Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-3775
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Püssi linna hagi R I vastu võlgnevuse 24 304, 82 krooni nõudes ja R I vastuhagi Püssi linna vastu korteri erastamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
Püssi linn (RK xxx, asukoht xxx)
Hageja esindaja:
S P, Bellum Õigusabi OÜ (xxx)
Kostja:
R I (IK xxx, xxx)
Resolutsioon
Püssi linna hagi R I vastu rahuldada. Välja mõista R I Püssi linna kasuks 24 304 (kakskümmend neli tuhat kolmsada neli) krooni 82 senti. Välja mõista R I hageja menetluskulud 2616 (kaks tuhat kuussada kuusteist) krooni (2380 riigilõiv ja 236 krooni õigusabikulud). R I vastuhagi Püssi linna vastu korteri erastamise nõudes jätta rahuldamata. R I menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 30. aprillil 2007 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hagiavaldus ja selle põhjendused Kohtule 28.06.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt üüris kostja R I Püssi linna ja kostja vahel 08.10.2004.a sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 23 kohaselt eluruumi asukohaga xxx. Lepingu p 4.1 kohaselt kohustus kostja tasuma üüri ja kommunaalteenuste eest hiljemalt teenuste osutamise järgneva kuu 15. kuupäevaks. Kostja on oma kohustust täitnud hageja ees osaliselt. Tulenevalt lepingu p 4.4 kohustus kostja tasuma hagejale hiljemalt 30.09.2004.a aadressidel xxx ja xxx asuvate hagejale kuuluvate eluruumide kasutamise eest tekkinud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse kokku summas 21 414 krooni. Kostja kohustus tasuma võlgnevuse 200 krooniste igakuiste maksetena. Kostja nimetatud kohustust täitnud ei ole. Kostja üüris eluruumi koos kõigi sellel asuvate õiguste ja kohustustega, sh ka üüritasu- ja kõrvalkulude tasumise kohustusega. Kostja üüritud eluruumis ostutab kommunaalteenuseid hageja tulenevalt KOKS § 6 lg 1. Kostja võlg hageja ees on 25 735, 95 krooni. Hagiavaldusele lisatud arvestuse kohaselt on kostja võlgnevus tekkinud ajavahemikus märts 2003.a kuni mai 2005.a Nimetatud ajavahemikus tasus kostja arveid osaliselt. Kostja oma võlga hagejale tasunud ei ole. Juhindudes EES § 15, KOS § 13, VÕS § 76 palub hageja kostjalt R I hageja kasuks välja mõista võlgnevuse kogusummas 25 735, 95 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Haginõude suurendamine 02.09.2005.a esitas hageja kohtule avalduse, milles suurendas haginõuet. Hageja viitab avalduses VÕS § 113, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Hageja lähtub viivise arvestamisel VÕS § 94 alusel 7% määrast kalendriaastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 2368, 87 krooni. Kostja võlg hageja ees seega on 28 104, 82 krooni. Hageja palub kosjalt välja mõista: - võlgnevuse summas 25 735, 95 krooni; - viivise 2368, 87 krooni; - hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 2380 krooni; - õigusabikulud 236 krooni Kostja vastus ja vastuhagi Kostja esitas 05.09.2005.a kohtule vastuhagi, milles vaidleb Püssi linna hagile vastu ja palub kohtul jätta Püssi linna hagi võlgnevuse nõudes täies ulatuses rahuldamata ning anda kostjale võimalus ostueesõigust kasutades erastada korter xxx linnas (tulenevalt EES § 3 lg 4 p 1, § 4 lg 5). Kohtukulud palub R.I jätta hageja kanda. Püssi linna vastus vastuhagile Kostja Püssi linn esitas 28.10.2005 vastuse vastuhagile, milles teatab, et ta vastuhagi ei tunnista ja esitab järgmised vastuväited:
