Harju Maakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja
30.04.2007.a, Tallinn
koht Tsiviilasja number
2-05-19713
Tsiviilasi
xxx hagi xxx ja xxx vastu solidaarselt 620 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx , hageja seaduslik esindaja Tiit Kull, kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) ning kostjate esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja xxx esindaja Tiit Kull, kostjad xxx ja xxx ning kostjate esindaja vandeadvokaat Sven Sillar
Kohtuistungi toimumise
12.04.2007.a
aeg
Hagi rahuldada. Välja mõista xxx ja xxx solidaarselt 620 000 (kuussada kakskümmend tuhat) krooni xxx kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista xxx ja xxx menetluskuludena solidaarselt riigilõiv 000 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni xxx kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused ning varasem menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja xxx 01.07.2003.a laenulepingu nr 2/03, mille alusel laenas laenuandja kostjale 100 000 krooni. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 31.12.2003.a ja intressidena pidi kostja maksma laenuandjale 10% aastas. 10.07.2003.a sõlmisid xxx ja kostja xxx laenulepingu nr 3/03, mille alusel laenas laenuandja kostjale 200 000 krooni. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 09.07.2004.a ja intressidena pidi kostja maksma laenuandjale 10% aastas. Vastavalt lepingupoolte kokkuleppele kanti laenusumma laenu andmisel xxx pangaarvele. Laenulepingu nr 3/03 täitmise tagamiseks sõlmis laenuandja 10.07.2003.a käenduslepingu kostja xxx. Hageja omandas nõude kostjate vastu xxx sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Kostjaid on nõude loovutamisest teavitatud. Kuna kostja xxx ei ole võetud laenusid tagastanud ega tasunud kokkulepitud intresse ning kostja xxx ei ole vaatamata hageja nõudmistele täitnud käenduslepinguga võetud kohustusi, palus hageja esialgses hagiavalduses ja 23.01.2007.a esitatud nõude suurendamise avalduses mõista kostja xxx välja 01.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 2/03 alusel põhivõlgnevuse 100 000 krooni, intressid summas 25 000 krooni ja viivised summas 155 000 krooni. 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 3/03 ja xxx sõlmitud käenduslepingu alusel palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse 200 000 krooni, intressid 50 000 krooni ja viivised 370 000 krooni. 12.04.2007.a toimunud kohtuistungil loobus hageja 01.07.2003.a sõlmitud lepingu nr 2/03 alusel võlgnevuse sissenõudmisest ja palub 10.07.2003.a sõlmitud lepingu nr 3/03 alusel mõista kostjatelt välja solidaarselt põhivõlgnevuse 200 000 krooni, kokkulepitud intressid 20 000 krooni ja viivised summas 400 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kirjalike vastuväidete kohaselt ei ole kostja xxx 01.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 2/03 alusel laenuandjalt raha saanud. Tehing jäi täitmata, kuna lepingupooled jõudsid kokkuleppele uue ja mahult suurema laenulepingu sõlmimiseks lähiajal. Laenulepingule lisatud kirje “raha kätte saanud” ei ole kirjutatud kostja poolt.
10.07.2003.a leping nr 3/03 on kostjate sõnul sõlmitud laenuandja ja xxx vahel. xxx on nimetatud lepingu allkirjastanud xxx juhatuse liikmena. Sama kuupäeva kandval käenduslepingul ei ole kostja xxx allkiri. 04.04.2006.a toimunud eelistungil muutis kostja xxx oma seisukohta ja kinnitas, et ta ei ole 10.07.2003.a sõlmitud lepingut nr 3/03 üldse allkirjastanud. 12.04.2007.a toimunud kohtuistungil asusid kostjad positsioonile, et 10.07.2003.a sõlmitud lepingu nr 3/03 järgi on laenusaajaks siiski kostja xxx, kuid lepingus puudub laenusaaja nõusolek selleks, et laenusumma kantakse üle xxx. Järelikult ei ole kostja xxx laenu saanud ja hageja nõue kostjate vastu on seetõttu alusetu. Kostjad paluvad jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale laenu, laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 397 lg-le 1 tuleb väljaspool majandus- või kutsetegevust antud laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 80 lg 1 lubab lepingus ette näha, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. VÕS § 142 lg 1 ja § 143 lg 1 kohaselt kohustub tarbijakäenduslepinguga käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS § 145 lg-le 1 vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise maksmise eest. Kostjate esialgse vastuväite kohaselt oli 10.07.2003.a leping nr 3/03 (tl 6) sõlmitud laenuandja ja xxx vahel ja kostja xxx kirjutas sellele väidetavalt alla xxx juhatuse liikmena (tl 27). 04.04.2006.a toimunud eelistungil muutis kostja xxx oma seisukohta ja kinnitas, et ta ei ole 10.07.2003.a sõlmitud lepingut nr 3/03 üldse alla kirjutanud (tl 51 pöördel). Samuti väitsid kostjad, et xxx ei ole kunagi allkirjastanud käenduslepingut (tl 7) laenuandjaga (tl 27). Nimetatud väidete kontrollimiseks viis kohus kostjate taotlusel läbi käekirja ekspertiisi (tl 6869). 27.11.2006.a koostatud ekspertiisiakti nr DK-0374-06/6177 kohaselt on ekspertiisi läbi viinud eksperdid jõudnud kategooriliselt jaatavale arvamusele, et 10.03.2003.a sõlmitud laenulepingule nr 3/03 on alla kirjutanud kostja xxx ja samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingu on allkirjastanud kostja xxx (tl 82). Peale ekspertiisi tulemuste selgumist, on kostjad 12.04.2007.a toimunud kohtuistungil asunud seisukohale, et 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 3/03 järgi on laenuvõtjaks
