Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

2(7)

sätestatud viivist tuleb maksta töölepingu lõpetamise päevani, siis hageja nõue viivise maksmiseks pärast töölepingu lõpetamist ei ole põhjendatud. Ka vaidles kostja vastu hageja nõudele puhkusetasu saamiseks 3192 krooni leides, et nimetatud nõue on arusaamatu, kuna kostja poolt on lõpparvesse juba arvestatud hüvitus 97 kasutamata puhkusepäeva eest 13 302, 80 krooni. Tegemist on Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt hüvitisega, mida ei saa käsitleda palgana ning sellele nõudele kohaldub 4-kuuline nõude esitamise tähtaeg. Kostja nõudis ka selle nõude osas aegumist. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõista välja OÜ-lt Madelain Viktor Kustovi kasuks 20 909 krooni, sealhulgas 2476, 20 krooni saamata töötasu, 13 302, 80 krooni rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest ja 5130 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja võttis õigeks, et tegelikult ei tööta ta OÜ-s Madelain alates 17.07.2006, kuid väitis olevat olnud läbirääkimistes 01.10.2006, hiljem on väitnud läbirääkimisi novembri alguseni 2006. Kostja leidis, et tööleping lõppes poolte vahel 19.07.2006 poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel, kuid eirati TLS §-s 73 sätestatud töölepingu lõpetamise vormistamise korda. TLS § 76 kohaselt võib poolte kokkuleppel töölepingu igal ajal lõpetada, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Hageja eitas sellise kokkuleppe olemasolu, selle kohta puudub seadusest tulenev vastav kirjalik tõend, ka välistas hageja töölepingu lõpetamist tema enda algatusel. Seepärast leidis kohus, et tõendatud on Viktor Kustoviga tööandja poolt sellise töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkus, samas töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist töötaja nõudnud ei ole. Kostja nõudis aegumise kohaldamist töölepingu lõpetamise seadusevastasuse tuvastamise nõudes ITLS § 6 lg 2 alusel. Hageja leidis, et aegumist ei ole, kuna tuginedes TsÜS § 167 lg-le 1 oli ta tööandjaga alates augustist novembri alguseni 2006 läbirääkimistes. Tõendiks on tunnistaja Edgar Bachmani ütlused, kuid viimane rääkis üksnes sellest, et kostja ja tunnistaja vahel toimusid kõnelused seoses võimaliku auto ostuga, et hageja saaks kätte oma rahad ning seepärast leidis kohus, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise osas ei ole kohaldatav aegumise peatumine TsÜS § 167 lg 1 alusel. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et lepitusmenetlus oleks toimunud ITLS § 3 lg-s 1 sätestatud korras. ITLS § 7 lg 1 alusel algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Hageja võttis õigeks, et sai töölepingu lõpetamist puudutavad dokumendid kätte 9-10 päeva hiljem peale 19.07.2006 ning kohtusse pöördus hagiga alles 27.11.2006, rikkudes nõude esitamise 1-kuulist tähtaega. Kohtu arvates on õige kostja seisukoht, et hüvituse väljamõistmine töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest eeldab töölepingu lõpetamise seadusevastasuse tuvastamist, kuid kuna selle tuvastamise nõue on aegunud, tuleb hüvituse nõue töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest jätta rahuldamata. PalS § 32 kohustab tööandjat töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kõik tööandjalt saada olevad summad. Hageja nõudis kostjalt viimase kuu töötasu vastavalt palgalehele nr 8, väites, et ei ole nimetatud summat kätte saanud ning raha kättesaamise kohta puudub ka palgalehel vastav allkiri. Kostja seletuse kohaselt anti antud palgalehega saadaolev summa paar päeva peale töölepingu lõpetamist kostja töötaja poolt hagejale sularahas üle, kuid viimane raha saamist eitab. Seda, et hagejal oli lõpparve saamata, kinnitas ka tunnistaja E. B, kellele hageja raha mittesaamist kurtis. Kostja poolt väidetu selle kohta, et hageja sai kätte juulikuu töötasu 2476, 20 krooni, on tõendamata ning selles osas kuulub hageja nõue rahuldamisele. Lisaks juulikuu palgale on hageja väitel tal saamata ka palgalehel kajastuv 3(7)