ostmise eesõigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks oli esitatud enne 01.03.1995.a. Seega puuduks kostjal õigus eluruumi erastada ka juhul kui üürileping oleks kehtiv. Püssi linn palub jätta R I vastuhagi rahuldamata ja kohtukulud vastuhagis hageja kanda. Kohtuistung 16. aprillil 2007 Kohtuistungil 16.04.2007 jäi hageja (põhihagis) haginõude juurde, kuid vähendas haginõuet 3800 krooni võrra. Põhinõude suuruseks jääb seega 21 935, 95 krooni, millele lisandub viivis 2368, 87 – kokku 24 304, 82 krooni. Kostja võttis hagi õigeks ja teatas, et on nõus võlgnevust maksma. Vatsuhagis R I toetas. Püssi linn kui vastuhagis kostja teatas, et jääb vastuhagi osas kirjalikult kohtule esitatud seisukohtade juurde. Tegemist on munitsipaalvaraga, mida ei erastata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et Püssi linna hagi R I vastu kuulub rahuldamisele täies ulatuses – R I vastuhagi Püssi linna vastu tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et 08.10.2004.a sõlmisid Püssi linn (Püssi Linnavalitsus) ja R I eluruumi üürilepingu nr 23 (tl. 6-9). Nimetatud lepingu p 4.1 järgi kohustus Roza Ištšuk kui eluruumi üürnik tasuma eluruumi kasutamise eest üüritasu ja lepingu p 4.4 kohaselt kohustus üürnik tasuma üürileandjale kuni 30.09. 2004.a aadressidel xxx ja xxx asuva üürileandjale kuuluva eluruumide kasutamise eest tekkinud üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevuse kogusummas 21 414 krooni (üürnik kohustus võlgnevuse tasuma igakuiste 200 krooniste maksetena). Põhivõlg on käesolevaks ajaks 21 935, 95 krooni ( tl 83), viivis 2368, 87 ( tl. 33). Kostja tunnistab võlga ( tl. 83). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmiseks vastuvõetud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 113 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohtuistungil võttis kostja R I Püssi linna nõude õigeks (tl. 83) TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Püssi linna hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1 ja 113. Kohus rahuldab Püssi linna hagi R I vastu ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse koos viivisega kokku 24 304, 82 krooni. R I vastuhagi Püssi linna vastu korteri erastamise võimaldamise nõudes tuleb jätta rahuldamata kui alusetu ja põhjendamatu.
EES § 5 lg 1 p 1 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud enne 01.03.1995.a. ning p 5 kohaselt käesoleva seaduse § 3 5. lõike punktis 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt käesoleva seaduse § 4 punkti 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995 aasta 1 märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks. EES § 22 lg 5 kohaselt kui eluruumi üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1995. aasta 1. märtsi, on eluruumi üürnikul või § 4 punkt 1 kohasel kokkuleppel üürnikuga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise eesõigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist või ümbervormistamist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole esitanud kohtule kirjalikke tõendeid selles, et ta oleks kolme kuu jooksul peale 08.10.2004.a üürilepingu sõlmimist esitanud Püssi Linnavalitsusele avalduse tema kasutuses olev eluruumi erastamiseks. Tõendeid, et nimetatus avaldus jäi vastuhagi esitajal esitamata haiguse tõttu, esitatud ei ole. Samuti puuduvad asja materjalides tõendid, millest nähtuks, et R.I kasutuses olev eluruum on erastamise objektiks. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kuna vastuhagi esitaja on jätnud seaduses sätestatud tähtajal erastamisavalduse esitamata, ei anna vastuhagis toodud asjaolud ja põhjendused alust vastuhagi rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus Hageja Püssi linn palub kostjalt R I välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 2380 krooni ja õigusabikulud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi oli kohtusse esitatud 28.juunil 2005.a. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus rahuldab Püssi linna hagi, mõistab kohus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 2380 krooni välja kostjalt. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 236 krooni Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 632 rahuldab kohus Püssi linna hagi R I vastu ja jätab R I vastuhagi Püssi linna vastu rahuldamata. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.