Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.05.2007.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-06-761
Kohtuasi
AS hagi OÜ , ABi ja SOi vastu 81.881,47 krooni väljamõistmiseks Hageja: AS (registrikood XXX),
Menetlusosalised
Hageja esindaja: KV Kostja: OÜ (registrikood XXX), Kostja: AB (i.k. XXX), esindaja advokaat HT Kostja: SO (i.k. XXX), esindaja advokaat HT Kohtuistungi toimumise aeg
3.aprill 2007.a.
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil
Resolutsioon.
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt , ABilt ja SOilt solidaarselt 81.881,47 (kaheksakümmend üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend üks krooni ja 47 senti) krooni AS kasuks. Menetluskulude jaotamine. Jätta AS menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. AS-l on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused. Kapitalirendileping AS ja OÜ vahel.
1.AS-i ja OÜ vahel sõlmiti XXX kapitalirendileping nr XXX mille esemeks oli sadulauto XXX XXXXXXXXX, tehasetähis XXXXXX, ehitusaasta XXXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama OÜ-lt eelpoolnimetatud sõiduki ning andma selle lepingu perioodiks OÜ valdusesse ja kasutusse ning OÜ kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule.
2.OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale XXX teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kuna OÜ ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja kostjale lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima.
3.Hageja on seisukohal, et OÜ lepingust tulenev võlgnevus hageja ees koosneb järgnevast: - vara jääkmaksumusest 151 190,50 Eesti krooni (käibemaksuta); tähtajaks tasumata rendimaksetest ehk debitoorsest võlgnevusest kokku summas 22 927,82 krooni ja - hageja poolt kantud vara valduse taastamisega ja vara müügiga seotud otsestest kulutustest kokku summas 10 350,00 krooni (käibemaksuta); --------------------------------------Võlgnevus kokku: 184 468,32 krooni
4.Kuna hagejal õnnestus varale leida ostja 90 000.- krooni eest (käibemaksuta), ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma OÜ poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ja hageja sai otsest kahju 94 468,32 krooni ulatuses (s.o lepingust tuleneva 184 468,32 krooni ja vara realiseerimisest saadud 90 000,00 krooni vahe).
5.Kuna hageja ja OÜ vahel oli sõlmitud ka kapitalirendileping nr XXXX, mille objektiks oleva vara realiseerimisest sai hageja müügikasumit 9 586,85 krooni, tasaarvestas hageja kasutusrendi lepingust nr XXXX saadud kasumi käesoleva hagi aluseks olevast lepingust tuleneva müügikahjumiga ning hageja lõplikuks nõudeks OÜ vastu jäi 84 881,47 krooni.
Käendusleping ja ABi vahel.
6.XXX sõlmiti hageja ja ABi vahel käendusleping nr XXXX , mille alusel AB käendajana võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga viimasega sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevaid OÜ kohustusi täielikult. Vastavalt käenduslepingule kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni.
7.XXX saatis hageja ABile tähitud kirjaga teatise, milles informeeris OÜ võlgnevusest ning palus ABil kustutada lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 14 päeva jooksul teate kättesaamisest. AB antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Käendusleping ja SOi vahel.
8.XXX sõlmiti hageja ja SO ́i vahel käendusleping nr XXXX, mille alusel SO käendajana võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga viimasega sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevad OÜ kohustusi täielikult. Vastavalt käenduslepingule kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni.
9.31.08.2004.a. saatis hageja SOile tähitud kirjaga teatise, milles informeeris teda OÜ võlgnevusest ning palus SOil kustutada lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul teate kättesaamisest. SO antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Hageja nõuded kostjate vastu ja nende õiguslik põhistus.
