Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused 1.EHja KM esitasid XXX hagi HLvastu 90 000 krooni ja intressi 982,88 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XXX kinnistu mõttelise osa müügilepingu (edaspidi leping), mille esemeks oli 1/5 suurune mõtteline osa XXX asuvast kinnistust nr XXX (edaspidi kinnistu mõtteline osa). Lepinguga määrasid pooled kindlaks kinnistu ja sellel paikneva ehitise valdamise ja kasutamise korra. Lepingu p. 2.2.2, 2.3, 2.7 ja 2.8 kohaselt kohustus kostja teostama kinnistul paikneva ehitise ja hagejate ainukasutusse jääva ehitise reaalosa (edaspidi korter) ehitus- ja viimistlustööd. Seega sisaldus lepingus ka pooltevaheline töövõtuleping. Vastavalt lepingu p. 2.7 pidid kõik kokkulepitud ehitus- ja viimistlustööd olema valmis hiljemalt XXX. Selleks ajaks ei olnud kostja kokkulepitud töödega valmis saanud, kuid lubas, et tööd valmivad lähiajal. Seetõttu ei saanud hagejad nende poolt omandatud korterisse elama asuda ning olid sunnitud kasutama üürikorterit. Ka XX, mil hagejad lõpuks korterisse elama asusid, ei olnud ehitustööd valmis, samuti puudus gaasiküte. Kostja poolt palgatud töömehed jätkasid kaootiliselt tööde teostamist ka 2005.a veebruaris ja märtsis. Samas ei olnud tegemist professionaalsete ehitajatega ning töid teostati ebakvaliteetselt, samuti lahkus osa töömeestest jättes tööd pooleli, mida siis järgmised töömehed sama ebaprofessionaalselt jätkasid. Seoses gaasikütte puudumisega olid hagejad sunnitud kütma elektriradiaatoritega, mis oli oluliselt kulukam ning ei taganud normaalset toatemperatuuri. XXX lõpuks olid ehitus- ja viimistlustööd hagejate korteris peatunud, kuid mitte lõpetatud, samuti oli neist suur osa teostatud ebakvaliteetselt. Hagejad pöördusid jätkuvalt kostja poole nõudes tööde lõpuleviimist ja ebakvaliteetselt teostatud tööde parandamist. XXX pöördusid hagejad kostja poole kirjalikult (elektronkirja teel) ning loetlesid teostamata ja ebakvaliteetsed ehitus- ja viimistlustööd. Kostja vastusest nähtub, et osaliselt kostja probleeme tunnistas. Samas nõudis kostja põhjendamatult, et hagejad kompenseeriksid ehitustööde käigus tarbitud elektrienergia maksumuse, kuigi sellist kokkulepet poolte vahel polnud. XXX esitas hagejate esindaja kostjale pretensiooni, kus olid loetletud kostja poolt teostamata või defektselt teostatud tööd ning tegi ettepaneku pidada läbirääkimisi probleemide lahendamiseks. Oma XXXX kirjas keeldus kostja läbirääkimiste pidamisest ja soovis jätkata suhtlust vaid kirjalikult, samuti teatas kostja, et maja gaasiküttesüsteem on paigaldatud ning hagejate korteri ühendamine sellega toimub peale hagejate väidetavate võlgnevuste tasumist. Tegelikkuses ei olnud majja sel hetkel gaasikatelt ja vastavat paigaldust valmis ehitatud ning gaasi tarbimine võimalik ei olnud. Viimatinimetatud asjaolu kinnitab AS-i XXX kiri. Vastavalt lepingu p. 2.1 ja 2.2 pidid hagejad tasuma ostuhinnana kostjale 1 500 000 krooni, millest 20 000 oli juba tasutud ettemaksuna, 1 125 000 krooni tuli tasuda kahe pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest ning 355 000 krooni hiljemalt XXX siseehitustööde valmimisel ja lõpetamisel. Märgitud summadest tasusid hagejad vahetult pärast lepingu sõlmimist kostjale 1 125 000 krooni. Arvestades asjaoludega, et kostja ei täitnud oma kohustusi, mis tulenesid lepingu p. 2.7 ega teostanud tähtaegselt ja nõutava kvaliteediga kokkulepitud ehitus- ning viimistlustöid ja kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 keeldusid hagejad osaliselt täitmast oma kohustust

tasuda kostjale 355 000 krooni, tasudes kostjale 06.04.2005 305 000 krooni ning jättes 50 000 krooni tasumata. 01.02.2006 pöördus kostja hagejate vastu hagiga Harju Maakohtusse nõudes tasumata 50 000 krooni koos lepinguliste viivistega (kokku 64 843 krooni). Kohus tagas hagi seades hagejate kinnistu mõttelisele osale kohtuliku hüpoteegi summas 64 843 krooni. Kuna hagejad ei pidanud enam võimalikuks elada koos oma väikese lapsega pooleliolevas korteris pidevas konfliktsituatsioonis naabritega (s o kostja ning viimase abikaasaga), olid nad XXXa lõpus asunud neile kuuluvat kinnistu mõttelist osa müüma. Hagi tagamise hetkeks olid hagejad sõlminud vastava eellepingu ostjaga, kusjuures ostjat teenindav pank ei olnud nõus, et viimase kasuks seataks hüpoteek kohtulikust hüpoteegist järgnevale järjekohale. Seetõttu olid hagejad sunnitud sõlmima kostjaga kohtuliku kompromisslepingu ja tasuma XXX kostjale 64 843 krooni. Seega on hagejad tasunud kostjale kogu lepingujärgse ostuhinna. XXX võõrandasid hagejad neile kuuluva kinnistu mõttelise osa AN. Vaatamata korduvatele pöördumistele ja pretensioonidele, ei täitnud kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt – seisuga XXX esinesid alljärgnevad puudused: paigaldamata on 3. korruse toa põrandakate, kamin on korstnaga ühendamata, puudub gaasiküte, vannituba ei ole ventileeritav, puuduvad elektripistikud, defektne on eluruumide tammelaudadest põrandakate, defektne ja lõpetamata on ruumide seinte viimistlus, paigaldatud keerdtrepp ei vasta heale ehitustavale ning on fikseerimata, defektne ja lõpetamata on rõdu viimistlus, teostamata on trepikoja viimistlus, magamistuppa on paigaldatud defektne aknalaud, 2. korruse korterite vaheline sein ei ole kõlakindel. Loetletud teostamata ja ebakvaliteetselt teostatud tööd jäidki kostja poolt tegemata ning hagejad olid sunnitud kostjalt vastu võtma lepingu mittekohase täitmise. XXX koostas OÜ hagejate korteris tegemata või defektselt tehtud ehitus- ja viimistlustööde teostamise/parandamise hinnakalulatsiooni, mille kohaselt oli vajalik teostada: elutoa seinte ja lae pahteldamise parandused ning värvimine maksumusega kokku 29 640 krooni, elutuppa paigaldatud tammeparketi lammutus ning uue põrandakatte paigaldus maksumusega kokku 24 120 krooni, kaminasokli paekivi lammutus ja uuesti paigaldamine, kamina klaasuste paigaldus ja suitsutoru ühendamine korstnaga ning isoleerimine maksumusega kokku 38 250 krooni, olemasoleva keerdtrepi demontaaž, trepi kandeosa stabiilsustoru paigaldus ja trepi metallpiirde paigaldus maksumusega kokku 24 460 krooni, väikese toa katuseakna paigaldustihendi vahetus maksumusega 2 270 krooni, väiksesse tuppa paigaldatud tammeparketi lammutus ning uue põrandakatte paigaldus maksumusega kokku 6 990 krooni,

