Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.mail 2007.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-06-35551
Tsiviilasi
Töötasu 15 779.00 krooni, viiviste 10 414.80 krooni, komandeeringukulude 27 208.50 krooni, puhkusetasu 3192.00 krooni ja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvituse 30 780.00 krooni nõue
Menetlusosalised
Hageja: Viktor Kustov, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx Nõustaja Kalle Grünthal Kostja: OÜ Madelain, registrikood 10115514, Lembitu 1437 Tallinn 10114 Lepinguline esindaja advokaat Urmas Veinberg
Asja läbivaatamise aeg
12.aprillil 2007.a. kohtuistungil
Viktor Kustovi hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Madelain Viktor Kustovi kasuks 20 909.00 (kakskümmend tuhat üheksasada üheksa) krooni, sealhulgas 2476.20 krooni saamata töötasu, 13 302.80 krooni rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest ja 5130.00 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hageja asus kostja juures tööle autojuhina 01.maist 2003.a. määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ning tema palgaks lepingu järgi oli 3000.00 krooni kuus. 19.juulil 2006.a.
lõpetas tööandja hagejaga töölepingu, tuues motiiviks hageja poolt väidetavalt esitatud vastavasisulise avalduse ning töölepingu lõpetamise kohta tehti kanne ka tööraamatusse. Hageja leiab, et kuna tema töölepingu lõpetamise avaldust kirjutanud ei ole, on temaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslik. Arvestades asjaolu, et kostja on kahepoolse tehingu teinud ühepoolselt (puudub hageja soov töölepingut lõpetada), siis on tegemist tühise tehinguga ning TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Töölepinguseaduse (TLS) § 117 alusel nõuab hageja kostjalt töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitust kuue kuu keskmise palga (5130.00 krooni) ulatuses summas 30 780.00 krooni. Ka nõuab hageja kostjalt väljamaksmata rahasummasid komandeeringukulude katteks vastavalt kassa väljaminekuorderitele 25.aprillist summas 15 000.00 krooni ja 19.juulist 2006.a. summas 12 208.00 krooni, kokku 27 208.00 krooni, ning viimase kuu töötasu summas 15 779.00 krooni vastavalt palgalehele nr 8, mida hageja ei ole tegelikult saanud. Kuna tööandja on viivitanud palga väljamaksmisega hageja arvestuste kohaselt hagiavalduse esitamise hetkeseisuga kokku 132 päeva, on hageja esitanud nõude ka viiviste väljamõistmiseks iga viivitatud päeva eest 0,5 % päevas maksmisele kuuluvast summas kokku 10 414.80 krooni. Samuti nõuab hageja kostjalt saamata jäänud 35 päeva puhkusepäeva eest hüvitist 3192.00 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vaidlust ei ole töölepingu lõpetamise kuupäevas, s.o. 19.juulis 2006.a., kuid ülejäänud nõuded on kostja arvates alusetud. Kostja väitel asus hageja tööle teise tööandja juurde juba ajal, mil kehtis veel tööleping kostjaga. Kostja esindaja võttis hagejaga ühendust ja lepiti kokku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Kuna hageja enam tööl ei viibinud, lepiti kokku, et kostja vormistab töölepingu lõpetamiseks vajalikud dokumendid ja saadab need oma töötajaga koheselt hagejale koos saadaolevate summadega. Kostja kinnitusel maksti hagejale lõpparve paar päeva peale töölepingu lõpetamist, hageja pidi vajalikud dokumendid allkirjastama ja tagastama kostjale. Kostja möönab, et ta lootis liiga palju hageja lubadustele dokumendid allkirjastada ja eeldas, et poolte vahel suuliselt kokkulepitu on kehtiv. Seega kostja leiab, et pooltevaheline tööleping lõppes siiski poolte kokkuleppel. Kuigi hageja ei ole vastavasisulist kokkulepet allkirjastanud, tõendab seda asjaolu, et hageja käes on tema tööraamat, kuhu on tehtud kanne töölepingu lõpetamise kohta. Et Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu, siis palub kostja kohaldada sellele nõudele aegumist. Kuivõrd TLS § 117 alusel hüvituse väljamõistmine eeldab töölepingu lõpetamise seadusevastasuse tuvastamist, tuleb ka hüvituse nõue jätta rahuldamata. Lisaks leiab kostja, et hüvituse nõue on aegunud, kuna möödunud on ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise 4-kuuline tähtaeg. Ka leiab kostja, et komandeeringukulude nõue summas 27 208.50 krooni on aegunud. Kui isegi eeldada, et komandeeringukulude nõue ei ole aegunud, ei saa nende kulude väljamaksmise aluseks olla kassa väljamineku order, vaid reaalselt tehtud kulutused ning nende kulude otsene seos komandeeringuga. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kulutused sellises summas on tehtud ning et kulutused on seotud otseselt tööülesannete täitmisega. Viivise nõude osas leiab kostja, et kuna Palgaseaduse (PalgaS) §-s 35 sätestatud viivist tuleb maksta töölepingu lõpetamise päevani, siis hageja nõue viivise maksmiseks pärast töölepingu lõpetamist ei ole põhjendatud. Ka vaidleb kostja vastu hageja nõudele puhkusetasu saamiseks summas 3192.00 krooni leides, et nimetatud nõue on arusaamatu, kuna kostja poolt on lõpparvesse juba arvestatud hüvitus 97 kasutamata puhkusepäeva eest summas 13 302.80 krooni. Tegemist on Puhkuseseaduse § 25 kohaselt hüvitisega, mida ei saa käsitleda palgana ning sellele nõudele kohaldub 4-kuuline nõude esitamise tähtaeg. Kostja nõuab ka selle nõude osas aegumist.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes tsiviilasja tõenditele leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt saamata töötasu, kasutamata jäänud puhkuse eest rahalise hüvitise ja lõpparve väljamaksmisega viivise osas. Vastavalt tööraamatu kandele on Viktor Kustovi tööleping lõpetatud 19.juulil 2006.a. (tl 4). Hageja võtab õigeks, et tegelikult ei tööta ta OÜ-s Madelain 17.juulist 2006.a., kuid väidab olevat olnud läbirääkimistes 01.oktoobrini 2006.a., hiljem on väitnud läbirääkimisi novembri alguseni 2006.a. (tl 39). Kostja leiab, et tööleping on poolte vahel lõppenud 19.juulil 2006.a. poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel, kuid eiratud on TLS §-s 73 sätestatud töölepingu lõpetamise vormistamise korda (tl 3 pöördel). TLS § 76 kohaselt võib poolte kokkuleppel töölepingu igal ajal lõpetada, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Hageja eitab sellise kokkuleppe olemasolu, selle kohta puudub seadusest tulenev vastav kirjalik tõend, ka välistab hageja töölepingu lõpetamist tema enda algatusel. Seepärast leiab kohus, et tõendatud on Viktor Kustoviga tööandja poolt sellise töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus, samas töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist töötaja nõudnud ei ole. Kostja nõuab aegumise kohaldamist töölepingu lõpetamise seadusevastasuse tuvastamise nõudes ITLS § 6 lg 2 alusel, mis sätestab vastava nõude esitamise 1-kuulise tähtaja jooksul. Hageja leiab, et aegumist ei ole, kuna tuginedes TsÜS § 167 lg-le 1 oli ta tööandjaga alates augustist novembri alguseni 2006.a. läbirääkimistes. Tõendiks on tunnistaja E B ütlused, kuid viimane teab rääkida üksnes sellest, et kostja ja tunnistaja vahel toimusid kõnelused seoses võimaliku auto ostuga, et hageja saaks kätte oma rahad ning seepärast leiab kohus, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise osas ei ole kohaldatav aegumise peatumine TsÜS § 167 lg 1 alusel. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et lepitusmenetlus oleks toimunud ITLS § 3 lg-s 1 sätestatud korras. ITLS § 7 lg 1 alusel algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja võtab õigeks, et sai töölepingu lõpetamist puudutavad dokumendid kätte 9-10 päeva hiljem peale 19.juulit 2006.a. ning kohtusse pöördus hagiga alles 27.novembril 2006.a., rikkudes nõude esitamise 1-kuulist tähtaega. TLS § 117 lg 2 alusel on hageja nõudnud hüvitust kuue kuu keskmise palga ulatuses. Kohtu arvates on õige kostja seisukoht, et hüvituse väljamõistmine töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest eeldab töölepingu lõpetamise seadusevastasuse tuvastamist, kuid kuna selle tuvastamise nõue on aegunud, tuleb hüvituse nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest jätta rahuldamata. PalgaS § 32 kohustab tööandjat töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kõik tööandjalt saada