10.Hageja on hagis ja oma vastuses kostjate ABi ja SOi vastustele seisukohal, et tulenevalt sellest, et OÜ rikkus üldtingimuste p-s 2.4. kokkulepitud kohustust tasuda kapitalirendilepingus ja lepingu lisas olevas maksegraafikus kokkulepitud liisingumakseid, oli hagejal õigus vastavalt üldtingimuste punktis 11.1.2 märgitule kapitalirendileping ennetähtaegselt lõpetada. Kui liisinguandja lepingu ennetähtaegselt lõpetab, on liisinguvõtja üldtingimuste p 11.4 kohaselt kohustatud liisinguobjektiks oleva vara liisinguandjale viivitamatult tagastama. Üldtingimuste punkti 5.17 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh vara valduse ülevõtmine, vara hoidmine, vara müügikõlbulikuks seadmine) kui liisinguandja lõpetab lepingu liisinguvõtja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt. Hageja leiab, et OÜ ei täitnud endale liisingulepinguga võetud kohustusi tähtaegselt ja kohaselt, oli hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt lõpetama ja vara võõrandama. Kuna vara võõrandamisest saadud rahasumma ei katnud hageja poolt vara omandamiseks ja hilisemaks realiseerimiseks tehtud kulutusi, kandis hageja selles osas OÜ süülisest käitumisest tulenevalt otsest varalist kahju, mille hüvitamist on hagejal õigus kostjalt nõuda. Hageja tugineb oma nõuetes OÜ vastu VÕS § 101 lg 1 p 1,3,4; § 115 lg 1 ka § 367 lg 1 ja 4 sätetele.
11.Hageja on seisukohal, et juhindudes käenduslepingute sõlmimise ajal kehtinud TsK § 206 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt, ja TsK § 207 lg 1 ja lg 2 sätestatust, milliste kohaselt vastutavad kohustuse mittetäitmise korral põhivõlgnik ja käendaja kreeditori ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest samasuguses ulatuses kui võlgnikki, on hagejal õigus nõuda kostjatelt ABilt ja SOilt nendega sõlmitud käenduslepingute alusel OÜ poolt liisingulepingust tulenevate ja täitmata jäetud kohustuste täitmist solidaarselt liisinguvõtjaga. Eelpoolosundatud käendaja kohustused sisaldavad ka VÕS § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja lg 2.
12.Vastuses kostjate vastusele vähendas hageja oma esialgses hagiavalduses esitatud nõuet 3000.- krooni võrra. Hageja vähendas oma nõuet kostjate vastu ulatuses, mida ta esialgu nõudis neilt ka sõiduki realiseerimisega seotud kulutuste eest. Lõplikuks nõudeks kostjate vastu jäi 81.881,47 krooni.
13.Oma nõuete tõendamiseks kostjate vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: kapitalirendilepingu nr XXX koos maksegraafikuga, sadulauto XXX XXX ostu-müügilepingu nr XXX-OM, kapitalirendilepingu lisa nr 1 (s.o vara üleandmise-vastuvõtu akti), OÜ-le saadetud teatise liisingulepingute ülesütlemise kohta, AS poolt koostatud õiendi liisingulepingust tuleneva võlgnevuse kohta, BRC A poolt koostatud vara hindamise akti XXX., käesoleva hagi aluseks oleva liisingulepingu objektiks oleva vara müügilepingu XXX ja selle lisa nr XXX XXX., OÜ ja hageja vahel sõlmitud kapitalirendilepingu nr XXX sõiduauto XXX XXXX
liisimise kohta ning selle sõiduki müügilepingu AS poolt XXX koos lisaga ja õiendiga vara müügi ja nõude arvestuse kohta, kostja ABiga XXX sõlmitud käenduslepingu, hageja poolt ABile saadetud kirja XXX., milles palutakse käenduslepingust tuleneva kohustus hageja ees täita 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest, tähtkirja tagasiteate selle kättesaamisest, kostja SOiga sõlmitud käenduslepingu XXX., SOile saadetud kirja XXXX., milles palutakse käenduslepingust tuleneva kohustus hageja ees täita 14 päeva jooksul teatise kättesaamisest, tähtkirja tagasiteate selle kättesaamisest, hageja kapitalirendilepingu üldtingimused. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused.
14.OÜ hagile vastuväiteid ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse ja muud menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud avalikult. ABi ja SOi vastuväited ja põhjendused.