Kuna hageja oma lepingu p. 2.7 tulenevaid kohustusi ei täitnud ning muuhulgas ei paigaldanud hagejatele gaasiküttesüsteemi, pidid hagejad selle paigaldama omal kulul. XXX sõlmisid hageja EH ja OÜ töövõtulepingu nr. XXX, mille kohaselt kohustus OÜ paigaldama gaasikatla ja -arvesti ning vastavad ühendused kütte- ja veesüsteemidega. Nimetatud tööd said valmis XXX ning läksid hagejatele maksma 40 173,36 krooni. XXX esitas hagejate esindaja kostjale hinna alandamise avalduse ning pretensiooni 90 000 krooni nõudes andes kostjale aega kuni XXX, et tasuda alandatud ostuhinda ületav summa (s o 90 000 krooni) võrdsetes osades hagejate arvelduskontodele. Kostja nimetatud avaldusega ei nõustunud ega ole tasunud hagejatele 90 000 krooni. Vaatamata sellele, et asjaoludest lähtuvalt on käesoleval juhul võimalik hinda alandada nii teostamata tööde, praaktööde kui ka lõpetamata tööde osas, samuti kohustuse täitmisega viivitamise tõttu, on hagejad selguse huvides otsustanud alandada hinda vaid otseselt tegemata tööde ja ilmselgete praaktööde väärtusest lähtuvalt. Samas soovivad hagejad hinna alandamise põhjendatuse ja ulatuse põhistamisel tugineda ka asjaoludele, et kostja viivitas oluliselt oma kohustuste täitmisega, ei viinud lõpule seinte viimistlust korteris ega trepikoja viimistlust, samuti asjaolule, et korteri elutuppa paigaldati defektne põrandakate. Vastavalt lepingu p. 2.7.3.1 ja 2.7.13 kohustus kostja paigaldama korteris põrandatele puitvõi laminaatparketi ning teostama elektritööd sh. paigaldama pistikud – kolmanda korruse tuppa jättis kostja põrandakatte ja elektripistikud paigaldamata. Lähtuvalt OÜ hinnakalkulatsioonist maksavad nimetatud tööd koos materjalidega kokku 7 230, millele lisandub käibemaks 1 301,40 krooni, seega kokku 8 531,40 krooni. Vastavalt lepingu p. 2.7.6 kohustus kostja tagama hagejate korteri liitumise gaasiküttesüsteemiga – kostja nimetatud kohustust ei täitnud ning jättis paigaldamata gaasikatla ning teostamata selle ühendamise küttesüsteemiga. Hagejate ülesandel ja kulul teostas nimetatu OÜ ning kõnealused tööd koos seadmete ja tarvikutega läksid hagejatele maksma 40 173,36 krooni (koos käibemaksuga). Vastavalt lepingu p. 2.7.14 kohustus kostja teostama rõdu lõpliku väljaehituse ja plaatimise – kostja nimetatud töid ei teostanud. Lähtuvalt OÜ hinnakalkulatsioonist maksavad nimetatud tööd koos materjalidega kokku 14 440 krooni, millele lisandub käibemaks 2 599,20, seega kokku 17 039,20 krooni. Vastavalt lepingu p 2.7.9 kohustus kostja paigaldama korterisse keerdtrepi – kostja poolt paigaldatud keerdtrepp on täielikult praak ega vasta heale ehitustavale ning selle kasutamine on ohtlik, trepp ning selle astmed on fikseerimata ja logisevad, samuti on astmete vahed ebaühtlased. Lähtuvalt OÜ hinnakalkulatsioonist maksab kõnealuse keerdtrepi kordategemine 24 460 krooni, millele lisandub käibemaks 4 402,80 krooni, seega kokku 28 862,80 krooni. Vastavalt lepingu p. 2.7.4.2 kohustus kostja välja ehitama ja viimistlema hagejate korteri vannitoa – kostja jättis vannituppa paigaldamata ventilatsiooni, mis on vastuolus hea ehitustavaga. Lähtuvalt OÜ hinnakalkulatsioonist maksab ventilatsiooni ehitus 5 080 krooni, millele lisandub käibemaks 914,40 krooni, seega kokku 5 994,40 krooni. Lähtuvalt eelpooltoodust on kostja poolt täielikult teostamata tööde ning praaktööde parandamise maksumus kokku 100 601,16 krooni. Lepingueseme kokkulepitud müügihind oli 1 500 000 krooni, mis on ühtlasi ka kostja kohustuse kohase täitmise väärtus VÕS § 112 lg 1 tähenduses. Kostja poolt üle antud ja hagejate poolt vastu võetud lepingueseme viimine Lepingus kokkulepitud seisundisse maksab

100 601.16 krooni, millest tulenevalt saab järeldada, et kostja kohustuse mittekohase täitmise väärtus VÕS § 112 lg 1 tähenduses on 1 399 398,90 krooni e. 93,3% kohase täitmise väärtusest. Seega on hagejatel õigus alandada hinda kuni 100 601,16 krooni e. kuni 6,7% võrra. XXX hagejate poolt kostjale esitatud hinna alandamise avaldusega alandasid hagejad hinda 90 000 krooni võrra, mis mahub eelpooltoodud piiridesse. Vastavalt VÕS § 112 lg 3 võib hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Lähtuvalt VÕS § 112 lg 3 on hagejatel õigus kostjalt tagasi nõuda kostjale makstud alandatud hinda ületav rahasumma e. 90 000 krooni. Tulenevalt VÕS § 112 lg 1 ja § 189 lg 1 on hagejatel õigus nõuda kostjalt intressi nende poolt tasutud alandatud hinda ületavalt rahasummalt alates selle tasumisest. Vastavalt lepingu p. 2.2.2 tuli hagejatel tasuda siseehitustööde valmimisel ja lõpetamisel 355 000 krooni, sellest 305 000 tasusid hagejad XXX ning veel 50 000 (millele lisandus viivis) tasusid hagejad 06.03.2006. Seega on hagejatel õigus tasutud alandatud hinda ületavalt 90 000 kroonilt nõuda intressi alljärgnevalt: 40 000 kroonilt perioodi XXX – XXX e. 385 päeva eest ja 50 000 kroonilt perioodi XXX – XXX e. 51 päeva eest. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 31.12.2004 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Eesti Panga teate kohaselt oli VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2% enne 1. jaanuari 2005. Päevas tasumisele kuuluv seadusjärgne intress 40 000 kroonilt on 2,19 krooni (40 000 * 2% / 365 = 2,19), seega võlgneb kostja hagejatele 843,15 krooni (2,19 * 385 = 843,15) intressi. Päevas tasumisele kuuluv seadusjärgne intress 50 000 kroonilt on 2,74 krooni (50 000 * 2% / 365 = 2,74), seega võlgneb kostja hagejatele veel 139,73 krooni (2,74 * 51 = 139,73) intressi. Kokku võlgneb kostja hagejatele alandatud hinda ületavalt 90 000 kroonilt intressi 982,88 krooni. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igaühele 45 491,44 krooni. Kohtuistungil osundas hageja KM ja hagejate esindaja asjaolule, et käesolevas vaidluses tuleb välja selgitada, kas esinesid hinna alandamise alused, s.t kostjapoolsed kohustuste rikkumised, mis annaksid hagejatele õigust kasutada seadusega lubatud õiguskaitsevahendeid. Asja

