusega nr 25 nõusoleku tänavakinnistute ja vee-, reoveekanalisatsiooni- ning gaasitrasside ostmise ettevalmistamiseks (tl 91);

-

24.08.2015 jõustus tsiviilasjas 2-12-35750 kohtuotsus, milles kohus tuvastas, et hageja ja kostja olid kokku leppinud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuste vahendamise lepingu sõlmimise kirjalikus vormis, kuid kuna kirjalikku lepingut ei sõlmitud, siis VÕS § 11 lg 4 järgi ei ole poolte vahel lepingut sõlmitud. Kohus leidis, et kostjal (tsiviilasjas 2-12-35750 hageja) võib olla teenuse eest tasumise kohustus, olenemata vastava lepingu sõlmimisest (tl 8-15);

-

04.09.2015 esitas hageja kostjale nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel kasutatud teenuse eest hüvitise maksmiseks perioodi eest 01.01.2012-31.08.2015 summas 85 752,61 eurot (tl 18-20);

-

25.09.2015 kostja vastas hageja 04.09.2015 nõudele kasutatud teenuse eest hüvitise maksmiseks, et kostja ei nõustu esitatud nõudega, kuid teeb ettepaneku lahendada erimeelsused läbirääkimiste teel. Vastuses tõi kostja ka välja, et kostja ei ole tasunud, kuivõrd hageja ei ole arveid esitanud (tl 21-23);

-

29.10.2015 edastas kostja hagejale kompromissi, et on nõus tasuma iga päeva eest 9,867 m3 järgmiste hindadega – heitvee ärajuhtimise ning puhastamise eest 0,71 €/m3 ja joogivee eest 0,86 €/m3, hindadele lisandub käibemaks (kokku igakuiselt ca 570€, sh käibemaks sõltuvalt päevade arvust). Perioodi 01.11.2012-01.11.2015 tarbimise eest oli kostja nõus tasuma hagejale kompromissi ja väljastatavate arvete alusel igakuiselt lähtuvalt päevade arvust kokku 36 kuu jooksul. Kuna kostja on tasunud hagejale juuni-august 2012 kokku kolme kuu eest 1.710,66€ (sh käibemaks), siis oli kostja seisukohal, et tasutud on esimesed 3 makset (vahemik 1.11.2015 kuni 31.01.2016) (tl 24);

-

02.11.2015 hageja ei nõustu kostja poolt 29.10.2015 esitatud kompromissettepanekuga, selgitades, et on nõus kompromissi sõlmima reaalselt kasutatud teenuste koguste põhjal. Arvestades kostja majandusaasta aruandes toodud müügitulu summasid ja teenusele kehtestatud hinda, nähtub et piirkonnas klientidele osutatud teenuse kogus ja seega ka hageja teenuse kasutamine on olnud oluliselt suurem kui ca 300 m3 kuus (tl 25);

-

Saue Linnavolikogu 21.01.2016 otsusega nr 97 anti Saue Linnavalitsusele nõusolek erandkorras kinnistute koos rajatistega kostjalt ostmiseks. Vastav notariaalne leping sõlmiti 08.02.2016 (tl 91);

-

08.02.2016 notariaalse lepinguga seati kostja kasuks kasutusvaldus, mille alusel on kostjal õigus vallata ja kasutada kinnistutele ehitatud vee-, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikku koos rajatistega. Kasutusvaldus seati tasuta ja tähtajaga kolm kuud arvates Kadaka piirkonna uue vee-ettevõtja määramisest (tl 91);

-

25.05.2016 otsustas Saue Linnavolikogu võõrandada hagejale tasuta Kadaka elurajoonis paiknevad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid investeerimiskohustustega, mis tulenevad

Saue Linnavalitsusega sõlmitud opereerimislepingust nr 6044 (reg nr 2-9.3/55) ja seaduses sätestatust nõuetest (tl 92). Kadaka piirkonna trassid kuulusid kuni 01.09.2016 kostjale (tl 134 p); -

Kadaka piirkonna vee-ettevõtja alates 01.09.2016 on hageja (tl 92).

Kohus loeb eelpool tuvastatud faktilised asjaolud tõendatuks.