15.Kostjad on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et käenduslepingud hageja ja kostjate vahel sõlmiti enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist, kohaldatakse vaidlusalustele käenduslepingutele vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 tsiviilkoodeksi sätteid. TsK §-i 211 kohaselt lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Tulenevalt asjaolust, et OÜ rikkus liisinglepinguga võetud maksekohustust XXX ja hageja esitas liisinguvõtjale teatise liisinglepingu ülesütlemise kohta XXX., muutus liisinguvõtja kohustis kostjatelt ABilt ja SOilt sissenõutavaks XXX. Kuna hageja tegi kostjatele ABile ja SOile ettepaneku liisinguvõtja kohustise täitmiseks esmakordselt XXX. ja esitas hagi kohtusse XXX., s.o. hiljem kui seaduses sätestatud kolme kuu jooksul, on kostjate ABi ja SOi käendus lõppenud ja nende vastutus liisinguvõtja kohustuste eest on välistatud.
16.Kostjad AB ja SO on samuti seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tal tekkinud kahju suurust. Hagiavaldusest nähtub küll milliste liisinguvõtja väidetavate kohustuste täitmist hageja kostjatelt ABilt ja SOilt nõuab, kuid hagist ei nähtu, millel need nõuded põhinevad. Puuduvad kulude tegemist ja kulutuste suurust tõendavad dokumendid. Ühestki hagiavalduse lisast ei nähtu, millise perioodi eest liisinguvõtja on oma kohustused täitmata jätnud ega see, millest koosnevad hageja kulutused vara valduse taastamiseks ja vara müügiks. Hageja õiend vara müügi ja nõude arvestuse kohta kulutõendeid ei asenda.
17.Kolmandaks leiavad kostja AB ja SO, et puudub põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja kostja OÜ käitumise vahel. Selle vastuväite esitavad kostjad tulenevalt TsK § 208 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt on käendajal õigus esitada kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis oleks võinud esitada võlgnik ise. Käendaja ei kaota õigust nendele vastuväidetele isegi sel juhul, kui võlgnik neist loobus või tunnustas oma kohustust. Hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue asjaolul, et kostja OÜ rikkus liisingulepingust tulenevaid kohustusi ja peab hüvitama sellega hagejale tekitatud kahju. VÕS § 127 lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kapitalirendi üldtingimuste p. 11.3 kohaselt kuulub juhul, kui liisingfirma lõpetab lepingu ennetähtaegselt tulenevalt rentniku poolsest lepingu mittekohasest täitmisest, vara liisingfirma poolt võõrandamisele. Hagiavalduse lisaks oleva müügilepingu kohaselt on hageja müünud liisinguobjektiks olnud sõiduki XXX XXX OÜ-le. ÄO uudisteportaali väljatrükist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal olid hageja ja OÜ ühe grupi ettevõtted ning allusid ühtsele juhtimisele. Seega olid nad omavahel seotud ettevõtted, millel olid ühised ärihuvid. Hagiavalduses sisaldub hageja väide, et tal õnnestus sõidukile leida ostja 90.000.- krooni eest. Sama ettevõte OÜ on
XXX andnud liisinguobjektiks olnud sõiduki kohta hinnangu, mille kohaselt see maksis 155.000.- krooni, millele lisandub käibemaks. Kostjate arvates puudub mõistlik põhjendus, miks pidi hageja müüma sama sõiduki samale OÜ-le 90.000.- krooni eest ja mitte 155.000.- krooni eest. Hageja poolt sõiduki müümine alla selle hariliku väärtuse hagejaga ühiste ärihuvidega seotud ostjale oli hageja valik. Lepingupool on lepingu täitmisel kohustatud järgima hea usu põhimõtet. Seda põhimõtet oli hageja kohustatud järgima ka sõiduki võõrandamisel. Seda hageja ei teinud. Hageja ei teatanud ka käendajatele liisinglepingu lõpetamisel sõiduki võõrandamisest ega teinud neile ettepanekut kahju ärahoidmiseks sõiduk välja osta. Liisinglepingu lõpetamisel vara müümise eesmärgiks ei saa olla ühiste ärihuvidega ja ühistele omanikele kuuluva äriühingu rikastumine. Sõiduki jääkmaksumuse ja müügihinna vahest hageja väitel temal tekkinud otsene kahju 94.468,32 krooni ei ole kostja OÜ käitumisega põhjuslikus seoses.
