2-06-15813
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mai 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-15813
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu 176 204.50 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja Danil Lipatov • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • esindaja Aleksandr Nauts 11. aprill 2007. a
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
•
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 176 204.50 krooni ning menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 1990. a ning 08.01.1994.a sündis neil tütar. 04.11.1997.a poolte abielu lahutati. 2000. a sõlmis hageja ALG Liisingu AS-iga xxx asuva korteri osas liisingulepingu. Pooled ning nende laps elasid selles korteris koos kuni 2002. a, mil kostja asus eraldi asuma. 2003.a sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt hageja kohustub kandma xxx korteri kostja nimele ning kostja ei nõua hagejalt lapse ülalpidamiseks elatist. Hageja täitis kokkuleppe, tasus 25.06.2003.a kõik
liisingumaksed summas 176 204.50 krooni ning vormistas liisingulepingu kostja nimele. Kostja pöördus 2006. a aprillis kohtusse ning palus hagejalt välja mõista elatis. Hageja leiab, et poolte vahel 2003.a sõlmitud kokkulepe on vastuolus perekonnaseaduse (edaspidi PkS) §-ga 6 ja heade tavadega ning seetõttu tühine. Kostja on saanud hagejalt seadusliku aluseta 176 204.50 krooni. Menetluse kestel hageja täpsustas, et hageja kandis kostja pangaarvele raha, et kostja saaks tasuda liisingumakseid ning rahuldada oma isiklikku vajadusi. Kostja tasus liisingumaiseid hagejalt saadud rahaga. Hageja ei tasunud liisingumakseid otse AS-ile ALG Liising, kuna viibis seoses töölähetusega väljaspool Tallinna. Kostja ei saanud oma rahaga liisingumakseid tasuda, kuna ta on töövõimatu ning tal puuduvad sissetulekud. Abielu jooksul oli kostja täielikult hageja ülalpidamisel.
Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt pöördus ta hageja poole palvega sõlmida korteri kohta vara ostumüügi eelleping. Kostja ei saanud seda ise sõlmida, kuna ta on 60% ulatuses töövõimetu ning tal ei olnud ametlikku sissetulekut. Hageja oli ostja üksnes formaalselt, tegelikult tasus esimese korteri sissemakse ja liisingumakseid kostja oma pangaarvelt. Kostja sai esimese sissemakse jaoks raha, müües oma korteri. Seoses eeltooduga kirjutas hageja 25.06.2003.a avalduse ALG Liising AS-ile, kus palus, et korter vormistatakse ümber kostja nimele. Kostja ja ALG Liising AS sõlmisid 09.07.2003.a notariaalse korteriomandi müügilepingu, mille p 3.2 kohaselt on kostja tasunud liisingufirmale kogu ostuhinna. Hageja pole korteri eest hagis nimetatud rahasummat tasunud ning tal puudub alus taotletud summa nõudmiseks. Kostja võttis omaks, et 2000. a maikuust kuni 2004. a maikuuni kandis hageja kostja pangaarvele kokku 119 900 krooni, mis oli mõeldud poolte ühise lapse ülalpidamiseks. Hageja kandis kostja arvele elatiseks keskmiselt 2500 krooni kuus. Vaatamata sellele, et kostja on töötu, on tal alati olnud oma sissetulek. Kostja töötas turul „Merekeskuses“ ja tegi muid töid, kuid teda ei vormistatud ametlikult tööle. 2003. a sügisel või 2004. a kevadel, pärast korteri väljaostmist, pöördus hageja kostja poole ja ütles, et tal on asjaajamiseks vaja kostja kinnitust, et kostja ei nõua temalt lapsele elatist ja kostja on talle võlgu veel 72 000 krooni. Hageja dikteeris, mida kostja peab kirjutama ja seletas, et kuna korter ei ole kunagi hagejale kuulunud, ei ähvarda kostjat mingi oht. Hageja kinnitas, et tagastab avalduse mõne aja pärast. Paari kuu pärast soovis kostja avaldust tagasi saada, aga hageja ütles, et oli avalduse hävitanud. Kostja oli nõus, et 09.07.2003.a avaldus on algusest peale tühine.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 08.01.1994.a sündis poolte abielust tütar ning 04.11.1997.a abielu lahutati (tl 3). Seega ei ole vaidlusaluse vara puhul tegemist abikaasade ühisvaraga. Kohus on tuvastanud järgmise asjaolud:
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.