Kostja selgituste kohaselt oli hageja poolt osutatava veeteenuse sisuks see, et hageja pumpas kostja torustikku vett, see tähendab, et hageja andis vett ja kostja ei saanud seda hagejalt iseseisvalt kätte. Kostja leiab, et asjaolu, et tsiviilasjas 2-12-35750 on kohtud leidnud, et 25.05.2012 ei ole hageja ja kostja vahel uut lepingut sõlmitud, ei muuda olematuks hageja ja kostja õiguseellase vahel sõlmitud kokkulepet. Hageja osutas kostjale veeteenuseid kokkuleppe alusel, mis välistab alusetu rikastumise nõude. Käesoleval juhul on hageja esialgu AS-iga Knoke 04.01.2006 sõlmitud lepingu alusel (tl 155-158) ning hiljem kostjale kui AS-i Knoke õigusjärglasele müünud vett ning ära juhtinud reovett. Kostjale on üle läinud hageja ja AS-i Knoke 04.01.2016 kokkulepe. Kostjal on alates 04.01.2006 hageja ja AS-i Knoke vahel sõlmitud kokkuleppe (tl 155-156) alusel olemas õiguslik alus hageja teenuste tarbimiseks ning hageja on seda kinnitanud oma 15.10.2010 lepingulise kohustuse täitmise nõudega AS-ile Knoke (tl 158p-159). Kokkuleppe muutumist tähtajatuks on 23.04.2013 kinnitanud ka hageja (tl 160-162). Hageja aktsepteeris kostjat AS-i Knoke õigusjärglasena, kuivõrd hageja on kostja poolt talle tehtud maksetega tasaarvestanud ASi Knoke võlgnevusi hageja ees (tl 180). Kostja leiab veel, et jagunemislepingu alusel üle antud infrastruktuur läks üle koos eelviidatud lepinguga, kuivõrd ilma hageja poolt pakutava veeteenuseta ei ole kostjal oma infrastruktuuriga ehk torustikuga midagi teha (tl 165p). Kostja möönab, et pärast AS-i Knoke jagunemist võis tekkida poolte vahel ebaselgus mõningate tingimuste osas, peaasjalikult hind, ja kuivõrd tingimuste osas kokkuleppele ei jõutud, siis vaieldi tingimuse üle kohtus, kuid peale asjas jõustunud lahendit (14.08.2015) oleks hageja pidanud veeteenuse osutamise lõpetama. Hagejal oli võimalik lõpetada kostjale veeteenuse osutamine, kuid seda mistahes asjaoludel ei tehtud. Kostja oli Kadaka piirkonna vee-ettevõtja alates 20.10.201101.09.2016. Nimetatud asjaolust oli hageja teadlik. Hageja ise on korduvalt menetluse jooksul leidnud, et hageja poolt kostjale veeteenust osutamata ei oleks kostja saanud täita talle ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS) tulenevaid vee-ettevõtja kohustusi Kadaka piikonna elanike (tarbijate) ees. Seega osutas hageja kostjale veeteenuseid ca viieaastase perioodi jooksul täies teadmises, mis juba ainuüksi tähendab seda, et pooled aktsepteerisid olukorda, kus üks pool osutab teenust ja teine seda äritegevuse eesmärgil tarbib ning alusetu rikastumise nõue võimalik ei ole. Teenuse osutamise jätkamisega möönis ning aktsepteeris hageja kostja poolt veeteenuste tarbimist, mis tähendab, et ei ole võimalik väita, et poolte vahel puudus õiguslik suhe. Eluliselt ei ole usutav, et hageja sugune suur ettevõte osutaks ca 5 aastase perioodi jooksul kohaliku omavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõtjale (kostjale) teenuseid mistahes kokkuleppeta. Pooltevahelisest praktikast nähtub selgelt, et hageja aktsepteeris kostja poolt veeteenuse tarbimist ega teinud midagi selleks, et lõpetada teenuste osutamine. Menetlusega tsiviilasjas 2-12-35750 saab hageja veeteenuse osutamise jätkamist põhjendada üksnes vaidluse perioodi osas. Kostja on seisukohal, et hageja soovis osutada kostjale veeteenust kuni 01.09.2016. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on otsuses 3-2-1-65-14 selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (p 10). Hageja on seisukohal, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud, kostja seevastu, et poolte vahel on sõlmitud kokkuleppe, mille alusel on hageja poolt kostjale veeteenuseid osutatud ja asjaolu, et poolte vahel on aja jooksul olnud vaidlusi selles osas, mis tingimustel ehk mis hinnaga tuleks teenust osutada, ei muuda olematuks asjaolu, et kokkulepe poolte vahel teenuse osutamiseks oli (tl 165).