18.Neljandaks on kostjad AB ja SO seisukohal, et liisingulepingul põhinev nõue on aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Sama seaduse § 147 õigete 1 ja 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega ja nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja ütles kostjale OÜ liisinglepingud üles XXX. Samast päevast muutusid sissenõutavaks kõik väidetavad kahjud, mis hagejal liisinglepingutest või nende mittetäitmisest tekkisid. Kahjud muutusid sissenõutavateks XXX. olenemata sellest, millal hageja jaoks selgus kahju konkreetne suurus. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Seega oli hagi esitamiseks viimane päev XXX Kuna hagi on esitatud XXX, on see aegunud ja kostja AB ja SO taotlevad TsÜS §-le 143 tuginedes aegumise kohaldamist.
19.Kostjad esitasid oma vastuväidete tõendamiseks ainukese dokumentaalse tõendina väljatrüki ÄO uudisteportaalist. Hageja arvamus kostjate vastustele.
20.Kõigepealt on hageja seisukohal, et nii kostjaga OÜ sõlmitud liisinguleping kui ka kostjate ABiga ja SOiga sõlmitud käenduslepingud on kestvuslepingud VÕS § 195 lg 3 mõistes, mistõttu VÕSRS § 12 lg 1 järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse seni kehtinud seadust
21.Kuna hageja ja kostjate ABi ja SOi vahel sõlmitud käenduslepingute kohaselt on käenduslepingud kehtivad kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni OÜ või käendajate poolt ning OÜ ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid nõudeid ja hagejale on tekkinud lepingu mittetäitmisest kahju, vastutavad kostjad hagejale tekkinud kahju ja liisinguvõtja kohustuste eest. Tulenevalt sellest, et hageja saatis OÜ-le teatise liisingulepingu ülesütlemise kohta XXXX ja teatises oli palutud kustutada võlgnevus 14 päeva jooksul peale teatise kätte saamist ning OÜ sai teatise kätte XXX, oli OÜ-l aega võlgnevus kustutada hiljemalt 30. jaanuariks 2003.a. Kuna OÜ XXX võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu liisinguvõtjale üles. Eeltoodust tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks XXX mitte XXX nagu leiavad kostjad AB ja SO ning käendus ei ole lõppenud.
22.Vastuseks Kostjate vastuväidetele nagu ei oleks hagejal tekkinud kahju suurus tõendatud, teatas hageja, et ta vähendab esialgselt hagiavalduses nõutud kahju 10.350.- krooni 3000.- krooni
võrra, s.o. vara realiseerimisega seotud kulude võrra. Hageja jäi oma nõude juurde, et tema kahju, mis on seotud liisinguobjektiks oleva vara realiseerimisega, moodustab summa 7350.krooni ja kahju koosneb müügiteenusest summas 4 500.- krooni, mille hageja tasus OÜ-le BRC, kes oli hageja koostööpartner ning kes tegeles kasutatud sõidukite võõrandamisega, ning liisinguobjektiks olevale sõidukile uute akude paigaldamiseks kulunud akude maksumusest 2 850.- krooni Arvestades sõiduki üldist seisukorda võisid uued akud mõjutada otseselt müügiprotsessi ning sõiduki müügihinda.