lepingutingimustele mittevastavus on VÕS § 100, § 101, ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas. Müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Müüdud asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi lepingutingimustele ka siis, kui asi ei sobi otstarbeks, milleks ostja seda vajab või milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Vaidlust ei ole selles, et hagejad soovisid osta korteri seal elamiseks. Hagejad on seisukohal, et kostja on rikkunud oma müügilepingust tulenevaid kohustusi osas, mis puudutavad kokkulepitud tööde teostamist. Seda väidet tõendas hageja peamiselt riiklikult tunnustatud eksperdi LR kirjaliku arvamusega, milline dokument on menetluslikult käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 tähenduses (eriteadmistega isiku arvamus). Kostja ei ole ühegi omapoolse tõendiga selles arvamuses toodud järeldusi ümber lükanud. Kostja väited arvamuse alusetuse kohta on subjektiivsed ning täiesti paljasõnalised. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevahelise kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ega soovi lepingust taganeda. XXX kirjaga on hagejad tõendanud, et nad on soovinud puuduste kõrvaldamist. Kuna kostja puudusi ei kõrvaldanud, on hagejatel õigus alandada ostuhinda ja VÕS § 112 lg 3 alusel vähendada makstavat kokkulepitud hinda, nõudes ülemäära makstu tagastamist. Hagejad on esitanud hinna alandamise avalduse XXX ning kostja on selle kätte saanud. Kostja ei ole vaidlustanud alandatud hinna suurust, s.t hagi hinda ega hagiavalduses märgitud hinna alandamise mehhanismi ja metoodikat. Ka OÜ hinnapakkumine hõlmab kõiki kõrvaldatavate puuduste maksumust, mida aga kõiki kostjalt ei nõuta. Kostja vastuväited selles, et ta on väidetavalt teinud lisakulutusi, ei lükka ümber asjaolu, et müügilepingu objektil on tuvastatud puudused, mistõttu see ei vasta müügilepingu tingimustele. Kostja ei ole ümber lükanud asja müügilepingu tingimustele mittevastavust kui peamist hagi aluseks olevat asjaolu, mis on hagejatele andnud võimaluse kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamist. Kostja peamiseks vastuargumendiks hagile olev väide, et on teostanud täiendavaid lisatöid vastavalt poolte suulisele kokkuleppele, ei õigusta samuti kohustuste rikkumist. Kostja ei ole tõendanud suuliste kokkulepete olemasolu, milline kohustus tuleneb TsMS § 230 lg 1. Kostja on oma kohustused jätnud kas osaliselt üldse täitmata või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt (hilinemisega). Kostja arutelu lisatööde maksumuse hüvitamise osas on asjakohatu ja ainetu. Kostja ei ole asjas esitanud vastuhagi. Kostja ei tugine ka ühelegi muule võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendile, kohustuse lõppemise alusele ega ka ühelegi muule õigusnormile, mis võimaldaks nii kohtul kui vastaspoolel aru saada, mida kostja oma vastuväidetega taotlevad

või millist eesmärki silmas peavad. Objektiivselt fikseeritud puuduste olemasolu ei ole kostja millegagi ümber lükanud. Sellises olukorras jääb hagejale arusaamatuks, millist õiguslikku tähendust tuleks nendele väidetele omistada. Teisisõnu, puudub nii menetluslik kui ka materiaalõiguslik alus, mis võimaldaks kostja vastuväidete pinnalt teha järeldusi selles, kas hageja nõue on põhjendatud või mitte. Paljasõnalised ja subjektiivsed on kostja vastuväited ka selles, et OÜ hinnakalkulatsioon ei ole usaldusväärne. Hagejad ei ole ehitusspetsialistid, kes oskaksid kalkuleerida puuduste kõrvaldamise maksumust, küll aga oli selleks vastavat pädevust omav ehitusettevõte, kelle tegevuslitsentside numbrid on märgitud ettevõtja blanketil, milles on esitatud hinnapakkumine. Asjaolu, et ettevõtja ei olnud registreeritud majandustegevuse registris, antud vaidluse aspektist õiguslikku tähendust ei oma, sest vastupidiseid tõendeid, mis kinnitaks kalkulatsiooni alusetust, kostjad esitanud ei ole. Hagejad juhivad tähelepanu ka asjaolule, et olemuslikult on hagiavalduse p 2.1 loetletud tööde puhul tegemist siseviimistlustöödega (v.a gaasikatla paigaldus), s.t tegu ei ole ehitustöödega ehitusseaduse tähenduses, mis nõuaksid ettevõtja registreeringut. Vastupidise tõlgenduse korral peaksid ka kostjad tõendama, et nad omasid vastavat registreeringut majandustegevuse registris, kui nad väidavad, et nemad kui müügilepingu sõlminud isikud on teinud objektil hulgaliselt lisatöid. Eluaseme võõrandamisega seonduvad vastuväited ei oma samuti hinna alandamise seisukohast õiguslikku tähendust. Küll aga omab õiguslikku tähendust hagejate poolt tõendina esitatud lepingueelsete kavatsuste protokoll korteri müügilepingu sõlmimiseks, mille p 4.2 nähtub, et ostjale antakse hinnast alla 75 000 krooni pooleliolevate tööde lõpetamiseks (trepp, kamin, rõduviimistlus, esikuviimistlus, 2. korruse põrandate viimistlus). Tehingus on oluline poolte tahe. Kostja on asunud meelevaldselt tõlgendama pooltevahelist lepingut ning sisuliselt leidnud, et seal sätestatud kuupäevad ei ole neile siduvad. Hagejad sellise käsitlusega ei nõustu. Hagejad soovisid korteri osta endale selles elamiseks ning soovisid sinna sisse kolida XXX Lepingu p 2.7.2 olid pooled korterisiseste tööde valmimise tähtajaks kokku leppinud tähtaja XXX Lepingu p 2.1. sätestas, et müügihinna sisse kuulub korteri täisviimistlus ning kaasomandis oleva küttesüsteemiga liitumine. Lepingu p 2.2.2. sätestas, et ostuhinnast viimane osa (355 000 krooni) tasutakse hiljemalt XXX siseehitustööde valmimisel ja lõpetamisel. Kostja on väitnud, et küttesüsteemiga liitumist ei ole lepingus tähtajaliselt fikseeritud. Ometi kinnitavad eeltoodud lepingu sätted üheselt, et korter pidi olema valmis sihtotstarbeliseks kasutamiseks hiljemalt XXX. Tuleb lugeda üldiselt teada olevaks asjaoluks, et korteri kasutamine ilma küttesüsteemita talvekuudel on täiesti mõeldamatu. Seega ei ole kostja väide tõsiseltvõetav. Kostja väiteid, et tegelikult oli gaasikütte süsteem välja ehitatud, ei kinnita ükski tõend. Pigem vastupidi, hagile lisatud AS õiendist XX (s.o üheksa kuud hiljem kui kokkulepitud tähtaeg) nähtub, et XX objektil pole esitatud ainsatki maagaasi avamiseks vajalikku dokumenti, seega puudub alus maagaasi avamiseks. Seega olid hagejad ise sunnitud ise tellima vajalikud tööd

(gaasiarvesti paigaldus, gaasikatla paigaldus, küte ja sooja vee ühendus) OÜ-lt maksumuseks oli 40 174, 35 krooni.