Kohus on tuvastanud, et käesolevas asjas on hageja nõude osas perioodil kuni 24.08.2015 kõik VÕS § 1028 lg 1 (ja kaasneva VÕS § 1032 lg 1) toodud nõude esitamiseks vajalikud eeldused täidetud. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusteks käesolevas asjas on, et hageja peab olema kostjale veeteenust osutanud, veeteenuse osutamine peab olema tehtud hageja olemasoleva või tulevase kohustuse täitmise eesmärgil ning õigusliku aluseta. Õiguslik alus puudub, kui hageja kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Õigusliku aluse puudumise tõendamise koormis on hagejal. Seega, VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et kohustust, mida hageja täita soovis, ei ole olemas. Asjaolu, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole, sai hagejale teatavaks 24.08.2015. Pooled ei vaidle käesolevas asjas, et kogu hageja poolt esitatud nõudega hõlmatud perioodil on kostja hagejalt saanud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust. Nii Harju Maakohus (10.06.2013 kohtuotsus, tsiviilasi nr 2-12-35750), kui ka Tallinna Ringkonnakohus (samas asjas) on tuvastanud kostja ja hageja vahelises kohtuvaidluses, et kostjal puudub veeteenuse kasutamiseks hagejaga leping. Ringkonnakohus on 08.04.2015 kohtuotsuses märkinud, et „kuna pooled ei ole teenuste vahendamise lepingule alla kirjutanud, siis VÕS § 11 lg 4 järgi ei ole lepingut sõlmitud. Kuna poolte vahel oli kokkulepe sõlmida vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise leping kirjalikult, siis ei olnud seda võimalik sõlmida suuliselt. Harju Infra OÜ väide suulises vormis lepingu sõlmimise kohta ei ole veenev ka selle tõttu, et tulenevalt pooltevahelisest kirjavahetusest ei ole pooled ka lepingu olulistes tingimustes kokkuleppele jõudnud. Nii on AS Tallinna Vesi soovinud, et lepinguga koos lepitaks kokku vana võla tasumises (AS-i Knoke võlg) ja lisanud Harju Infra OÜ-le saadetud lepinguprojektile ka võla maksegraafikute projektid, kuid Harju Infra OÜ ei ole selles osas nõustumist väljendanud. Vaatamata pooltevahelisele vaidlusele pole AS Tallinna Vesi lõpetanud Harju Infra OÜ-le teenuse osutamist, mille eest võib Harju Infra OÜ-l olla tasumise kohustus, olenemata vastava lepingu sõlmimisest“ (tl 8-15). Kostja kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud ja ringkonnakohtu otsus on jõustunud 24.08.2015 (Riigikohtu määrus nr 3-7-1-2-488). Seega jõustus 24.08.2015 tsiviilasjas 2-12-35750 kohtuotsus, milles kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole lepingut veeteenuse osutamiseks sõlmitud ning kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul asuda poolte vahel veeteenuse lepingu puudumise osas teistsugusele seisukohale. Seega on kohus tuvastanud, et poole vahel ei olnud kuni 24.08.2015 veeteenuse lepingut. Kostja on leidnud, et hageja ei ole välja toonud, millise kohustuse täitmiseks hageja kostjale vett andis ning millisel hetkel vastav kohustus lõppes. Hageja on aga kohtu hinnangul selgelt väljendanud, et kokkulepe oli sõlmitud hageja ja AS-i Knoke vahel 25.05.2006 (tl 156 p) ning hiljem pooled jätkasid kokkuleppe täitmist selles toodud tingimustel (tl 160 p), kuid hageja on seisukohal, et hageja ja AS-i Knoke vahel sõlmitud leping ei ole kostjale üle läinud (tl 167). Kohus leiab, et tõenditena kostja 25.09.2015 vastus hageja nõudele (tl 21-23) ja kostja 29.10.2015 kompromissettepanek (tl 24) näitavad, et pooled said ühtemoodi aru, et poolte vahel lepingut ei olnud ning pooled ei tegutsenud hageja ja AS-i Knoke vahelise kokkuleppe alusel. Hageja ja AS-i Knoke vahel 04.01.2006 sõlmitud kokkulepe (tl 155-156) on kohtu hinnangul selgelt ajutise iseloomuga ehitusaegseks ajaks, samuti on seda ka 25.05.2006 hageja ja AS-i Knoke vahel sõlmitud kokkulepe T0000673 (tl 156p-158). Kokkulepet soostusid küll hageja ja AS Knoke täitma ka peale kokkuleppes toodud tähtaja möödumist (tsiviilasjas 2-13-18128 esitatust (tl 160p) nähtub, et hageja on kinnitanud, et kuigi kokkulepe nr T0000673 oli sõlmitud kuni 01.08.2006, jätkasid hageja ja AS Knoke selle täitmist), kuid see ei tähenda kohtu hinnangul kõnealuse ajutise iseloomuga ehitusaegse kokkuleppe (nn eellepingu) muutumist tähtajatuks veeteenuse lepinguks kostja suhtes. Hageja on usutavalt selgitanud, et võimaldas kasutada veeteenust kostjal seoses sellega, et poolte vahel käis vaidlus selle üle, kas vee-ettevõtjate vahel on sõlmitud leping või mitte. Kohtulahend, milles tuvastati lepingu puudumine, jõustus 24.08.2015, ning seega ei olnud hagejal