23.Hageja ei nõustunud ka kostjate seisukohaga nagu puuduks põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja OÜ käitumise vahel. Hageja leidis, et asjaolu, et AS ja OÜ olid sama kontserni ettevõtted ei anna alust seada kahtluse alla OÜ töö sõltumatust. OÜ poolt koostatud hindamisakt andis liisingulepingu objektiks oleva sadulauto keskmise väärtuse. XXX koostatud hindamisaktist on ka näha, et kõnelausel sadulautol esinesid puudused. Nimetatud sadulauto tegelik turuväärtus selgus müügiprotsessi käigus. Peale sõidukile hindamisakti koostamist asus OÜ vara võõrandama. Kui OÜ oli leidnud varale ostja, väljastas ta XXX sõiduki ostjale arve. Peale ostuhinna tasumist OÜ-le , sõlmis viimane hagejaga müügilepingu nr. XXX, milles on müügihinnaks märgitud täpselt sama hind, millega ostja ostis sõiduki OÜ-lt . OÜ oli vaid müügiteenuse pakkuja ning kostjate ABi ja SOi väide nagu oleks hageja või OÜ sõiduki müügi läbi rikastunud, on hageja arvates alusetu. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Ühtlasi on sätestatud ka lepingu üldtingimuste punktis 5.17., et kui hageja lõpetab lepingu OÜ süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on OÜ kohustatud hüvitama hagejale sõiduki võõrandamisest tekkinud kahjud (st Vara võõrandamisest saadud summa ja Vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh Vara valduse ülevõtmine, Vara hoidmine, Vara müügikõlbulikuks seadmine).
24.Hageja ei nõustunud ka kostjate väitega nagu oleks liisingulepingul põhinev nõue aegunud. Lepingut ei öeldud üles XXX., vaid nimetatud kuupäeval saatis hageja OÜ-le teatise, milles palus osamaksete võlgnevus kustutada 14 päeva jooksul peale teatise kätte saamist. Ühtlasi on teatises märgitud, et kui nimetatud kuupäevaks osamaksete võlgnevust ei likvideerita, ütleb hageja lepingu üles. Kuna OÜ sai teatise kätte XXX oli tal aega võlgnevus kustutada hiljemalt XXX. Kuna OÜ XXX võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisinglepingu üles. Nõue muutus seega sissenõutavaks XXX ja kohtusse esitatud hagi ei ole kostjate vastu aegunud.
25.Koos arvamusega kostjate vastusele esitas hageja täiendavalt järgmised dokumentaalsed tõendid: lepingu ülesütlemise teatise koos väljastusteatega, debitoorse võlgnevuse arvestuse maksegraafiku, hagejale esitatud arve müügiteenuse eest ning hageja konto väljavõte arve tasumise kohta, hagejale esitatud arve akude kohta ning hageja konto väljavõte arve tasumise kohta, OÜ e poolt sõiduki ostjale esitatud arve ning kinnituse, et nimetatud summa on neile laekunud. Kohtuotsuse põhjendused.
26.Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: AS-i ja OÜ vahel sõlmiti XXX kapitalirendileping nr XXX, mille esemeks oli sadulauto XXX XXX, tehasetähis XXX. Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama eelpoolnimetatud sõiduki OÜ-lt ja andma selle lepinguperioodiks OÜ valdusesse ja kasutusse. Hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused. OÜ ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust, jättes maksmata graafikujärgseid rendimakseid, mille tulemusena saatis hageja OÜ-le teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt
14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kuna OÜ ei kustutanud oma lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja kostjale lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist lasi hageja veoki ja haagise hinnata. OÜ hindas XXX vara väärtuseks 155.000.- krooni (ilma käibemaksuta). AS müüs liisinguesemeks olnud sadulauto XXX XXX, tehasetähis XXX XXX OÜ-le 90.000.- krooni eest (käibemaksuta) Kuna hageja ja OÜ vahel oli sõlmitud ka kapitalirendileping nr XXX mille objektiks oleva vara realiseerimisest sai hageja müügikasumit 9 586,85 krooni, tasaarvestas hageja kasutusrendi lepingust nr XXX saadud kasumi käesoleva hagi aluseks olevast lepingust tuleneva müügikahjumiga eelpoolnimetatud summa ulatuses. XXX sõlmiti hageja ja ABi vahel käendusleping nr XXX, mille alusel AB käendajana võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga viimasega sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevaid OÜ kohustusi kohaselt ja täielikult. XXX saatis hageja ABile tähitud kirjaga teatise, milles informeeris OÜ võlgnevusest ning palus ABil kustutada lepingust tulenev võlgnevus hageja ees 14 päeva jooksul teate kättesaamisest. AB antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. XXX sõlmiti hageja ja SO ́i vahel käendusleping nr XXX, mille alusel SO käendajana võttis endale kohustuse tagada solidaarselt OÜ-ga viimasega sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevad OÜ kohustuste kohaselt ja täielikult. Vastavalt käenduslepingule kehtib käendusleping kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku täitmiseni. XXX saatis hageja SOile tähitud kirjaga teatise, milles informeeris teda OÜ võlgnevusest ning palus SOil kustutada lepingust tulenev võlgnevus 14 päeva jooksul teate kättesaamisest. SO antud tähtajaks võlgnevust ei tasunud. Pooled vaidlevad selle üle missugused materiaalõigusnormid kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele, kas hagi kostjate vastu on aegunud või mitte, kas kostjate ABi ja SOiga sõlmitud käenduslepingud on lõppenud või mitte ning kas hagejal väidetavalt tekkinud kahju on tõendatud ning kas esineb põhjuslik seos hagejal tekkinud kahju ja OÜ käitumise vahel.