siiski xxx, kuid nimetatud lepingu alusel on laenusumma kantud ilma laenusaaja nõusolekuta üle xxx (tl 119 ja 120). Seega taandub vaidlus küsimustele, kas 10.07.2003.a laenulepingu nr 3/03 sõlmimisel oli lepingupoolte vahel kokkulepe selle kohta, et laenatud rahasummad kantakse üle xxx arveldusarvele. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud küsimusele vastata jaatavalt. Asjaolule, et xxx ja kostja xxx vahel oli kokkulepe selle kohta, et 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 3/03 alusel kostjale laenatud rahasummad kantakse üle xxx arveldusarvele, viitab kohtu arvates esmalt poolte vahel vaidlustamata asjaolu, et xxx on kandnud xxx üle kolme osamaksena kokku 200 000 krooni ja viidanud tehtud maksekorraldustes 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingule nr 3/03 (tl 8). Väiteid või tõendeid selle kohta, et tehtud makseteks oleks olnud peale laenulepingu nr 3/03 muu alus, ei ole kohtule esitatud. Lisaks selle kinnitab xxx kasuks sõlmitud kokkulepet ka asjaolu, et xxx ei ole üheltpoolt laenusaajana ja teiselt poolt xxx juhatuse liikme ja osanikuna esitanud mingeid vastuväiteid raha laekumisele äriühingu arvele. Raha on kasutatud ettevõtte majandustegevuses ega ole väidetavalt alusetu ülekandena laenusaajale tagastatud. Kostjad ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et xxx majandusseis ei olnud laenu andmise hetkel kiita ning seetõttu nõustus hageja laenama raha üksnes tingimusel, et selle tagastamiseks on väljaspool laenuandja ja xxx vahelisi suhteid kohustatud isiklikult xxx ning seda kohustust käendab kostja xxx. Eelneva põhjal ei ole kohtu jaoks veenvad xxx paljasõnalised väited, et 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 3/03 p-le 1 lisatud käsikirjaline tekst ei kajasta lepingupoolte tegelikke kavatsusi. Tehingu asjaolude välja selgitamiseks muude tõendite kogumisega ei ole pooled soostunud. Eeltoodu põhjal kuulub kostjatelt solidaarselt välja mõistmisele põhivõlgnevus 200 000 krooni. Kuna pooltevaheline laenuleping oli tähtajaline, on hagejal õigust nõuda kostjalt intresside tasumist üksnes kuni kokkulepitud laenu lõpliku tagastamise tähtajani 09.07.2004.a. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Laenu kokkulepitud ajaks tagastamata jätmisel kaotas kostja laenatud raha kasutamise aluse ja on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest ei ole hagejal enam intressi arvestamiseks õiguslikku alust ning tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest. Seega kuulub kostjatelt 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 3/03 p 3 ja 10.07.2003.a sõlmitud käenduslepingu p 3 alusel solidaarselt intressidena väljamõistmisele 20 000 krooni. Kostjate poolt viiviste väljamõistmisele esitatud vastuväidetega kohus ei nõustu ning kostjatel tuleb tasuda viiviseid hageja poolt nõutud määras. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et laenu tagasimakse kohustust on rikutud ning et selle eest oli laenulepingu p-s 3 ette nähtud viivise arvestamine 0,75% päevas (tl 6). Kostjad ei ole ka väitnud, et nad rikkumise eest ei vastuta. Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ega ei ole vaidluse all. Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivise kokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Viivis võimaldab lepingupooltel kohustuse rikkumise juhuks juba eelnevalt kokku leppida sanktsiooni, mille kaudu saab võlausaldaja esmajoones lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Hagejapoolse viivise arvestuse kohaselt moodustavad 10.07.2003.a sõlmitud laenulepingu nr 3/03 järgi maksmisele kuuluvad viivised kokku 1 600 000 krooni (tl 115). Hageja on
sissenõutavate viiviste summat vähendanud ja palub mõista kostjatelt viivistena välja 400 000 krooni. Kostjad ei ole hagejapoolse viiviste arvestuse õigsust kahtluse alla seadnud. Arvestades seda, et 10.07.2003.a esialgselt üheks aastaks antud 200 000 krooni suurune laen on kuni tänaseni täies ulatuses tagastamata, ei ole 400 000 krooni suurune viivis hageja eeldatava kahjuga võrreldes kohtu hinnangul ülemäära suur ning kohus ei näe seetõttu alust kasutada VÕS § 162 lg-s 1 antud võimalust viiviste vähendamiseks. Andmeid võlasuhte osaliste varalise olukorra või ühegi muu tähelepanuvääriva huvi arvesse võtmiseks ei ole kohtule esitatud. Asjaolu, et kostjad on kantud maksehäire registrisse (tl 103-105), ei väljenda kostjate varalist olukorda, vaid võetud kohustuste täitmise distsipliini. Arvestades seda, et hageja on lepingu järgi tegelikult sissenõutavaks muutunud viivist oluliselt vähendanud, kuulub hageja nõue kostjatelt 400 000 krooni suuruste viiviste välja mõistmiseks rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Arvestades hageja nõude lõplikku suurust, kuulub hagi rahuldamise tõttu kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 alusel kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõistmisele hagi esitamisel tasutud riigilõivust 32 000 krooni.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.