kuni 24.08.2015 õiguskindlust asjaolu osas, kas tal on kohustus veeteenuse osutamiseks või mitte ning selgusetuse tõttu hageja kohtuvaidluse ajal ei katkestanud kostjale veeteenuse osutamist kostjapoolse kahju hüvitamise nõude vältimiseks. AS Knoke ja kostja sõlmisid 18.01.2011 jagunemislepingu selliselt, et AS Knoke andis jagunemisel oma varast kostjale üle üksnes osa - infrastruktuuri objektid koos nendega kaasnevate lepingute, õiguste ja kohustustega (tl 152-154p). Kostja on seisukohal, et jagunemislepingu alusel üle antud infrastruktuur läks üle koos vaidlusaluse veeteenuse osutamise lepinguga, kuivõrd ilma hageja poolt pakutava veeteenuseta ei ole kostjal oma infrastruktuuriga ehk torustikuga midagi teha (tl 165p). Hageja seevastu leiab, et veeteenuse osutamise leping ei ole seotud torustikuga (tl 165 p). Kohus on käesolevas menetluses tuvastanud, et kostja ei ole AS-i Knoke üldõigusjärglane. Kuigi kostja on AS-i Knoke poolt jagunemislepinguga kostjale üksnes osaliselt üleantud vara osas nn eriõigusjärglane, leiab kohus siiski, et pole üheselt selge, millised lepingud, õigused ja kohustused läksid jagunemislepingu alusel üle antud infrastruktuuri objektidega kostjale üle. Seega ei saa asuda seisukohale, et jagunemisleping tõendab hageja ja AS-i Knoke vahel sõlmitud lepingute üleminekut kostjale. Kohus leiab, et kuivõrd eelnevalt on kohus tuvastanud, et pooled said ühtemoodi aru, et poolte vahel lepingut ei olnud, siis saab asuda seisukohale, et jagunemislepinguga hageja ja AS-i Knoke lepingud kostjale üle ei läinud. Eelviidatud asjaolud ja tõendid kogumis tõendavad veeteenuse osutamise lepingu puudumist poolte vahel. Kohustus, mida hageja täita soovis, oli kokkulepe, mis oli sõlmitud hageja ja AS-i Knoke vahel 25.05.2006 (tl 156p) ja mille täitmist hageja jätkas, kuna hagejale polnud teada, kas hagejal on ASiga Knoke sõlmitud lepingust tulenevad kohustused kostja suhtes peale AS-i Knoke jagunemist või mitte. Lepingu puudumine tuvastati tsiviilasjas 2-12-35750, kus leiti, et lepingut hageja ja kostja vahel ei ole (tl 8-15), mistõttu kohustust, mida hageja kavatses täita, ei olnud olemas ning see sai hagejale teatavaks 24.08.2015. Kostja on ka seisukohal, et välistatud ei ole muu kokkuleppe olemasolu hageja ja kostja vahel seoses teenuse osutamisega. Kostja möönab, et esinesid kohatised erimeelsused teenuse hinna osas, kuid mitte kordagi sisuliselt selles, et teenuse osutamine iseenestest poleks kuidagi poolte vastastikune tahe (tl 180). Kostja leiab, et reaalselt oli tegemist olukorraga, kus hageja ja kostja ei suutnud kokku leppida hinnas, millega hageja kostjale teenuseid osutab. Kohus leiab, et kuivõrd on tuvastatud, et hageja ja AS-i Knoke vahel oli kokkulepe sõlmida vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise leping kirjalikult, siis ei olnud seda võimalik sõlmida suuliselt. Kirjalikku kokkulepet kostja ja hageja vahel käesolevas asjas tõendina esitatud ei ole. Kuivõrd kostja on kinnitanud, et reaalselt oli tegemist olukorraga, kus hageja ja kostja ei suutnud kokku leppida hinnas, millega hageja kostjale teenuseid osutab, siis ei saa kohtu hinnangul asuda ka seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe. Kohus ei ole käesolevas asjas hageja nõude osas perioodil kuni 24.08.2015 tuvastanud VÕS § 1028 lg 1 kohaldamist välistavaid eelduseid (VÕS § 1028 lg 2), mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõue perioodi eest 01.01.2012-24.08.2015 on põhjendatud. Kohus märgib siiski, et kuigi asjaolu, et poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole, sai hagejale teatavaks 24.08.2015, võimaldas hageja jätkuvalt kostjale teenust ka peale 24.08.2015 ja pooled selle üle ei vaidle. Kuivõrd VÕS § 1028 lg 1 alusel esitatud nõue eeldab hageja poolt olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmist ning kuivõrd asjaolu, et poolte vahel veeteenuse lepingut sõlmitud ei ole, sai hagejale teatavaks 24.08.2015, siis käesoleva hagiga hõlmatud edaspidisel perioodil, st alates 25.08.2015-01.09.2016, saab hageja nõude rahuldada üksnes juhul, kui kohus on tuvastanud, et hageja täitis kostjale veeteenuse osutamisel kostja ees olemasolevat või tulevast kohustust. Kuivõrd kohus on tuvastanud hageja olemasoleva kohustuse puudumise kostja eest ning käesolevas asjas ei nähtu ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et hagejal oli kostja ees mõni tulevane kohustus, tuleb asuda seisukohale, et perioodil alates 25.08.2015-01.09.2016 hageja poolt kostjale veeteenuse osutamine ei olnud seotud hageja olemasoleva või tulevase kohustusega kostja ees ning VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude esitamise eeldused hageja poolt veeteenuse osutamisel perioodi eest 25.08.2015-01.09.2016 on täitmata.

heauskselt, et esineb vähemalt üks VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 nimetatud asjaoludest (st et ta ei teadnud ega pidanudki teadma nende asjaolude puudumisest. VÕS § 1018 lg 1 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui: 1) soodustatu kiidab asjaajamise heaks; 2) asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele; 3) asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1018 lg 2 kohaselt käsundita asjaajamisega ei ole tegemist, kui isikul puudub tahe tegutseda teise isiku kasuks. Kohus selgitab, et eeltoodust tuleneb, et VÕS § 1041 tuleneva võlasuhte tekkimine eeldab lisaks teise isiku kasuks teatava toimingu tegemisele asjaajaja teadmatust, et ta teeb toimingu teise isiku kasuks. Asja materjalidest nähtub kohtu hinnangul seevastu, et hageja poolt veeteenuse osutamine kostjale perioodil 25.08.2015-01.09.2016 vastas kostja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele ning hageja oli sellest teadlik. Hageja on selgitanud, et täitis kostja kui vee-ettevõtja kohustuse ja puhastas vett ning juhtis ära reovett ja puhastas seda. Hageja täitis kostja kohustuse kostja klientide ees, kostja klientidele oli tagatud teenus igal ajal ja nõutud viisil. Kohus selgitab veel, et VÕS-i 52 peatüki 4 jagu koondab alusetu rikastumise nõudeid ning VÕS § 1041 on teise isiku kohustuse täitmisest tulenev nõue üksnes alusetu rikastumise korral. Kuivõrd käesolevas asja hageja teadis alates 25.08.2015, et ta soodustab veeteenuse osutamisega kostjat ning tahab tegutseda kostja kasuks, et kostja klientidele oleks tagatud teenus igal ajal ja nõutud viisil, ei ole käesolevas asjas hageja nõude osas alates 25.08.2015 täidetud VÕS § 1041 toodud nõude rahuldamise eeldused. Kohus asub seisukohale, et alusetu rikastumise õigussuhte puudumisel, eelkõige, kuivõrd hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks perioodil 25.08.201501.09.2016, ei ole hageja nõude rahuldamiseks veeteenuse osutamise eest eeltoodud perioodil võimalik tugineda VÕS § 1028 lõikele 1 ega ka VÕS §-ile 1041. Hageja poolt kostja vastu nõude esitamine olukorras, kus hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks, võib tähendada, et hagejal võib olla nõudeid kostja vastu muudel alustel. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue perioodi eest 25.08.2015-01.09.2016 ei ole põhjendatud.