ja nende

Kostja poolt alles XXX kohtule esitatud tõendid gaasipaigaldise olemasolu kohta ei tee olematuks müügilepingu rikkumist. Neist tõenditest nähtuvalt (OÜ õiend) on paigaldatud ja kontrollitud üksnes küttesüsteemi toimimiseks vajalik torustik alates maakraanist krundi piiril kuni sisestuse järgse kraanini. Gaasikatla paigaldust kostja esitatud tõenditest ei nähtu, kuid on ilmselge, et ilma gaasikatlata ei ole gaasiküttesüsteemi kasutamine võimalik. Kuigi hagejad rõhutavad, et kostja ei ole antud asjas vastuhagi esitanud ega kasutanud ainsatki seadusega lubatud õiguskaitsevahendit, mistõttu puuduks vajadus hinnata väidetavate lisatööde õiguslikku tähendust, peab hageja siiski vajalikuks märkida alljärgnevat: Hagejad rõhutavad, et lepingu p 2.1. kohaselt kuulus müügihinna sisse korteri täisviimistlus ning kaasomandis oleva küttesüsteemiga liitumine. Materjalide maksumuste piirmäärad olid lepingus fikseeritud. Nende piirmäärade ületamise korral tuli tasustamine vastavalt lepingu p 2.8 kokku leppida täiendavalt. TsMS § 230 lg 1 sätestab poole tõendamiskoormise hagimenetluses. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingu p 2.8 kohaste täiendavate kokkulepete olemasolu. Hagejate kinnitusel pooled taolisi lisakokkuleppeid sõlminud ei ole, v.a osas, mis puudutas kallima vanni asemel odavama vanni soetamist ning dušinurga paigaldamist. Kuid siinjuures omab tähendust, et vanni, WC poti, segistite, kraanikausi paigaldus sisaldus müügihinnas. Kostja ei paigaldanud vanni, mida tõendab OÜ kirjalik kinnitus. Vanni paigalduse asemel paigaldas kostja dušikabiini, milline tegevus rahalises vääringus on samaväärne vanni paigaldusega. Seega ei ole kostja teinud lisakulutusi võrreldes algselt kokkulepituga. Arvestades müügilepingus sätestatut, on raske nõustuda kostjaga selles, et on teostanud hulgaliselt lisatöid. Tulenevalt lepingu p 2.1 ning 2.7.1- 2.7.14. sisaldus korteri müügihinnas sanitaartehnika paigaldus (kraanikauss), aknalaud magamistoas, toa vaheseinte ehitus, rõdu lõplik väljaehitus, maalritööd. Seega ei ole tegemist lisatöödega. Täiendavalt märgivad hagejad, et väidetavate lisatööde maksumus summas 44 900 krooni on täiesti paljasõnaline ning tõendamata. Mis puudutab kaasomandis olevale kinnistule tehtud väidetavate kulutuste hüvitamist, siis märgib kostja, et: nende kulutuste kandmises ei ole ta kostjaga kokku leppinud; maja esiõue paekiviga katmine sisaldus müügihinnas (lepingu p 2.7.1.1.; väidetavad kulutused on jällegi tõendamata ja kostja tugineb üksnes enda hinnangule; hagejad elamu kaasomanike ringi ei kuulu. Jätkuvalt omab tähendust, et kostja oma nõuet kohtule hagimenetluse korras esitanud ei ole. Kuigi kostja käesoleva hagi eset arvestades ei ole selge, millist õiguslikku tähendust tuleks omistada kostja tõenditele, mis seonduvad väidetavate lisakulutustega (kostja vastuhagi esitanud ei ole ega ole ümber lükanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, lisakulutuste olemasolu ei lükka ümber puudusi ning kostja kohustuste rikkumisi), peab hageja siiski vajalikuks anda omapoolne hinnang esitatud tõenditele.

Kostja esitatud kviitung vanni ostmise kohta ei oma asjas õiguslikku tähendust, sest pooltel ei ole vaidlust selles, et seda vanni ei ole paigaldatud, hageja ostis vanni ise ning lasi paigaldada selle kolmandatel isikutel. Arvel on saajaks märgitud OÜ, kellel seos käesoleva vaidlusega puudub. Lisaks on arve sisu ka asjakohatu ning tõendina arusaamatu, sest nii vanni kui WC poti maksumus pidigi sisalduma müügihinnas. Arve nr 415045 on esitatud OÜ-le. Arvete esitajaks on olnud kostja füüsilise isikuna, kellel teadaolevalt puudub seadusandlusest tulenevalt pädevus müüa elektrienergiat. Arved on esitatud igasuguse õigusliku aluseta. Kokkulepe gaasitarnete alustamise kohta tõendab veenvalt, et gaasitarneid XXX elamule alustati alles XXX s.o enam kui üheksa kuud pärast lepingus sätestatud tähtaja möödumist

(XXX).

OÜ esitatud hinnapakkumine, millele tuginedes kostja väidab olevat teinud kulutusi, ei tõenda kulutuse tegemist. Hagejad on omalt poolt esitanud tõendi, mille kohaselt OÜ ei ole kunagi kostjale mingeid teenuseid osutanud ega materjali tarninud. Samuti omab tähendust, et töö enda maksumus pidi sisalduma müügihinnas. Kostja poolt tarnitud materjal oli äärmiselt ebakvaliteetne, mistõttu on asjakohatu rääkida väidetava hinnavahe hüvitamisest. XXX esitatud kirjast nähtub selgelt, et ka kostja ise aktsepteerib seisuga asjaolu, et tammelauapõrand on viimistlemata. Hagejad ei loe põhjendatuks tasuda ebakvaliteetse materjali ning ebakvaliteetselt teostatud töö eest. Esitatud kviitungid ei tõenda kulutuste tegemist kostja poolt ega kinnita konkreetsete plaatide kasutamist konkreetsel objektil märgitud kogustes. Kviitungitel on ostjaks märgitud OÜ, plaatide kogused ei vasta tegelikule olukorrale (märgatavalt suuremad tegelikest kogustest). OÜ XXX.a hinnapakkumine ei tõenda kulutuse tegemist, hinnapakkumine on tellitud käesoleva kohtumenetluse ajal ning pool aastat pärast seda, kui hagejad enam elamu kaasomanike ringi ei kuulu. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Samuti on kinnisasja kaasomanikud kokku leppinud kinnistul selle heakorra ning säilimise tagamiseks tehtavates ühistöödes. Käesoleva hetkeni on hagejate poolt tasumata kaasomandis oleva kinnistu kaasomanike poolt teostatud ning teostamisel olevate ühistööde eest kostjale 12 800 krooni. Hagejad asusid elama

korterisse XXX., mitte XXX, mida nad tõendavad oma kirjas XXX.

Hagejad oleksid võinud ka varem korterisse elama asuda, aga ehitustööd viibisid, sest vannitoa sisustuse osas otsustas hageja alles XXX.a. lepingu punkti 2.7.4.6. järgse 11 000 krooni maksumusega mullivanni asemel, mis XXX oli juba kostja poolt ostetud tellida tilgakujulise vanni koos esipaneeliga + WC poti maksumusega 5 115 krooni, mida kinnitab OÜ arve-saateleht nr XXX ning samuti otsustasid hagejad tellida XXX. dušinurga koos alusega. Lepingu järgi dušinurga vannitoa sisustusse kuulumist ja paigaldust kokku ei lepitud, valamu ja valamukapi maksumusega 9 797,35, mida kinnitab AS-i arve nr XXX. Tellimused vormistas hageja (tellija viited on arvetel), tellimuste eest kokku 14 912,35 krooni tasus kostja. Hagejate poolt valitud vann oli valekäeline ja tekitas viivitusi paigaldamisel. Iga ehitustöö valdkonna jaoks oli ehitusobjektil vastava ala spetsialist: plaatimist teostas plaatija, põrandat paigaldasid ja vaheseinu ehitasid üldehitajad, viimistles põrandalihvija, elektri- ja kanalisatsioonitööd elektrikult, maalritöid teostas maaler jne. Hagejate väite kohaselt XXX ehitustööd hageja korteris peatusid kuna hagejad olid tasumata jätnud ostuhinnast 355 000 krooni, olid tasumata jätnud kõik müügilepingu punkti 2.8. kohaselt kokkulepitud hinnast kallimad materjalid, tööd ja sisekujunduselemendid, ei olnud kordagi tasutud kulutatud teenuste (elekter, vesi jm) eest. Võlg kostja ees järjest suurenes ulatudes lõpuks kuni 7 000 kroonini. Hagejad ei soovinud enam tagada sissepääsu korterisse. Kuna hagejad ei tunnistanud ehitustööde käigus sõlmitud suulisi kokkuleppeid ja keeldusid tellitud lisatööde- ja materjalide eest maksmast oli kostja edaspidi sunnitud arvestama, vaid kirjaliku suhtlemisega. XXX majas on XXX AS-iga sõlmitud elektrileping kostjaga, kes vastutab ka kogu maja elektriarvete tasumise eest. Majasisese korra alusel oli hageja kohustus tasuda kostjale igakuiselt tasu elektrienergia kasutamise eest hageja korterisse paigaldatud voolumõõtja näidiku alusel. Kogu majas XXX toimus kütteperioodil XXX.a. kütmine elektriga seoses gaasitrassi puudumisega XXX tänaval. Märgitud asjaolu oli kostja poolt müügilepingu sõlmimise ajal XXX.a fikseeritud. Kostja varustas hagejate korteri elektriradiaatoritega ning kompenseeris 1 000 krooni ulatuses kuu kohta kuni kütteperioodi lõpuni XXX.a.kokku 3 500 krooni ulatuses elektriarveid. Kostja juhtis ka hagejate tähelepanu asjaolule, et elektriga kütta on võimalik säästlikumalt. Näiteks päevasel ajal kevadperioodil oleks olnud võimalik korteris päikesepoolse asukoha tõttu osa kütet välja lülitada. Hagejate väide mittepiisava õhutemperatuuri tagamise kohta korteris on väär, kuna korteris oli päeviti õhutemperatuur 30 kraadi. Ehitusperioodil kuni XXX. tarvitati elektrienergiat kostja arvel (k.a. hageja suuline nõue korterit ehitusperioodil ööpäevaselt kütta), kuna hagejate korterisse paigaldati uus 0-näiduga elektriarvesti vahetult (1 või 2 päeva ning ka nende päevade ehitustööde elektrikulu täiendav kompensatsioon kostja arvelt –100 krooni kajastub arvel EE/01) enne hagejate sissekolimist. Antud hagejate väide ehitusliku elektrienergia sissenõudmise kohta hagejatelt on täielikult väär.

Lepingu järgi oli kokkulepitud elukorruse põrandakatte materjal hinnaga kuni 150 krooni/m2. Hageja soovis elutuppa tammelauapõrandat (orienteeruv hind 800-1000 krooni/m2 kohta) + rahaline tasaarveldus ülejäänud hinnavahe ulatuses. Katusekorruse põrandale soovis hageja (EH isikus) ise paigaldada nn. S põrandakatte. Teave EH poolt kostjale suuliselt edastatud OÜ kontoris XXX kaastöötaja I. V juuresolekul, mida kinnitab OÜ hinnapakkumine tammelauapõranda paigalduseks. Tammelauapõranda ebaõigel ekspluatatsioonil, näiteks hooldusel veega, võib kaasneda laudade punsumine, kuigi lauad on kaetud kaitsva õlikihiga. Kõik soovitud elektripistikute, -lülitite asukohad märkis hageja enne maalritöid oma korteri seintele ning kostja teostas tellimuse. Pooled leppisid lepingu punktis

materjaliga jäi vastavalt suulisele kokkuleppele hagejate paigaldada. Sisekeerdtrepi tugevdustala on paigaldatud, käsipuude paigalduse kohustust pole müügilepingus märgitud. Dušinurk oli hagejate soovil ja initsiatiivil vannitoa lisapaigaldis, milles lepingus kokku ei lepitud. Vannitoa ja sauna ventilatsioon oli kostja poolt planeeritud seinaossa, kuhu hagejad lasid paigaldada dušinurga. Kostja sai XXX kätte ehitusekspert LR arvamuse. Hagejad ei ole andnud kostjale võimalust omapoolse eksperdi väljakutsumiseks ega ka viibida L. R visiidi juures. Omaniku erisoovide ja lisatööde tellimisel on omaniku kohustus tööde teostamise alustamisel esitada tööde teostajale sisekujundusprojekt. Antud juhul pole hageja poolt projekti esitatud. Lisatööde ja –paigalduste tellimisel tekib ehitustööde teostamisel täiendav ajakulu, mida on raske prognoosida. Kamina vertikaalne alaosa oli paigaldatud ning paekividega viimistletud enne XXX müügitehingut. Kamina alaosa oli paigaldatud rustik stiilis paekivilaotisena, mis jätkas üldkoridori seina stiili. Kamina klaasuste paigaldus ei olnud müügilepingus kokku lepitud. Kamin on korstnatrassiga ühendatud. Horisontaalosa paigaldati vastavalt hagejate soovile (hinnakirja järgi kõige kallimast) mustast graniidist NA. Elektripistikud ja -lülitid on paigaldatud kõikidesse tubadesse vastavalt hagejate soovile. Sissekolimise hetkel olid hagejad maalritöödega rahul ning ruumide kasutamisel tekib ruumide amortisatsioon koos värvikahjustuste ning võimalike plekkidega, mis tuleb puhastada. Kostja tellis hagejate soovil valgest C marmorist suurusega 2m x 0,7m= 1,4m2 magamistoa aknalaua ning mis paigaldamisel ja üleandmisel oli ilma defektita. Hagejate pretensioon kolmanda korruse seina kõlakindlusest, mille kohta oleks kostjal olnud võimalus 4m2 suurusega seina kokkupuuteosa vastavate isolatsioonimaterjalidega tihendada kui kostja oleks probleemist mingil määral olnud teadlik varem kui hageja XXX kirja kättesaamisel. XXX müüsid hagejad korteri (1/10 +1/10 mõttelist osa majast) samas seisukorras koos kostja poolt teostatud (korraldatud) siseviimistlustöödega ning kostjale tasumata lisatöödega A. N (edaspidi UO) hinnaga 2 175 000 krooni. XXX. müügilepingu punkti

Hagejate esindaja XXX. kirjaga teavitati kostjat, et “Kliendid H/M on valmis kaaluma oma kaasomandi osa võõrandamist hinnaga 1,8 milj. krooni.” Kostja on oma ostusoovist hagejatele kirjalikult teada andnud ning konkreetse müügipakkumise korral kostjale kui maja kaasomanikule oleks kostja olnud võõrandamiseks/tagasiostuks valmis ning on tänase päevani. Kostja on ajavahemikul XXX - XXX teinud korduvaid kirjalikke ja suulisi avaldusi esitada mõistlikud ehituse vaegtööd, mis on hagejate nägemusel ilmnenud korteri üleandmise järgselt konkreetselt ja kirjalikus vormis, ning palunud nende kirjalikult esitatud vaegtööde ülevaatuseks ning parandamiseks tagada sissepääs korterisse. Kostja nõudmiste tulemusena on oma kirjas XXX. hagejate esindaja üldsõnaliselt sõnastanud korteri kohta pretensioonid, millele vastas kostja XXX. kirjalikult. Hagejad kaasasid probleemide lahendamisse eksperdi, kusjuures kostjale kirjalikult teatatud eksperdi visiidi päeval ja kellaajal XXX.a. kl. 10.00 korterisse kostjale sissepääsu ei võimaldatud. Kostja on esitanud kohtumenetluses avalduse hagejatele 106 648 krooni saamiseks. Kinnistu mõttelise osa lepingu punktis 2.7 leppisid hageja ja kostja kokku, et müüja kohustub teostama lepingus kokku lepitud tööd. Lepingu punkti 2.8. kohaselt kokkulepitud hinnast kallimad materjalid, tööd või sisekujunduselemendid tasutakse täiendava kokkuleppe alusel. Lepingu punkti 2.7.4.2. kohaselt kohustus kostja teostama vannitoa seinte ning põranda plaatimise. Sama punkti kohaselt oli kokku lepitud, et plaatide hinnaks on kuni 120 krooni/m2. Hagejate soovi kohaselt paigaldas kostja plaate, mille hinnaks osutus vastavalt ostukviitungitele aga 17 907, 68 krooni. Kostja ostis nimetatud plaadid vastavalt hageja tellimusele. Kokku kuulus kostja poolt plaatimisele 83,622 m2 pindala, mille plaatimine lepingujärgselt oleks kostjale maksma läinud 10 034, 64 krooni (83, 622 x 120 = 10 034, 64). Kuivõrd hagejate tellimusel paigaldas kostja kallemaid plaate kui lepingus kokku lepitud, siis läks plaatide paigaldamine maksma 17 907, 68 krooni ehk 7873 krooni rohkem, kui lepingu järgselt (17 907, 68 – 10 034, 64 = 7873, 04). Tulenevalt lepingu punktist 2.8., kuulub nimetatud vahe 7873 krooni hagejate poolt kostjale hüvitamisele. Müügilepingu punkti 2.7.3.1. kohaselt kohustus kostja paigaldama laminaat- või puitparketi hinnaga kuni 150 kr/m2 ühtekokku 75,5 m2 (elukorrus 65,5m2 +katusekorrus 10m2= 75,5m2) suurusel pinnal. Hageja soovil paigaldas kostja elukorrusele tammelaua põranda, mille hinnaks oli 52 400 krooni (65,5 x 800= 52 400). Lepingujärgselt oleks kostjale põranda paigaldamine maksma läinud 11 325 krooni (75,5 x 150 = 11 325), tegelikuks maksumuseks osutus aga 52 400 krooni ehk 41 075 krooni rohkem (52400 – 111325 = 41075). Nimetatud vahe 41 075 krooni kuulub hagejate poolt kostjale hüvitamisele. Vastavalt hagejate soovile ning hageja ja kostja vahelisele kokkuleppele teostas kostja 20042005.a. jooksul mitmeid järgmisi lisatöid: vannitoa kraanikausi paigaldamine teise seina koos äravoolu ja veetrassiga 2000 krooni; dušinurga aluse paigaldus koos veetrassiga 2000 krooni; pesumasina paigaldus koos äravoolu ja veetrassiga 2000 krooni; magamistoa PVC aknalaua asendamine marmorist aknalauaga 1000 krooni; köögi ja esiku vahelise uue seina ehitus ja maalritööd 4200 krooni; lastetoa seinte ehitus (2x kipsplaat), transport, maalritööd ning siseuks kokku 12 700 krooni; elu- ja katusekorruse vahelae valgusšahti kinniehitus ning viimistlus 2 500 krooni; rõdukütte süsteem 12 000 krooni; kostja poolt valitud raskestipaigaldatav ilma aluseta vastandkaarega vanni äravoolu ja veetrasside ümberpaigaldus 3000 krooni; ülemises üldkoridoris: korstnaümbris 2 500 krooni (5 000: 2 korterit=2 500);