olevad summad. Hageja on nõudnud kostjalt viimase kuu töötasu vastavalt palgalehele nr 8 (tl 7) väites, et ei ole nimetatud summat kätte saanud ning raha kättesaamise kohta puudub ka palgalehel vastav allkiri. Kostja seletuse kohaselt anti antud palgalehega saadaolev summa paar päeva peale töölepingu lõpetamist kostja töötaja poolt hagejale sularahas üle, kuid viimane raha saamist eitab. Seda, et hagejal oli lõpparve saamata, on kinnitanud ka tunnistaja E B, kellele hageja raha mittesaamist kurtis. Kostja poolt väidetu selle kohta, et hageja on juulikuu töötasu 2476.20 krooni kätte saanud, on tõendamata ning selles osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Lisaks juulikuu palgale on hageja väitel tal saamata ka palgalehel kajastuv väljaarvestatud kasutamata puhkuse hüvitis summas 13 302.80 krooni, s.o. hüvitis 97 päeva eest. Eelpoolnimetatud põhjustel leiab kohus, et ka kostja vastuväide nimetatud hüvitise kättesaamise kohta on tõendamata ning kohus jätab vastuväited selle osas tähelepanuta. Kuigi kostja on leidnud, et puhkusehüvitiste nõue on aegunud nõude esitamiseks ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuulise tähtaja rikkumise tõttu, ei ole see kohtu arvates põhjendatud. Hageja võtab õigeks, et sai töölepingu lõpetamist puudutavad
dokumendid kätte 9.-10.päeval pärast tegelikku töölepingu lõpetamise vormistamist. Ka kostja ei ole eitanud, et vastavad dokumendid anti üle Viktor Kustovile mitte töölepingu lõpetamise päeval, vaid hiljem. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tegelikult välistatud Viktor Kustovi poolt töölepingu lõpetamist puudutavate dokumentide kättesaamine kostja poolt nimetatud päeval. Mingeid tõendeid selles osas kostja esitanud ei ole ning kohus leiab, et lähtuda tuleb hageja poolt omaksvõetust. Seega ei ole aegunud hageja nõue kasutamata puhkusehüvitise saamiseks 97 päeva eest summas 13 302.80 krooni. Hageja on esitanud nõude 35 kasutamata puhkusepäeva hüvitamiseks, millele vaidleb vastu kostja põhjusel, et kasutamata puhkusehüvitis on välja arvestatud 97 päeva eest. Hageja ei ole esitanud ka omapoolset arvestust ega selgitust, millele tema nõue tugineb ning selles osas jätab kohus hageja nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna tõendamist leidis, et Viktor Kustovile on lõpparve välja maksmata, siis on põhjendatud sellega seonduvalt hageja viivise nõue. Nõude sisust tuleneb, et nõutakse viivist lõpparve maksmisega viivitamise eest. PalgaS § 32 lg 1 kohaselt juhul, kui tööandja ei maksa töötajale lõpparvet samas sättes ettenähtud tähtpäevadel, on töötajal õigus TLS § 119 lg 2 kohaselt nõuda tööandjalt keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja keskmise palga. Seega on hageja nõue põhjendatud 5130.00 krooni ulatuses, mis on hageja arvestuste kohaselt tema keskmine palk ning seda arvestust ei ole vaidlustanud ka kostja. Töölähetuse kulude hüvitamist reguleerib VV 22.detsembri 2000.a. määrusega nr 453 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ (edasipidi Kord). Nimetatud Korra § 4 alusel on töölähetuskulude hüvitamise aluseks dokumentaalselt tõendatud kulutused, kuid kuludokumente, mille alusel töölähetuskulusid arvestada, esitatud ei ole (tl 5-6). Kohtule ei ole teada kas ja millal Viktor Kustov vaidlusalusel perioodil töölähetuses viibis ning kostja ei ole neid kulutusi kinnitanud ega ole kassa väljamineku orderit kuludokumendina aktsepteerinud. Võimalik on, et töötajale makstakse enne komandeeringut avansina välja tõenäoliselt tekkivad kulud, kuid pärast töölähetuse lõppu peab töötaja kuludokumendid siiski esitama. Seega on kohtu arvates nõue töölähetuskulude hüvitamise osas põhjendamatu. Lisaks on hageja nõue komandeeringukulude osas summas 15 000.00 krooni (tl 6) ka kostja nõudel aegunud ITLS § 6 lg 1 alusel. Pooled on taotlenud menetluskulude kulude jätmist vastaspoole kanda. Kuna kohus rahuldas hagi üksnes osaliselt, tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirja ning kulusid tõendavate dokumentidega
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.