Kohtule ei nähtu käesolevas asjas hageja käitumises vastuolu hea usu põhimõttega. Hageja täitis AS-i Knoke ja hageja vahel sõlmitud lepingut (tl 155-158) ka kostja osas ja seda olukorras, kus poolte vahel oli vaidlus, kas kostja ja hageja on lepingu veeteenuse osutamiseks sõlminud või mitte. Hageja, saanud kohtuotsuse jõustumisega 24.08.2015 teada, et poolte vahel veeteenuse lepingut sõlmitud ei ole, on esitanud 04.09.2015 kostjale nõude teenuse eest tasumiseks käesolevas hagis tuvastatud põhjendatud nõude alusel (tl 18-20) ning andnud seega mõistliku aja jooksul kostjale teada, et veeteenus ei olnud tasuta. Selline käitumine ei ole eksitav ega sisuliselt tõlgendatav tahtliku kahju tekitamisena kostjale. Hageja on selgitanud, et kui hageja ei oleks veeteenust võimaldanud, oleks piirkonnas jäänud umbes 80 klienti teenuseta. Kostja on leidnud, et hageja pidanuks koheselt lõpetama kostjale veeteenuste osutamise, kuid kuivõrd kohus käesoleva hagiga esitatud hageja nõuet perioodi 25.08.2015-01.09.2016 eest põhjendatuks ei pea, pole vajadust ka kostja eeltoodud väite osas seisukohavõtuks. Kostja on veel ette heitnud, et hageja ei teinud midagi peale kirjade saatmise, et lõpetada enda õiguste väidetav rikkumine, kuid kohtu hinnangul ei olnudki hagejal peale nõude esitamise võimalik muul viisil saavutada oma nõude rahuldamist. Eeltoodud faktilistel asjaoludel ei olnud kohtu hinnangul hageja käitumine kostja suhtes vastuoluline ega eksitav. Hageja ei ole kohtu hinnangul kuritarvitanud kostja põhjendamatut ettekujutust tasuta kasutamise õiguse olemasolust ning hageja alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ei saa pidada põhjendamatuks VÕS § 6 lg 2 ega TsÜS § 138 lg 2 alusel.

kehtestanud üksnes 2012 aastaks. Isegi kui lähtuda 2012 aasta KA hinnast ka edaspidi, pole teada veeteenuse hind 2011 aastal. KA poolt kehtestatud hinnaga võis kostja teenuseid edasi müüa tarbijatele, kuid hageja avaldamata hulgihind pidi olema madalam. Teenusest kostjal kasu saamine on tõendamata (tl 172). VÕS § 1032 kohaselt käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. TsÜS § 62 lg 3 kohaselt kasu on tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Selliseks kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka asja kasutamisest saadavad eelised (nn kasutuseelised). Riigikohtu otsuses 3-2-1-46-09 leitakse, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid. TsÜS § 62 lg 4 kohaselt kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus kasule, kuuluvad temale õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Kohus võtab esmalt seisukoha, kas hageja poolt tõenditena esitatud kinnitamata kostja majandusaasta aruandeid saab käesolevas asjas tõenditena arvestada. Hageja on oma nõude esitamisel tuginenud kostja majandusaasta aruannete äriregistri poolt kinnitamata väljavõtetele. Kostja leiab, et hageja poolt tõendina esitanud kostja majandusaasta aruannete väljavõtted ei ole usaldusväärsed, kuna need pole äriregistri poolt kinnitatud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Käesoleval juhul on hageja otsustanud esitatud väiteid tõendada dokumentidega, mille tõeväärtust on kohtu hinnangul võimalik eeldada, kuivõrd on tavapärane, et majandusaasta aruannete väljavõtteid äriregistri poolt ei kinnitata, eelkõige põhjusel, et nende õigsust on võimalik e-äriregistrist kontrollida. Käesolevas asjas ei ole kohtul tekkinud kahtlust, et hageja poolt tõendina esitatud kinnitamata väljavõtted kostja majandusaasta aruannetest võiksid olla ebausaldusväärsed. Õige on kostja poolt kohtuistungil väljendatud seisukoht, et kostjal puudub kohustus esitada menetlusse tõendeid, mis tõendaksid hageja väidete õigsust. Kostja on aga vastuväitena seadnud kahtluse alla kinnitamata majandusaasta aruannete usaldusväärsuse, mistõttu kostja sellesisulise vastuväite esitamisel oleks kostja pidanud tõendama, et esitatud kinnitamata aruanded on valed. Kuivõrd kostja ei ole seda tõendanud, saab kostja sellesisulist vastuväidet pidada paljasõnaliseks. Õige on kostja märkus, et kostja ei ole esitanud ühtegi vastuväidet, et majandusaasta aruannete sisu oleks vale. Kohus arvestab hageja poolt tõenditena esitatud äriregistri poolt kinnitamata kostja majandusaasta aruandeid käesolevas asjas tõenditena ning seda sõltumata asjaolust, kas vastav aruanne on esitatud osaliselt või tervikuna. Kostja märkuse osas, et hageja on veeteenuse osutamisel tegutsenud vastutustundetult, kuivõrd mistahes arve esitamisel peaks teenuse osutajal olema võimalik selgelt ära näidata, et mille eest arve esitatud on (tl 179p), selgitab kohus, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole tegu lepingu täitmisest tuleneva nõudega, ei ole kostja märkused kohase arve osas asjakohased. Kui tegu on alusetu rikastumise nõudega, on hageja kohustuseks tõendada alusetu soorituse tegemine ning üleantu ja sellest saadud kasu ning keelatud ei ole eelmärgitut tõendada hageja poolt esitatud tõenditega. Kostja on küll väitnud, et majandusaasta aruannete põhjal ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi kostja majandustegevuse kohta, kuid kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et majandusaasta aruannete esitamise kohustus ja nende koostamise nõuded on kehtestatud just selleks, et kolmandatel isikutel oleks võimalik ettevõtte majandustegevust hinnata.