27.Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles milline seadus reguleerib pooltevahelist õigussuhet. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et nii liisinguleping kui ka käenduslepingud sõlmiti enne XXX s.o. enne võlaõigusseaduse kehtima hakkamist, tuleb lepingute tingimuste hindamisel kohaldada lepingute sõlmimise ajal kehtinud TsK sätteid. Samas on kohus seisukohal, et vaidlus liisingulepingu ja käenduslepingute täitmise üle tuleb lahendada võlaõigusseadusele tuginedes, sest nii liisingulepingu ülesütlemine kui ka sellest tulenev liisinguvõtja kohustuste sissenõutavaks muutumine tekkis pärast võlaõigusseaduse jõustumist. Kuna kohtu arvates on tulevaste kohustuste käendamisele suunatud käendusleping kestvusleping, tuleb käesoleva hagi aluseks olevatest käenduslepingutest tulenevate kohustuste hindamisel juhinduda VÕSRS § 12 lg 1 järgi võlaõigusseaduses sätestatust. Kohus nõustub kostjate ABi ja SOi seisukohaga selles, et tulenevalt VÕS § 149 lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, seega ka vastuväited hagejal väidetavalt tekkinud kahju suuruse tõendamise osas ning ka liisinguvõtja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjusliku seose puudumise osas. Analoogiliselt VÕS § 149 lõikes 1 sätestatuga näeb ka VÕS üldosa § 67 lg 2 ette, et iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga. Samas juhindub kohus aga
otsuse tegemisel ka VÕS § 145 lg 2 sätestatust, mille kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses.
28.Teiseks võtab kohus seisukoha kostjate ABi ja SOi vastuväite suhtes, mille kohaselt on kostjate vastu esitatud hagi aegunud. Kohus asub seisukohale, et kostjate väide nagu oleks hagi aegunud ei ole õige. Hagi aegumise tähtaeg tehingutest tulenevate nõuete korral on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 1 ja 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Kohus ei ole nõus kostjate seisukohaga nagu oleks nõuded kostjate vastu muutunud sissenõutavaks alates XXX., s.o. ajast mil hageja ütles OÜ-le liisinglepingud üles. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et liisingulepingut ei öeldud üles XXX vaid nimetatud kuupäeval saatis hageja OÜ-le teatise, milles palus osamaksete võlgnevus kustutada 14 päeva jooksul peale teatise kätte saamist. Teatises oli märgitud, et kui nimetatud kuupäevaks osamaksete võlgnevust ei likvideerita, ütleb hageja lepingu üles. Kuna OÜ sai teatise kätte XXX oli tal aega võlgnevus kustutada hiljemalt XXX Kuna OÜ 30. XXX võlgnevust ei tasunud, ütles hageja liisinglepingu üles 30.jaanuaril 2003.a. ning nõue muutus kostjate vastu sissenõutavaks XXX Kuivõrd TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval, oli kostjate vastu esitatava nõude viimaseks päevaks XXX Kuna hageja on hagi kohtusse esitanud XXX., ei ole hagi kostjate vastu aegunud.