alumises üldkoridoris: gaasikatelde ümbris 1 000 krooni (2000: 2 korterit). Ühtekokku on hageja teostanud lisatöid 44 900 krooni ulatuses. Lisaks eeltoodud ehitustöödele, mis on teostatud hagejatele võõrandatud korteriomandis, on poolte kaasomandis XXX kinnistul teostatud XXX. jooksul ehitustöid kinnistu säilimise ning heakorra tagamiseks. Kaasomanike soovil on kaetud kinnistu esine XXX hooldusele kuuluv linnamaa ala suurusega 140 m2 paekivist plaatidega, mille maksumuseks on 28 000 krooni ning paigaldatud elamule vihmaveerennid ja lumetõkked ühtekokku maksumusega 36 000 krooni. Tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 75 lg-st 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ning kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Nimetatud sätte kohaselt on kaasomanikul kohustus osaleda asjade valitsemisega seotud kulutuste kandmisel vastavalt oma mõttelise osa suurusele kaasomandis. Kuivõrd hagejate osa kaasomandis on 1/5 mõttelist osa kinnistust, siis kuulub nende poolt hüvitamisele 12 800 krooni [(28 000 + 36 000): 5 = 12 800]. Käesoleva hetkeni pole hagejad kaasomandis olevale kinnistule tehtud kulutusi kostjale hüvitanud. Seega on kostja ühtekokku teostanud hagejale kuuluvas korteriomandis enam ehitustöid 93 848 krooni väärtuses ning kaasomandis oleval kinnistule 12 800 krooni väärtuses. Seega on hagejate poolt kostjale välja maksmata 106 648 krooni. Ülalnimetatud kostjapoolsed kulutused on tõstnud tunduvalt kinnistul paikneva elamispinna müügiväärtust, mida tõendab Hageja poolt teostatud müügitehing XXX. Ostja AN hinnaga 2 175 000 krooni. Hageja poolt OÜ-st tellitud paranduste hinnakalkulatsiooni korterile, mille ehitusliku seisukorra kohta A. N (korteri uus omanik) pretensioone ei oma ning mille väljaehitamise maksumuseks XXX notariaalse müügitehingu punkti 2.3 järgi oli 150 000 krooni võib käsitleda kui hagejate poolset väljapressimist. Hagejate poolt korteri ostu XXX.a.hinnaga 1,5 miljonit krooni, ostuhinna sihipärast mittetasumist, kostja krediidiga (summas 106 648 krooni) täiendavat korteri, maja ja maa väljaehitamist ning seega lisaväärtuse loomist ja hilisemat edasi-müüki uuele ostjale hinnaga 2,175 milj. krooni võib käsitleda kui planeeritud äritegevust. XXX esitas kostja täiendava vastuse. Müüja HL ning ML sõlmisid XXX a kinnistu mõttelise osa lepingu ostja KM ning E H ́ga. Lepingu kohaselt kohustus H. L müüma E.H 1/10 ning K. M 1/10 suuruse mõttelise osa kokku 1/5 mõttelist osa XXX asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu kohaselt müüs müüja lepingu esemeks oleva mõttelise osa kinnistust ostjale hinnaga 1 500 000 krooni. Müügihinnast 20 000 krooni oli tasutud müüjale enne lepingu sõlmimist. Müügihinnast 1 125 000 krooni kohustus ostja tasuma kahe pangapäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Lepingu punkti 2.2.2. kohaselt 355 000 krooni müügihinnast kuulus välja maksmisele hiljemalt XXX. a. Ostja tasus XXX. a 305 000 krooni. Müügihinnast 50 000 krooni tasus ostja kohtuliku kompromissi tulemusena XXX. Hagejad oleksid võinud ka varem korterisse elama asuda, aga ehitustööd viibisid, sest vannitoa sisustuse osas otsustas hageja alles XXX. Lepingu punkti 2.7.4.6. järgse 11 000 krooni maksumusega mullivanni asemel, mis XXX oli juba kostja poolt ostetud ( AS arve nr XXX/ XXX) tellida tilgakujulise vanni koos esipaneeliga + WC poti maksumusega 5 115 krooni ( OÜ arve-saateleht nr XXX) ning samuti otsustas hageja tellida XXX dušinurga koos alusega, valamu ja valamukapi maksumusega 9797,35 krooni ( AS arve nr XXXX).

Tellimused vormistas hageja (tellija viited on arvetel), tellimuste eest kokku 14 912,35 krooni tasus kostja (tasumise kohta kviitungid). Lepingu järgi dušinurga vannitoa sisustusse kuulumist ja paigaldust kokku ei lepitud. Hageja poolt valitud vann oli valekäeline ja tekitas viivitusi paigaldamisel. Veel täiendavaid viivitusi tekitas hageja soovil tellitud: uue toa (lastetoa) ehitus, köögi vaheseina ehitus, elutoas valgusšahti kinniehitus, rõduküttesüsteemi ja tammelauapõranda paigaldus. Hagejad asusid elama XXX korterisse XXX, mitte XXX.a. nagu oma hagiavalduses väidab. Seda tõendab hageja oma XXXX.a. kirjas. AS-iga on sõlminud XXX maja elektriga varustamiseks elektrilepingu kostja, kes vastutab ka kogu maja elektriarvete tasumise eest. Majasisese korra alusel oli hageja kohustus tasuda kostjale igakuiselt tasu elektrienergia kasutamise eest hageja korterisse paigaldatud voolumõõtja näidiku alusel. Kogu majas XXX toimus kütteperioodil XXX/XXX kütmine elektriga seoses gaasitrassi puudumisega Künnapuu tänavas, mis asjaolu oli kostja poolt lepingu sõlmimise ajal XXXX mitteplaneeritud. Kostja varustas hageja korteri elektriradiaatoritega ning kompenseeris 1 000 krooni ulatuses kuu kohta kuni kütteperioodi lõpuni XXX. kokku 3 500 krooni ulatuses elektriarveid (kiri XXX; arved XXX- XXX). Gaasikütte puudumise kompenseeris kostja hagejatele kütteperioodil XXX.- XXX summas 3 500 krooni. Ehitusperioodil kuni XXXa. tarvitati elektrienergiat kostja arvel (k.a. hageja suuline nõue korterit ehitusperioodil ööpäevaselt kütta), kuna hageja korterisse paigaldati uus 0-näiduga elektriarvesti vahetult (1 või 2 päeva ehitustööde elektrikulu täiendav kompensatsioon kostja arvelt –100 krooni kajastub miinusena arvel EE/01) enne hagejate sissekolimist. Ostjad ja müüja leppisid lepingu punktis 2.7.6. kokku, et gaasitrassiga liitumist ning gaasiküttesüsteemiga liitumist tähtajaliselt ei fikseerita. Hagejate väide, et kostja ei teinud võimalikuks maja liitumist gaasiga on ebatõene, kuna kostja oli tasunud AS- liitumistasu arve väljakirjutamise järgselt XXXa. summas 29 500 krooni (AS-i arve ning tasumist kinnitav dokument), oli korraldatud ja tasustatud kaeve- ja gaasitorustiku paigalduse tööd krundi piirist kuni majani ning kostja poolt oli tellitud ja tasustatud XXX maja ühine gaasipaigaldise kasutuselevõtu projekt (osapoolte vahel allkirjastati XXX.a, ning mille teostas OÜ ajavahemikul XXX kuni XXX.a; gaasipaigaldise tehniline kontroll toimus XXX. ning gaasipaigaldise kasutuselevõtu akt allkirjastati XXX. Lepingu järgi oli kokku lepitud elukorruse põrandakatte materjal hinnaga kuni 150 krooni/m2 (koos käibemaksuga). Hageja soovis elutuppa tammelauapõrandat (orienteeruv hind koos paigaldusega 800-1200 krooni/m2 kohta) + rahaline tasaarvestus ülejäänud hinnavahe ulatuses. Katusekorruse põrandale soovis hageja (EHisikus) ise paigaldada nn. Sisal põrandakatte. Teave EH poolt HL suuliselt edastatud XXX kontoris XXX kaastöötaja I. V juuresolekul. Tammelauapõranda orienteeruv materjali maksumus on koos käibemaksuga 749-779 krooni ning paigalduse maksumus koos käibemaksuga 388 krooni (OÜ hinnapakkumine tammelaua-põranda paigalduseks). Tammelaua paigaldus on oluliselt töö- ja ajamahukam kui laminaatparketi paigaldus. Kamina vertikaalne alaosa oli paigaldatud ning paekividega viimistletud enne XXX. müügitehingut. Kamina alaosa oli paigaldatud rustik stiilis paekivilaotisena, mis jätkas üldkoridori seina stiili. Kamina klaasuste paigaldus ei olnud müügilepingus kokku lepitud.

Kamin on korstnatrassiga ühendatud. Horisontaalosa paigaldati vastavalt hageja soovile (hinnakirja jägi kõige kallimast) mustast graniidist NA. K tn gaasitrassi ning -küttesüsteemiga liitumist tähtajaliselt hagejate ja kostja vahel kokku ei olnud lepitud, lepiti aga kokku, et gaasiküttesüsteem on maja korteriomanike ühisomandis. XXX elamu liitumine üldgaasitrassiga toimus AS-i XXX trasside väljaehitamise järgselt, kuid polnud võimalik AS-i poolt varem kui XXX ning gaasiühenduse projekteerija OÜ projekti koostamise järjekorra tõttu varem kui XXX. Võimalusest hagejate korteris liituda gaasitarbimisega kütteperioodil XXX/XXX pärast muude teenuste (vesi, elekter, fekalist jm.) tarbimise eest tekkinud võlgnevuste tasumist kostjale, teatas kostja hagejatele oma kirjades: XXX., XXX.a., XXX.a. jne. Ülalnimetatud võlgnevuste tasumisele kuulus XXX.a. 4 984 krooni, hagejad tasusid kostjale 4 265 krooni; XXX.a. kustutamise järgselt pöördus kostja järgmisel päeval, XXX.a. ja XXX.a. kirjalikult hageja poole, millal soovitakse ühist kütteperioodi algust. Kostja liitus ja tasus liitumise AS-iga , koostas ja tasus kõik vajalikud gaasiühenduse projektid, tasus ja korraldas kaeve- ja liitumistööd krundi piirist majani, varus vajaliku võimsusega gaasikatla ühiseks keskküttesüsteemiks ning paigaldas hageja korterisse kõik vajalikud radiaatorid ja ühendused. Hagejad XXX maja ühise gaasiküttesüsteemiga liituda ei soovinud. Hagejad paigaldasid omal soovil autonoomse korterisisese gaasikütte. Hagejad paigaldasid oma autonoomse gaasikatla maja üldkoridori vähendades sellega teiste kaasomanike kasutuses olevat koridoripinda ning tekitades XXXX. täiendava koridori viimistlemise ja ümberehitamise vajaduse, mis kostja poolt teostati ja tasustati. Hagejate poolt soetatud autonoomne gaasikatel XXX. sõlmitud müügilepingu järgi kostja tasumise kohustuste hulka ei kuulu. Dušinurk oli hagejate soovil ja initsiatiivil vannitoa lisapaigaldis, mille olemasolus müügilepingus kokku ei lepitud. Vannitoa ja sauna ventilatsioon oli kostja poolt planeeritud seinaossa, kuhu hageja lasi paigaldada dušinurga. Kostja arvates maksab orienteeruv ventilatsiooni võimaluse loomine 1 000 krooni. Tammelauapõranda ebaõigel ekspluatatsioonil (näiteks hooldusel veega) võis kaasneda laudade punsumine, kuigi lauad on kaetud kaitsva õlikihiga. Põranda tammelaudade lõplik viimistlus toimub vastavalt ehitustavadele kostja kulul pärast 2. kütteperioodi lõppu. Vastav teave edastatud hagejale korduvalt nii suuliselt kui kirjalikult. Põranda hoolduseks on teinud hinnapakkumise Linnusilm OÜ. Sissekolimise hetkel oli hageja maalritöödega väga rahul ning töö vastuvõtmisel ütles (E H ), et maaler võib koju ära minna. Ruumide kasutamisel tekib ruumide amortisatsioon koos värvikahjustuste ning võimalike plekkidega, mis tahavad puhastamist. Puuduvate piirdeliistude materjali, paigalduse ja transpordi maksumuseks on Puidupartner OÜ-lt XX. hinnapakkumise järgi 350 krooni koos käibemaksuga. Samas on hinnapakkujalt tunnistus, et sissepääs korterisse eelnevalt kolmel korral pole tagatud. Paigaldatud keerdtrepp oli esialgselt fikseeritud, kuid vastavalt hageja soovile ühendati kostja poolt trepp lahti trepitaguse põrandapiirdeliistu paigaldamiseks. Põrandaliist koos põrandakatte materjaliga jäi vastavalt suulisele kokkuleppele hageja paigaldada. Sisekeerdtrepi tugevdustala on paigaldatud, käsipuude paigalduse kohustus pole lepingus

märgitud. Keerdtrepi korruste vahelise kinnituse hinnakalkulatsioon on hinnapakkumise kohaselt 950 krooni + käibemaks.