Hageja on teenuse hariliku väärtuse ja teenuselt saadud kasu arvutamise aluseks võtnud kostja majandusaasta aruannetes avaldatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügitulud: - kostja 2012 majandusaasta aruande kohaselt oli kostja 2012 aasta veeteenuse müügituluks 14 890 eurot (8 633 eurot veekogumine, -töötlus ja -varustus + 6 257 eurot kanalisatsioon ja heitveekäitlus) (tl 29); - kostja 2013 majandusaasta aruande kohaselt oli 2013 aasta veeteenuse müügituluks 24 202 eurot (14 225 eurot veekogumine, -töötlus ja -varustus + 9 977 eurot kanalisatsioon ja heitveekäitlus) (tl 30); - kostja 2014 majandusaasta aruande kohaselt oli kostja 2014 aasta müügituluks 21 086 eurot (vastavalt 11 830 eurot veekogumine, -töötlus ja -varustus + 9 256 eurot kanalisatsioon ja heitveekäitlus) (tl 31); - kostja 2015 majandusaasta aruande kohaselt oli 2015 aasta müügituluks 17 307 eurot (vastavalt 8 884 veekogumine, -töötlus ja -varustus + 8 423 eurot kanalisatsioon ja heitveekäitlus) (tl 104). Kuna hagejal puuduvad andmed kostja 2016 aasta müügitulu osas, võtab hageja 2016 aasta veeteenuse müügitulu arvutamise aluseks 2014 ja 2015 aasta keskmise ühe kuu veeteenuse müügitulu [(21086+17307)/2)/12]. Hageja on leidnud, et kostja 2016 aasta veeteenuse müügitulu võib olla 19 197 eurot ning perioodil 01.01.2016-31.08.2016 summas 12 798 eurot. Kokku on perioodil 2012-31.08.2016 hageja poolt tõendatud kostja veeteenuse müügitulu 90 283 eurot. Alates 23.10.2012 on kostja Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuse hind on 1,47 eurot võetud vee m3 eest ja 1,40 eurot reovee ärajuhtimise ja puhastamise m3 eest (tl 142-142 p). Võttes aluseks kostja müügitulu ja KA poolt kostja teenusele kehtestatud hinna, on kostja osutanud oma klientidele veeteenust 33 994 m3 ja reovee ärajuhtimise teenust 28 794 m3 kogustes. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja pole tõendanud veeteenuse hinda 2011 ja 2013-2016 aasta eest. Kohus selgitab, et käesolevas asjas on tõendatud, et alates 23.10.2012 on kostja KA-ga kooskõlastatud veeteenuse hind 1,47 eurot võetud vee m3 eest ja 1,40 eurot reovee ärajuhtimise ja puhastamise m3 eest (tl 142-142 p). KA poolt kehtestatud veeteenuse hind alates 23.10.2012 saab kohtu hinnangul olla käesolevas asja lahendamisel veeteenuse hinnaks seni, kuni kostja ei ole teinud KA-le taotlust uue veeteenuse hinna määramiseks. ÜVVKS § 142 lg 1 kohaselt veeettevõtja koostab veeteenuse hinna ettepaneku (hinnataotlus) ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Seega tehakse hinna määramine kostja taotluse alusel, hind on avalik ning seni, kuni kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud muud kehtivat KA veeteenuse hinda kostja osas, lähtub kohus käesoleva asja lahendamisel alates 23.10.2012 kehtestatud veeteenuse hinnast 1,47 eurot võetud vee m3 eest ja 1,40 eurot reovee ärajuhtimise ja puhastamise m3 eest. Kuigi kohus nõustub, et veeteenuse hinna kohta varasemalt, st enne 23.10.2012 pole tõendit esitatud, asub kohus seisukohale, et veeteenuse hinna harilik väärtus perioodil 01.01.2012-22.10.2012 saab olla käesoleva asja lahendamiseks vähemalt samaväärne, mis alates 23.10.2012, kuivõrd kostja ei ole esitanud kohtule käesolevas asjas faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et varasemalt oli veeteenuse harilik väärtus madalam. Küll aga on tõendatud, et 2012 aasta alguses ei soovinud hageja kostjaga veeteenuse lepingut muuhulgas sõlmida seetõttu, et kostja ei olnud kooskõlastanud Konkurentsiametiga veeteenuse hinda (tl 11). Kostja on märkinud vastuväitena ka seda, et teenusest kostjal kasu saamine on tõendamata (tl 172). Kostja 2013 aasta majandusaasta kahjum oli 37 313 eurot; 2014 aasta kahjum 20 172 eurot ja 2015