29.Järgmisena võtab kohus seisukoha kostjate ABi ja SOi seisukoha suhtes, et kostjate ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingud on lõppenud. Käendusleping hageja ja ABi vahel sõlmiti XXX ning hageja ja SOi vahel sõlmiti XXX.. Kostjad on oma vastuväidetes seisukohal, et käendus on nendega lõppenud tulenevalt TsK § 211 sätestatust, mille kohaselt lõpeb käendus, kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu. Kostjad on seisukohal, et kuna hageja tegi kostjatele ABile ja SOile ettepaneku liisinguvõtja kohustise täitmiseks esmakordselt XXX ja esitas hagi kohtusse XXX., s.o. hiljem kui seaduses sätestatud kolme kuu jooksul, on kostjate käendus lõppenud ja nende vastutus liisinguvõtja kohustuste eest on välistatud. Kohus selle kostjate seisukohaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kuigi lepingute sõlmimise ajal kehtinud TsK § 211 lg 2 sätestas tõepoolest, et käendus lõpeb kui kreeditor kolme kuu jooksul arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest ei esita hagi käendaja vastu, on käesoleval juhul mõlemas vaidlusaluses käenduslepingus pooled kokku leppinud, et käenduslepingud on kehtivad kuni selle aluseks oleva lepingu kõigi nõuete täitmiseni rentniku või käendaja poolt. Kuna selline kokkulepitud tingimus kuni käesoleva ajani saabunud ei ole, kehtivad ka kostjate käendused hageja ees ega ole lõppenud nagu nad ekslikult arvavad.
30.Neljandana võtab kohus seisukoha kostjate vastuväidete osas mis puudutavad hagejal tekkinud kahju suuruse väidetavat tõendamatust ja põhjusliku seose puudumist hagejal tekkinud kahju ja OÜ käitumise vahel. Hageja kahjunõue kõikide kostjate vastu solidaarselt koosneb järgmisest - vara jääkmaksumusest 151 190,50 krooni (käibemaksuta); - tähtajaks tasumata rendimaksetest ehk debitoorne võlgnevus kokku summas 22 927,82 eesti krooni ja - hageja poolt kantud vara valduse taastamisega ja vara müügiga seotud otsestest kulutustest kokku summas 7350 krooni (käibemaksuta); --------------------------------------võlgnevus kokku: 181 468,32 krooni Nimetatud summast lahutab hageja 90.000.- krooni, s.o. liisingulepingu objektiks oleva sõiduki realiseerimisest saadud 90 000,00 krooni ja ka kapitalirendilepingu nr XXX objektiks oleva sõiduki realiseerimisest saadud müügikasumi 9 586,85 krooni, saades kokku kostjate võlgnevuseks hageja ees 81.881,47 krooni.
Hageja poolt kantud vara valduse taastamisega ja vara müügiga seotud otsesed kulud 7350.krooni (käibemaksuta) koosnevad omakorda müügiteenusest summas 4 500.- krooni, mille hageja tasus OÜ-le , kes oli hageja koostööpartner ning kes tegeles kasutatud sõidukite võõrandamisega ning liisinguobjektiks olevale sõidukile uute akude paigaldamiseks tehtud kulutusest summas 2 850.- krooni. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, et hagejal on tekkinud kahju hagetavas suuruses tulenevalt kostja OÜ poolt liisingulepingu nr XXX täitamata jätmisest. Liisinguobjektiks olnud vara jääkmaksumust tõendab OÜ poolt koostatud veoki ja haagise hindamise akt XXX Liisinguobjektiks olnud vara müügihinda 90.000.- krooni tõendab AS ja e OÜ vahel XXX sõlmitud sõiduki müügileping. Asjaolu, et OÜ debitoorseks võlgnevuseks tasumata rendimaksete näol hageja ees jäi enne talle liisingulepingu ülesütlemist 22.927,82 krooni on tõendatud OÜ-le saadetud teatisega, mille kohaselt on tal tasumata rendimaksed perioodi XXX. – XXX. eest summas 11.463,91 krooni ja perioodi XXX – XXX eest summas 11.463,91 krooni, s.o. kokku summas 22.927,82 krooni ning liisinguvõtja ja liisinguandja vahel sõlmitud maksgraafikuga. Kostjad ei ole tõendanud, et liisinguvõtja või käendajad oleksid tegelikult liisingumaksed nimetatud kuude eest tähtaegselt liisinguandjale tasunud. Asjaolu, et hageja on OÜ-le tasunud liisinguobjektiks oleva sõiduki müügiteenuse osutamise eest 4500.