Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. mai 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-21222
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx)
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
10. aprill 2007
Istungil osalenud isikud
Hageja xxx; kostja xxx.
Jätta hagi rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.
I Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale volituse, et kostja saaks kasutada hagejale kuuluvat sõiduautot Audi 200 registreerimismärgiga xxx. Koos volikirjaga andis hageja kostjale üle ka autovõtmed, s.o auto tegeliku valduse. Auto osas oli sõlmimata kohustusliku liikluskindlustuse leping ja see oli kostjale teada. Kostja sõlmis 11.08.1999 kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, kui enne lepingu jõustumist 12.08.1999, asus kostja sõiduautot puksiirautoga pukseerima. Väljasõidul Randvere teele toimus Statoili bensiinijaama juures 11.08.1999 liiklusavarii, mille käigus tekkis liikluskahju avariis osalenud sõiduautol Ford Sierra registreerimismärgiga xxx. Avariis osalenud kostja käitumine oli vastuolus
2-06-21222 liikluseeskirjade punktiga 72. Sündmuskohal vormistatud teates liiklusõnnetusest tunnistas end avariis ja liikluskahju tekitamises süüdi xxx. Kuna Audi 200 registreerimismärgiga xxx MAM puudus kohustuslik liikluskindlustuse leping, siis hüvitas kolmandale isikule tekitatud liikluskahju Eesti Liikluskindlustuse Fond. Eesti Liikluskindlustuse Fondil tekkis regressi korras õigus esitada hagi tekitatud liikluskahju hüvitamiseks kas sõiduki omaniku või sõidukit juhtinud isiku vastu. Eesti Liikluskindlustuse Fond esitas hagi hageja vastu. Harju Maakohtu 26.06.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-0513545 rahuldati Eesti Liikluskindlustuse Fondi hagi xxx vastu 22 736 krooni nõudes, samuti mõisteti hagejalt välja riigituludesse riigilõiv summas 1 750 krooni. Seega tekkis hagejal kahju 24 486 krooni. Kuna hagejal puudus raha kohtuotsuse koheseks ja vabatahtlikuks täitmiseks, tuleb hagejal tasuda täitemenetluse alustamise tasu summas 118 krooni ja täituritasu summas 5 634.50 krooni, kokku on seega hagejal tekkinud kahju 30 238.50 krooni. Hageja leiab, et kuna avarii toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 4 lg 1 kohaselt on kindlustamata sõiduki kasutamine keelatud, siis oli kostja käitumine õigusvastane. Kostja kasutas sõidukit, millel talle teadaolevalt puudus kohustusliku liikluskindlustuse leping ning avarii sai võimalikuks tema seadusvastase käitumise tõttu. Seega tekitati kahju kostja õigusvastase teoga. Õigusvastase teo ja 2006. a hagejale saabunud kahjuliku tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Seega leiab hageja, et esinevad kõik tsiviilkoodeksis ja võlaõigusseaduses sätestatud eeldused hagi esitamiseks kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista tema kasuks 30 238.50 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et sõiduki kindlustamise eest on vastutav sõiduki omanik. Hageja oleks pidanud volitust andes teadma, et kostja kavatseb sõidukit kasutada. Samuti leiab kostja, et tema ei vastuta hagejale seoses täitemenetluse kuludega tekkinud kahjude eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. 10.04.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu ja palus kohaldada aegumist.
II Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕS RS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕS RS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tulenev aegumistähtaeg kolm aastat.
2-06-12675 Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja liikluskahju nõue summas 22 736 krooni on tekkinud 11.08.1999 toimunud liiklusavariist, liikluskahju on hageja hinnangul põhjustanud kostja. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub kohaldada aegumist. Hageja on esitanud hagiavalduse 10.08.2006. Tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 on hagi aegumistähtaeg 3 aastat. Kohus leiab, et kuna VÕS RS § 9 lg 2 tuleb arvestada aegumistähtaja algust alates 01.07.2002, siis on hageja nõue kohtule avalduse esitamise ajaks aegunud. Järelikult tuleb hagi liikluskahju nõudes jätta rahuldamata. Hageja on palunud kostjalt välja mõista talle tekitatud kahju, mis koosneb kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivust summas 1 750 krooni, täitemenetluse alustamise tasust 118 krooni ja kohtutäituri tasust summas 5 634.50 krooni. Kostja on hagile vastu vaielnud ja leidnud, et tema ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kohus leiab, et hageja eelnimetatud nõue on põhjendamata. Hageja oli teadlik liikluskahju tekkimisest, liikluskahju on tuvastatud 27.09.1999 (tl 6) ja seega oli hagejal piisavalt aega liikluskahju hüvitamiseks. Kuna hageja vabatahtlikult kahju ei hüvitanud, oli Eesti Liikluskindlustuse Fondi sunnitud esitama hagi kohtusse ja seetõttu mõisteti hagejalt välja riigilõiv summas 1 750 krooni. Samuti leiab kohus, et hageja nõue täitemenetluse algatamise tasu ja kohtutäituri tasu nõudes on põhjendamata, kuna nimetatu ei ole tekkinud kostja süül. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata ja kostja on palunud menetluskulud jätta hageja kanda, siis tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.