aasta kahjum 24 228 eurot. Kostja majandustegevuse hulka kuulub lisaks veega seonduvale ka gaasi müük tarbijatele. 2015 majandusaasta aruandest nähtub, et kostja on tegutsenud ka gaasiettevõtjana, mis tähendab, et konkreetsed käibed ja kasuminumbrid ei peegelda üle antud veeteenuse väärtust (tl 165). Hageja on aga selgitanud ning kohus tuvastanud, et hageja ei ole võtnud aluseks kogu kostja majandusaasta aruannete andmeid, vaid konkreetselt kostja veekogumise, -töötluse ja –varustuse ning kanalisatsiooni ja heitveekäitluse müügitulusid. Kuigi vaadeldaval perioodil nähtus kostja majandusaasta aruannetest kahjum, siis kuivõrd kostja on tegutsenud ka muu ettevõtlusega, ei ole tõendatud, et kahjum tekkis veeteenuse osutamisest. Kostja, esitades KA-le hinnataotluse, pidi arvestama oma kulusid teenuse osutamiseks ning seda ka KA-le põhjendama. Seda, et kostja kahjum tekkis tegutsemisest veeettevõtjana, selle asjaolu tõendamise koormis oli kostjal (VÕS § 1033 lg 1), kuid kostja ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud nii teenuse maht kui ka hind. Hageja nõude suurus on tõendatud kostja majandusaasta aruannete väljavõtetega ja Konkurentsiameti veeteenuse hinna kooskõlastusega. Kostja ei ole ümber lükanud hageja poolt esitatud kostja majandusaasta aruannetes märgitut. Kohus nõustub hageja metoodikaga käesolevas asjas teenuse hariliku väärtuse määratlemisel, et veeteenuse müügitulu näitab ära kasutatud teenuse hariliku väärtuse ja ka seeläbi saadud kasu. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas muude andmete puudumise tõttu võimalik tarbitud teenuse harilikku väärtust matemaatiliselt välja arvestada aruannetes esitatud veeteenuse müügitulust ning KA poolt kostjale kehtestatud vee hinnast. Kostja ei ole esitanud tõendeid tegeliku tarbimise mahu kohta või näitamaks hageja väidetud mahtude ebaõigsust või et veeteenuse hariliku väärtuse määramiseks oleks kohane mõni muu sobilikum meetod. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kasutanud hageja teenust vähem kui 34 000 kuupmeetrit ja reoveeteenust vähem kui ligikaudu 29 000 kuupmeetrit. Kostja on saanud hageja veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kasutades ning seda vee-ettevõtjana oma klientidele edasi müües perioodil 01.01.2012-01.09.2016 (so 1705 kalendripäeva) hageja arvutuste kohaselt müügitulu kokku 90 283 eurot ning kohus nõustub sellega. Kuivõrd kohus on tuvastanud hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude põhjendatuse üksnes perioodi osas 01.01.2012-24.08.2015 (so 1331 kalendripäeva eest), on hagejal õigus nõuda hüvitust proportsionaalselt, st 78,06 % ulatuses nõutud 90 283 eurost. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1032 lg 1 alusel summas 70 474,90 eurot.

rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Kostja on kohtu hinnangul omanud põhjendamatut ettekujutust tasuta veeteenuse kasutamise õiguse olemasolust. Sõltumata asjaolust, kas kostja arvas veeteenuse kasutamist põhinevat lepingule või mitte, pidi kostja aru saama, et veeteenuse kasutamise eest tuleb tasuda, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud viivise arvestus alates 01.02.2012. Kohus rahuldab hageja viivisenõude, arvestades vastaval ajahetkel alusetu rikastumise nõude suurust ning kehtinud seadusest tulenevaid intressimäärasid, perioodi eest 01.02.2012-24.08.2015 summas 12 909,31 eurot ning alates 25.08.2015 viivised võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt (70 474,90 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.