- krooni, on tõendatud OÜ poolt esitatud arvega hagejale ja selle spetsifikatsiooniga ning hageja konto väljavõttega, mis kinnitab talle esitatud arve tasumist. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arve-saateleht nr XXX XXX tõendab, et vaidlusaluse liisinguobjekti jaoks on enne sõiduki realiseerimist ostetud 2 akut, mille väärtuseks on 2850.krooni. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hagejal ei õnnestunud talle liisinguvõtja poolt tagastatud sõidukit võõrandada 10 kuu vältel ja sõiduk seisis kogu selle aja OÜ müügiplatsil, tuleb pidada põhjendatuks ka vajadus vahetada enne sõiduki müüki selle akud, sest sõiduki seismisest tingituna võis akude vahetamine osutuda vajalikuks müügilepingu sõlmimiseks. Kohus ei saa nõustuda ka kostjate vastuväitega selles nagu puuduks hagejal kahju summas 94.468,32 (sõiduki jääkmaksumuse ja selle müügihinna vahe) tekkimise ja kostja OÜ käitumise vahel põhjuslik seos. Kostjad leiavad, et tulenevalt asjaolust, et hageja ja OÜ olid sama grupi äriettevõtted, kellel olid ühised ärihuvid ning kes allusid ühtsele juhtimisele, ei olnud liisinguobjektiks oleva sõiduki müümine hageja poolt OÜ-le alla selle turuhinna kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks sellele ei teatanud hageja ka käendajatele liisinglepingu lõpetamisel sõiduki võõrandamisest ega teinud ettepanekut kahju vältimiseks sõidukit ära osta. Kohus asub seisukohale, et liisinguandja oli õigustatud pärast liisingulepingu ennetähtaegset ülesütlemist, mis toimus liisinguvõtja süülise käitumise tagajärjel, asuma sõidukit realiseerima. Liisinguandja ei pidanud pakkuma sõidukit müüa käendajatele nagu nad ekslikult arvavad. Selles ei olnud pooled kokku leppinud. Kohus leiab ka, et hageja kui vara omanik oli õigustatud ise otsustama hinna üle mille eest ta talle kuuluva vara võõrandab ning kostjate poolt esiletoodud vastuväited ei anna alust teha järeldust nagu ei oleks sõiduki müümine hageja poolt OÜ-le hinnaga 90.000.- krooni kooskõlas hea usu põhimõttega ning seda vaatamata sellele, et hageja ja OÜ olid sama grupi äriettevõtted, kellel olid ühised ärihuvid ning kes allusid ühtsele juhtimisele. Kostjate väide, et sõiduk müüdi alla turuhinna on paljasõnaline ja tõendamata. Selle väite tõendamise koormus lasus kostjatel. Vara müügilepingu sõlmimisel lepivad hinna kokku vara ostja ja müüja ning kolmandatel isikutel puudub õigus lepingupooltele teha vara hinna suhtes ettekirjutusi või ettepanekuid. Pealegi müüdi sõidukit 10 kuu vältel ning selle ajaga võib olulisel määral muutuda ka sõiduki müügihind. Tähelepanuta ei saa ka jätta seda, et kui liisinguvõtja oleks oma kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees jätkuvalt täitnud, ei oleks hagejal vaidlusalust vara müüa vaja olnud.
Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et juhindudes VÕS § 115 lg 1, § 367 lg 1 ja lg 4 ning liisingulepingu üldtingimuste p 5.17 oli hageja õigustatud liisingulepingu ülesütlemise tagajärjel nõudma liisinguvõtjalt kõikide kulude ja tekkinud kahjude hüvitamist, mida hageja käesoleva hagi esitamisega teebki. Kostjate ABi ja SOi vastu nõude rahuldamise aluseks on VÕS § 145 lg 1 ja lg 2. Menetluskulud. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust. Kuna kohus rahuldab hagi kostjate vastu täielikult, tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostjate kanda. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.