väljaarvestatud kasutamata puhkuse hüvitis summas 13 302, 80 krooni, so hüvitis 97 päeva eest. Eelpoolnimetatud põhjustel leidis kohus, et ka kostja vastuväide nimetatud hüvitise kättesaamise kohta on tõendamata ning kohus jättis vastuväited selle osas tähelepanuta. Kuigi kostja leidis, et puhkusehüvitiste nõue on aegunud nõude esitamiseks ITLS § 6 lg-s 1 sätestatud 4-kuulise tähtaja rikkumise tõttu, ei ole see kohtu arvates põhjendatud. Hageja võttis õigeks, et sai töölepingu lõpetamist puudutavad dokumendid kätte 9.-10. päeval pärast tegelikku töölepingu lõpetamise vormistamist. Ka kostja ei eitanud, et vastavad dokumendid anti üle Viktor Kustovile mitte töölepingu lõpetamise päeval, vaid hiljem. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tegelikult välistatud Viktor Kustovi poolt töölepingu lõpetamist puudutavate dokumentide kättesaamine kostja poolt nimetatud päeval. Mingeid tõendeid selles osas kostja ei esitanud ning kohus leidis, et lähtuda tuleb hageja poolt omaksvõetust. Seega ei ole aegunud hageja nõue kasutamata puhkusehüvitise saamiseks 97 päeva eest summas 13 302, 80 krooni. Hageja esitas nõude 35 kasutamata puhkusepäeva hüvitamiseks, millele vaidles vastu kostja põhjusel, et kasutamata puhkusehüvitis on välja arvestatud 97 päeva eest. Hageja ei esitanud ka omapoolset arvestust ega selgitust, millele tema nõue tugineb ning selles osas jättis kohus hageja nõude tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kuna tõendamist leidis, et Viktor Kustovile on lõpparve välja maksmata, siis on põhjendatud sellega seonduvalt hageja viivise nõue. Nõude sisust tuleneb, et nõutakse viivist lõpparve maksmisega viivitamise eest. PalS § 32 lg 1 kohaselt juhul, kui tööandja ei maksa töötajale lõpparvet samas sättes ettenähtud tähtpäevadel, on töötajal õigus TLS § 119 lg 2 kohaselt nõuda tööandjalt keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja keskmise palga. Seega on hageja nõue põhjendatud 5130 krooni ulatuses, mis on hageja arvestuste kohaselt tema keskmine palk ning seda arvestust ei ole vaidlustanud ka kostja. Töölähetuse kulude hüvitamist reguleerib VV 22.12.2000 määrusega nr 453 kinnitatud „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ (edasipidi Kord). Nimetatud Korra § 4 alusel on töölähetuskulude hüvitamise aluseks dokumentaalselt tõendatud kulutused, kuid kuludokumente, mille alusel töölähetuskulusid arvestada, esitatud ei ole. Kohtu arvates oli nõue töölähetuskulude hüvitamise osas põhjendamatu, kuna ei ole teada kas ja millal Viktor Kustov vaidlusalusel perioodil töölähetuses viibis ning kostja ei ole neid kulutusi kinnitanud ega ole kassa väljamineku orderit kuludokumendina aktsepteerinud. Võimalik, et töötajale makstakse enne komandeeringut avansina välja tõenäoliselt tekkivad kulud, kuid pärast töölähetuse lõppu peab töötaja kuludokumendid siiski esitama. Lisaks on hageja nõue komandeeringukulude 15 000 krooni osas ka kostja nõudel aegunud ITLS § 6 lg 1 alusel. Kuna kohus rahuldas hagi üksnes osaliselt, jaotas ta TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Viktor Kustovi apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõistetaks hageja kasuks kostjalt välja komandeeringukulud 27 208, 50 krooni ning töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis 30 780 krooni ning kõik menetluskulud panna kostja kanda. Pooled olid jõudnud kokkuleppele, et hageja saab kostja käest oma raha kätte peale seda, kui on toimunud auto müük. Ka tunnistaja E. B ütlustest nähtub, et poolte tegelik tahe oli kokkuleppe täitmine ning asja lahendamine kohtu ja töövaidluskomisjoni abita. Maakohus jättis selle asjaolu tähelepanuta. Seega jättis kohus põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 167. Lähtudes eeltoodust ei ole hageja nõue aegunud.

4(7)

Hagejal on õigus saada hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses, sest see nõu ei ole aegunud. Sellist nõuet eraldi ei ole vaja täiendavalt esitada ja seda järgmistel kaalutlustel. TsÜS-s sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. TsÜS § 67 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud saavad olla ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust. Mitmepoolne tehing on aga tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe isiku tahteavaldust. Töölepingu lõpetamine omal soovil on mitmepoolne tehing, sest eelduseks on vastavasisulise avalduse esitamine töötaja poolt, mille alusel tööandja saaks töölepingu lõpetada. Sellist avaldust ei ole aga esitatud. Arvestades asjaolu, et kostja on mitmepoolse tehingu teinud ühepoolselt (puudub hageja soov töölepingut lõpetada), siis on tegemist tühise tehinguga. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seega puudub vajadus tunnistada töölepingu lõpetamine kõigepealt ebaseaduslikuks, sest selline töölepingu lõpetamine on iseenesest ebaseaduslik ja ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Tühine tehing on algusest peale tühine. Kohus ei tunnista tehingut tühiseks, vaid tuvastab tühisuse. Seda aga kohus tuvastas. Kohus jättis tähelepanuta, et tõenditena on esitatud kaks kassa väljaminekuorderit. Otsusest nähtuvalt on komandeeringukulude 12 208, 50 krooni võrra väiksem kui peaks. Nimetatud kassaväljaminekuorderid on kostja enda poolt koostatud, kes on neid kulusid just sellises ulatuses põhjendatuks pidanud. Seega ei ole õige otsusest nähtuv järeldus, et kostja ei ole neid aktsepteerinud. Hageja palub asja juurde võtta Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjoni teatise, millest nähtub, et esialgselt esitati kaebus töövaidluskomisjonile 13.11.2006. Teatis ei olnud esimese astme kohtumenetluse ajal hagejale kättesaadav. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. OÜ Madelain apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja nõuded saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks ning viivise saamiseks palga maksmisega viivitamise eest ning kõik menetluskulud panna hageja kanda. Kohus rikkus menetlusõiguse norme. Kohus, tehes kohtuotsust, väljus esitatud nõude piiridest ning rahuldas nõude, mida hageja ei esitanud ning millele kostjal ei olnud võimalust vastu vaielda. Palga maksmisega viivitamise eest tulenev viivise nõue ning lõpparve maksmisega viivitamise eest keskmise palga saamise nõue on oma sisult ning olemuselt täiesti erinevad nõuded ning need tulenevad vastavalt PalS §-st 35 ja § 32 lg-st 1, ning nende sätete alusel välja mõistetava summa arvutuse alused on täiesti erinevad. Kuigi hageja ei ole nõuet esitades välja toonud sätteid, mis on tema nõude aluseks, siis hagiavalduse sisust ning sõnastusest tuleneb üheselt, et hageja nõude aluseks on PalS § 35, mis annab töötajale õiguse nõuda viivist palga maksmisega viivitamise eest. Nimetatud sätte alusel on töötajal õigus nõuda viivist palga maksmisega viivitamise eest 0,5% tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Kohtuotsusega on aga hagejale välja mõistetud hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ning arvutus on tehtud vastavalt TLS § 119 lg-le 2, hageja keskmise palga alusel, kuigi sellist nõuet ei ole hageja kunagi esitanud. Kohtumenetluse käigus ei esitatud nõuet lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmise palga saamiseks ning seega ei saanud kostja selle kohta oma seisukohta öelda. Kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja lahkus kostja juurest töölt 17.07.2006, pärast seda, kui kostja tegi hagejale ettepaneku tööleping lõpetada. Kuna hageja lahkus töölt koheselt peale töölepingu lõpetamise ettepaneku tegemist, siis ei olnud võimalik hagejale samal päeval

5(7)

kätte anda töölepingu lõpetamise dokumente ega maksta välja lõpparvet. Vastavalt telefonivestlusele poolte vahel ning hageja suulisele nõusolekule koostas kostja töölepingu lõpetamise dokumendid ning tegi vastava kande hageja tööraamatusse ning saatis mõned päevad hiljem need kokkuleppel hagejaga ühe kostja töötajaga hagejale koos kõigi hagejal saadaolevate summadega. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja esitatud faktiväitele, et hagejale tehti ettepanek tööleping lõpetada poolte kokkuleppel. Seega on hageja nimetatud väite omaks võtnud. Kostja väidet kinnitab kaudselt ka asjaolu, et hageja lahkus töölt koheselt peale seda, kui talle tehti ettepanek tööleping lõpetada. See viitab asjaolule, et hageja oli nõus töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel, kuna vastasel juhul jääb arusaamatuks hageja töölt lahkumine. Kui hageja ei oleks nõus olnud töölepingu lõpetamisega, siis oleks ta pidanud edasi töötama, mitte töölt lahkuma. Järelikult oli hageja teadlik töölepingu lõpetamisest 19.07.2006 ning sellest päevast tuleb arvestada aegumistähtaja kulgu. Hagiavalduses ega kirjalikes vastustes ei ole hageja kordagi maininud päeva, millal ta sai kätte töölepingu lõpetamise dokumendid. Alles viimasel kohtuistungil tuli hageja välja väitega, et sai töölepingu lõpetamise dokumendid kätte 9-10 päeva peale töölepingu lõpetamist. Seetõttu ei olnud võimalik kostjal hinnata seda väidet ega valmistada ette vastuväiteid nimetatud asjaolule. Hageja väide, et ta sai töölepingu lõpetamise dokumendid 9-10 päeva peale töölepingu lõpetamist, tuleb jätta tähelepanuta kui paljasõnaline ja tõendamata. Kostja vaidles sellele väitele vastu ning kinnitas, et töölepingu lõpetamise dokumendid saadeti hagejale paar päeva peale töölepingu lõpetamist. Hageja väite seab kahtluse alla tema sõnade vastuolulisus ning ka sisuline vale. Hageja väited läbirääkimiste aja kohta on vastuolulised ning viitavad sellele, et hageja ei mäleta kõiki asjaolusid või on hageja teadlikult valetanud. Viimasele viitab ka asjaolu, et kohtuprotsessi käigus väitis hageja, et pidas läbirääkimisi kostja juhatuse liikmega saamata jäänud summade maksmiseks ning lubas tõendada oma väiteid dokumentaalsete tõenditega ning tunnistajate ütlustega. Ühtegi dokumentaalset tõendit hageja oma väidete kinnistuseks ei esitanud. Seega osutusid hageja väited valeks, mis viitab sellele, et hageja teistesse paljasõnalistesse ning tõendamata ütlustesse tuleb suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei ole kirjalikku vastust esitanud. Kohtuistungil vaidles hageja kostja apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 02.05.2007 otsus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Muutmata jääb otsus vaid osas, millega kohus mõistis välja OÜ-lt Madelain Viktor Kustovi kasuks saamata jäänud palga 2476,20 krooni. Selles osas ei ole pooled kohtuotsust vaidlustanud. Tühistatud osas on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. ITLS § 7 lg 1 kohaselt algab nõude esitamise tähtaeg järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Vaidlus puudub sellest, et hageja ei töötanud enam kostja juures alates 17.07.2006. Faktiline töösuhe poolte vahel lõppes just nimetatud päeval. Tööleping lõpetati hagejaga 19.07.2006. Seda kinnitab hageja ka hagiavalduses. Hageja andis seletusi 01.03.2007 maakohtu korraldaval istungil, kus ta kinnitas, et ei läinud 17.07.2006 tööle enam, kuna kostja ütles, et ei vaja tema teeneid enam (t.l.39). Sama on kinnitanud kostja. Seega sai hageja teada, et temaga tööleping lõpetatakse 17.07.2006.

6(7)

Riigikohus lahendis 3-2-1-112-04 leidis, et palga maksmisega viitamine toob PalS § 35 kohaselt tööandjale kaasa viivise maksmise kohustuse. Kuid üksnes selle seose kaudu ei saa palganõude esitamise tähtaega laiendada viivisenõudele. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud. Sama paragrahvi 2. ja

R. Allikvere

I. Nõmm

U. Loonurm

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.