lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-120478/35

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-120478/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1258
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2017, Tallinn

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

Menetluse liik

2-16-120478 Xxxxhagi Xxxxja Xxxxvastu solidaarselt 10.09.2015 eluruumiüürilepingust nr 037 tuleneva põhivõlgnevuse 2 115 euro ja viivise 2 115 euro nõudes 4 230 eurot nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx; e-post: xxxx); Kostja I: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja II: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx; e-post: xxxx).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxxja Xxxxsolidaarselt Xxxxkasuks põhivõlgnevus 2 115 eurot ja viivised 2 115 eurot. Menetluskulude jaotus:
1.Menetluskulud jätta solidaarselt Xxxxja Xxxxkanda.
2.Välja mõista Xxxxja Xxxxsolidaarselt Xxxxkasuks menetluskuluna riigilõiv summas 350 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 22.06.2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja esitas 27.10.2016 hagiavalduse Harju Maakohtusse, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2 115,58 eurot ja viivised 3 933,04 eurot (tl 19-21). 16.11.2016 nõude täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista võlgnevuse kostjatelt solidaarselt, samuti vähendas hageja viivisenõuet 2 115 euroni ning märkis hagihinnaks 4 230 eurot (tl 53-54).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 10.09.2015 üürilepingu nr 037, mille allkirjastas kostja I ja kostja II on märgitud kaasüürnikuna. Üürileping lõpetati 29.06.2016 seoses üürivõlgnevusega.
3.Hageja 20.02.2017 seisukohas kostjate vastuse osas leiab hageja, et Xxxxon käitunud lepingulistes suhetes nagu üürnik ning ta on kohustusega ühinenud ja tekkinud on solidaarkohustus.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4.06.02.2017 esitasid kostjad vastuse hagile (tl 98-102). Kostjatele ei ole selge, miks on menetlusse kaasatud Gennadi Veber, kes ei ole üürilepingu pool. Kostjad ei ole nõus põhivõlga ületava viivisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Xxxxhagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja Xxxxon allkirjastanud 10.09.2015 kuupäeva kandva eluruumi üürilepingu nr. 037 (tl 22-28), nimetatud leping on lõpetatud 29.06.2016 ning tekkinud on üürivõlgnevus (tl 31-46, 59-78). Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel.
7.Hageja nõuete aluseks on üürileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
8.Kohus käsitleb esmalt hageja nõuete suurust. Hageja on esitanud üüri põhivõla nõude summas 2 115,58 eurot, mis menetluse käigus on

vähenenud summani 2 115 eurot. Kostjad ei ole põhivõla olemasolu fakti ega võla suurust vaidlustanud. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et põhivõlg puudub või et see oleks väiksem, seega kuulub põhivõlg hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks põhinõudele soovib hageja viivise väljamõistmist. Viivisega seonduvalt on kostjad vaidlustanud põhivõlga ületavat viivist – muid vastuväiteid viivise suuruse või arvestuse kohta kostjad ei esitanud. Täpsustatud nõudes taotleb hageja välja mõista viivis samas ulatuses kui põhivõlg, s.o summas 2 115 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab: „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.“ Üürilepingu punktis 2.5 on kokku lepitud, et kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid maksed ettenähtud tähtajaks, kohustub ta tasuma viivist 1,0% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhivõla suuruse ulatuses põhjendatud. Arvestades hagist ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvaid võlgnevuste sissenõutavaks muutumise aegu ja summasid, samuti viivisemäära, oli hagi esitamise ajaks viivis oluliselt suurem kui põhivõlg, kuid hageja on seda vähendanud. Kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist ega esitanud vastuväiteid 2 115 euro suuruse viivise osas. Kohus mõistab ka viivise summas 2 115 eurot hageja kasuks välja.

9.Järgnevalt tuleb selgeks teha, kes on kohustatud võlgnevuse tasuma. Kostjad on seisukohal, et Xxxxei ole üürnik ning on seega alusetult kostjaks määratud. Üürilepingu definitsiooni (VÕS § 271) järgi on üürnik kohustatud tasuma üüri. Üürilepingus on üürnikuna nimetatud kostjat Xxxx, kes on ka lepingu allkirjastanud. Kostja Xxxxon lepingus (punkt 1.3) märgitud isikuna, kes asub koos üürnikuga eluruumi elama, lepingut Xxxxei allkirjastanud. Seega ei ole Xxxxüüri tasuma kohustatud isikuks üürilepingust tulenevalt. Hageja arvates on Xxxxühinenud kohustusega ning seega vastutavad kostjad võla eest solidaarselt. Kohus nõustub selle seisukohaga. VÕS § 178 lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus (VÕS § 178 lg 4). Antud juhul on Xxxxsuhelnud e-kirjade teel hagejaga üürivõla tasumise teemal enne üürilepingu lõppemist. Lisaks sellele on Xxxxallkirjastanud 31.05.2016 dokumendi, mille kohaselt on üürilepingu nr 037 alusel tekkinud võlg 2819 eurot, mille Xxxxlubab tasuda kolme maksega. Võlgnevust tunnistava ning võlgnevuse tasumist lubava dokumendi allkirjastamine viitab kohtu arvates Xxxx soovile osaleda võlasuhtes ning vastutada üürniku kohustuste eest. Kuna Xxxxon kohustusega ühinenud, vastutavad kostjad võlgnevuse tasumise eest solidaarselt.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 2 115 eurot ja viivised 2 115 eurot, s.o kokku 4 230 eurot. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Lõige 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Hageja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, kohtuasja materjalidest nähtuvalt on hageja ainus menetluskulu riigilõiv. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulu on mh riigilõiv. Hagihinnaks antud asjas on 4 230 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 350 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt kokku tasunud lõivu 350,07 eurot (tl 2, 55). Sellest 350 eurot on põhjendatud välja mõista kostjatelt solidaarselt.
14.Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks ja mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 350 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja