Koopia Tsiviilasi nr 2-07-51
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-51
Tsiviilasi
AS EMT hagi Vxxxxx Sxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn) Hageja esindaja: Helena Purga (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 Tallinn 10151) Kostja: VxxxxxxSxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja ärakuulamine: 14.03.2007.a.
Kohaldada hageja nõudele aegumist. Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus: Kõik menetluskulud jätta AS EMT kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja nõue ja põhjendused AS EMT esitas 02.01.2007 hagiavalduse Vxxxxx Sxx vastu 5230,50 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.07.2000 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr 1(3)
101520267, 12295107, 11188216 kokku summas 2739,05 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja sellest tasunud kokku 19,65 krooni. Ülejäänud summa on tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 29.12.2006. Kostja on olnud viivituses 2108 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 8263,36 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest ning lähtudes kohtupraktikast, nõuab hageja viivise tasumist summas 2614,75 krooni. Hageja tugineb nõudes võlaõigusseaduse §§-ele 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113 lg 1. hageja palub esitada kohtul menetluskulude jaotus, märkides, et hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1049,24 krooni. Kostja vastuväited Kostja esitas oma vastuväited suuliselt 14.03.2007 kostja ärakuulamiseks peetud istungil. Kostja sõnul on tal nõrk nägemine, mis takistas kirjalikku vastust esitamast. Kostja teatas, et hagi ta ei tunnista. Kostja sõnul sõlmis ta hagejaga liitumislepingu, kuid lepingujärgset teenust kasutas tegelikult tema tuttav Axxxx Lxxx. Kostjal oli Axxxx Lxxxxxx kokkulepe, et tema kasutab teenust ja ka tasub selle eest. Kostja polnud teadlik võlgnevuse olemasolust. Esimene teade hagejalt tuli eelmise aasta augustis. Kostja väitel varem ühtegi teadet võla kohta temale saadetud ei ole, kuigi liitumislepingusse sai kostja aadress kirja ja tegelikult ta sellel aadressil Luunja vallas elab. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud võlga varem sisse nõudma, siis poleks viivist tekkinud. Telefon osteti 2000 aastal, sellest on 7 aastat tagasi. Kostja arvates tuleks nõude kohta teha iganemise otsus. Hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kohus teavitas hagejat, et kostja esitas aegumise kohaldamise nõude ning tegi hagejale ettepaneku esitada oma seisukohad kostja taotluse osas. Hageja esindaja teatas, et ei ole võimalik seisukohta kostja taotlusele esitada. Kohtu kirjast nähtub üksnes kostja seisukoht nõude võimaliku aegumise suhtes, puuduvad aga konkreetsed viited õiguslikule alusele. Hageja esindaja palus edastada talle kostja taotlus. Kohus teatas hagejale, et kostja esitas taotluse suuliselt tema ärakuulamise käigus. Kirjalik taotlus puudub ja kostja ei ole osutanud aegumise õiguslikele alustele. Täiendavaid seisukohti hageja kohtu ettepanekul ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kuulanud ära suuliselt kostja, leiab, et asjas tuleb teha vaheotsus, lahendamaks kostja poolt esitatud aegumise kohaldamise taotlus. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kostja avaldas tema ärakuulamisel, et nõude kohta tuleks teha iganemise otsus, leping sõlmiti 2000. aastal, sellest on 7 aastat tagasi. Võttes kokku kostja seletused ja andes neile õigusliku hinnangu, käsitleb kohus kostja avaldust kui taotlust aegumise kohaldamiseks. Hageja viitas oma vastuväites, et kostja pole esitanud kirjalikku taotlust aegumise kohaldamiseks. Kohus leiab, et taotluse üksnes suuliselt esitamine, ei tee seda olematuks. Taotluse esitamine kohtuistungil suuliselt on lubatav menetlusseadustiku § 348 lg.1, lg.3, § 392 lg.1 p.2, lg.3 järgi. Kostja esitas oma seisukohad hagile suuliselt, kohus on ütlused protokollinud. TsMS § 395 järgi võib kohus lubada kostjal vastata hagile suuliselt kohtuistungil, kui nii võib asja kohtu arvates ilmselt kiiremini lahendada. Taotluse esitaja on esitanud taotluse aluseks 2(3)
olevad faktilised asjaolud. Kostja esitas kohtule tõendina arstliku ekspertiisiotsuse, millest nähtub, et kostjal esineb lisaks muudele tervishäiretele nõrk nägemine. Kostja sõnul on nägemise puudulikkuse tõttu tal kirjutamine raskendatud. Kohus tagas vastaspoolele (hagejale) võimaluse taotlusele vastata. Lähtudes kostja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget 3. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on esitanud kostjale võlgnevuse tasumiseks arved 0011188216 (tl.10), 0012295107 (tl.11) ja 0101520267 (tl.12) vastavalt 30.11.2000, 31.12.2000 ja 31.01.2001. Seega TsÜS § 147 lg 3 alusel algas aegumistähtaja kulgemine 01.01.2002.a. ja lõppes TsÜS § 147 lg 1 arvestades 01.01.2005.a. Hageja nõue on aegunud. Kostja seletuste kohaselt sai ta võlateate hagejalt 2006.a. augustis. Selleks ajaks oli hageja nõue juba aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumise kohaldamine on põhjendatud. Kohus kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata. TsMS § 449 lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: / allkiri / Koopia õige . Kohtunik :
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.