OÜ

Rõdu plaadid ja hüdroisolatsioonikihid olid kostja poolt paigaldatud. Rõdu lõpliku väljaehitamise ja plaatimise osas, mis on kostja poolt teostatud ja tasustatud ei ole hagejal olnud pretensioone oma kirjas XXX (v.a. rõdu ukselingi kinnitamine, mis teostati), samuti on ekspert LR viidanud oma arvamuses XXX et defektne on vaid rõdu viimistlus. XXX ei soovinud hageja asuda teostama talviseid lumekoristustöid rõdult ning hageja soovil paigaldas kostja rõdule lisaks põrandaküttesüsteemi, mis tagaks lume sulamise, kuid mida hageja ei ole kostjale hüvitanud ega asunud ka kasutama. XXXX maja kaasomaniku Mati Luige sõnade kohaselt tekib rõdul lume kuhjumisel või sademete ärajuhtetrasside külmumisel talveperioodil basseini taoline moodustis, kust niiskus pressib akende vahelt korterisse, maja välisseintele ning rõdu põrandaplaatide ja seina vaheliselt alalt alakorruse korterisse kahjustades korterit ning maja üldehituslikke konstruktsioone. Antud olukord tekkis XXX kevadel, kus rõdu lumesulamisvesi kahjustas rõdu seinte viimistluse. XXX kevadel kahjustused süvenesid, mida lisas ka asjaolu, et hagejad hoidsid ühe äravoolutoru ava peal (rõdul paikneb 2 äravooluava) pudelit (M. L fotod/ korteri üleandmisel XXX., foto nr.XXX). Rõdu viimistluse kahjustused on tekkinud rõdu ekspluatatsiooni käigus- hageja poolt vee äravooluava sulgemine, talvise lume mitte koristamine, rõdu põrandaküttesüsteemi mitte kasutamine. Trepikoja viimistlus on teostatud. Kostja poolt lisaks on teostatud ja tasustatud viimistluse lisatööd, mis tekkisid seoses hagejate poolt gaasikatla paigaldusega üldkoridori: kipsplaadist karbi ehitus, viimistlus- ja maalritööd. Karbi paigaldus oli hädavajalik, kuna autonoomne katel rikkus esteetiliselt majja siseneja esmamulje ning osaliselt summutab karp kostja korterisse ulatuva töömürina. Kostja tellis hageja soovil valgest C marmorist suurusega 2m x 0,7m= 1,4m2 ning mis paigaldamisel ja üleandmisel oli ilma defektita. Hageja viibis üleandmise juures. Hagejad ei ole kuni XXX. suuliselt ega kirjalikult 3.korruse seina kõlakindluse probleemile (hageja katusetoas puutub ca 4 m2 suurune seinaosa kokku kõrvalkorteriga) kostja tähelepanu juhtinud. Probleem oleks olnud ehitustehniliselt hõlpsasti lahendatav. Kostja on ajavahemikul XXX - XXX teinud korduvaid kirjalikke ja suulisi (k.a. kostja abikaasa ML) avaldusi esitada hagejatel mõistlikud ehituse vaegtööd, mis on hageja nägemusel ilmnenud korteri üleandmise järgselt konkreetselt ja kirjalikus vormis, ning palunud nende kirjalikult esitatud vaegtööde ülevaatuseks ning parandamiseks tagada sissepääs korterisse. Hagejad ei võimaldanud kostja juuresviibimist ei ekspert L. R ega OÜ visiidi päeval. Kõik hageja/ hageja esindaja kirjad on saanud kostja poolse põhjaliku kirjaliku selgituse (kirja kättesaamise päeval, mitte vastuse koostamiseks vajaliku aja jooksul). Kostja on teinud kõik omapoolse, et probleemid oleks võinud saada lahenduse. Kahjuks kostja poolt regulaarselt esitatud nõuete täitmise asemel (ostuhinna lõplik tasumine, tellitud lisatööde ja -materjalide eest tasumine, tarbitud vee-elektri-jm eest tasumine) soovis hageja keelata ehitajatel sissepääsu oma korterisse ning alates XXX suhelda kostjaga vaid läbi esindaja, mis viis hageja ka lõpuks elektri-vee arvete tasumiseni ning ostuhinna lõpliku tasumiseni.

Lepingu punkti 2.3. kohaselt oli hagejatel võimalus enne XXX. kostjat teavitada, et soovib täielikult loobuda müügilepingu punktis 2.7. teostamisele kuuluvatest töödest. Sel juhul oleks olnud müügitehingu hind 150 000 krooni võrra väiksem s.t. 1 350 000 krooni. Hagejad seda võimalust ei kasutanud. Kostja täitis oma lepinguga võetud ehituskohustused, mida tõendavad: hagejate korterist XXX. kostja poolt tehtud fotod. Hagejate ettepanekul korteri üleandmisel uuele ostjale viibis juures kostja abikaasa ML. Korteri üldseisukorrast on teinud ülevaate ja fotod ajakiri “D ” oma XXX rubriigis - põnevamad kinnisvarapakkumised. Puudustena on välja toodud ülevalt kinnitamata trepp, õlitamist vajavad tammelauad ning valekäelise vanni tõttu (hageja tellimus) hageja (E H ) poolt soovitatud vannitoa torude paigaldus. Korteri ehitusliku seisukorra ning pretensioonide mitteomamise kohta on teinud avalduse korteri uus omanik (leping XXX.) AN. Hageja poolt OÜ tellitud paranduste hinnakalkulatsiooni korterile, mis on huvipakkuv planeeringult- sisekujunduslikult, mille ehitusliku seisukorra kohta A. N (korteri uus omanik) pretensioone ei oma ning mille väljaehitamise maksumuseks XXX. notariaalse müügitehingu punkti 2.3 järgi oli 150 000 krooni võib käsitleda kui hagejapoolset väljapressimist. Kostja on hagejat korduvalt teavitanud võimalusest hageja müügihuvi korral kasutada korteri (majaosa) tagasiostu võimalust. Kostja on oma ostusoovist hagejale kirjalikult teada andnud XXX vastus) ning reaalse müügipakkumise korral kostjale kui maja kaasomanikule oleks kostja olnud ostuks valmis ning on tänase päevani. Hageja esindaja E. S kirjaga XXX. teavitati kostjat, et “Kliendid H/M on valmis kaaluma oma kaasomandi osa võõrandamist hinnaga 1,8 milj. krooni.” Konkreetset müügipakkumist hagejale ei järgnenud. XXX. asusid hagejad vahendusbüroo abiga internetiportaali XXX, kinnisvaraXXX jm. infokanalite kaudu müüma oma korterit hinnaga 2 250 000 krooni. Kinnisvarapakkumiste põhjal on koostanud ajakiri “D ” huvitavamatest pakkumistest ülevaateid. Hagejate korterist avaldati ülevaade XXX. Korter anti müüki täpselt kostja poolt väljaehitatud kujul ja seisukorras (v.a. köögimööbel), ei kardinaid ega valgusteid, hagejate poolt tellitud lisatööd kostjale tasumata, ostuhinnast 50 000 krooni tasumata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistungil jäi kostja oma kirjalike vastuväidete juurde. Kostja leiab, et 3. korruse põrandakate hinnaga 7,9 x 150 = 1 185krooni jäi paigaldamata, sest hagejad soovisid tasaarvestusena elutuppa tammepõrandat ning ise katusetuppa paigaldada vaipkatte ning selle alustamiseks lasi kostjal ka trepi lahti ühendada. Dušinurk oli hageja soovil vannitoa lisapaigaldis, mille olemasolus müügilepingus kokku ei lepitud. Vannitoa ja sauna ventilatsioon oli kostja poolt planeeritud seinaossa, kuhu hageja lasi paigaldada dušinurga. Ventilatsiooni uue võimaluse loomise orienteeruv maksumus 1 000 krooni. Puudub elektripistik katusetoas: elektripistik + lüliti+ paigaldus kokku 200 krooni. Jäi paigaldamata, sest hageja jättis seinale asukoha märkimata. Ruumide kasutamisel tekib ruumide amortisatsioon koos värvikahjustuste ning võimalike puhastamist vajavate plekkidega. Kostja väiteil on teostamata korterisiseses koridoris korstna tõmbekapi aluse 0,5m2 suuruse seinaosa värvimine hinnaga 45 krooni. Puuduvate

piirdeliistude materjal, paigaldus ja transport kokku 350 krooni. Jäi paigaldamata, sest mitmel korral polnud kokkulepitud pääs korterisse tagatud. Vastavalt hageja E. H soovile ühendati paigaldatud trepp lahti trepitaguse põrandapiirdeliistu paigaldamiseks. Põrandaliist koos põrandakatte materjaliga jäi vastavalt suulisele kokkuleppele hagejate paigaldada. Keerdtrepi kinnituse hinnakalkulatsioon on 950 + käibemaks kokku 1 121 krooni. Jäi paigaldamata seoses sellega, et kolmel korral polnud pääs korterisse tagatud. Kokku kostja poolt teostamata tööde maksumus hageja korteris on 3901 krooni. Ehitusekspert LR on esitanud oma seisukoha üldsõnaliselt, puudub täpsema uuringu kirjeldus, selgitus, fotod, numbrid ning seega ei ole arvamus antud kohtuasjas asjakohane. Hagejate poolt soetatud ainuüksi hagejate korterit küttev autonoomne gaasikatel 08.10.2004.a. sõlmitud lepingu järgi kostja kohustuste hulka ei kuulu ning hageja ei saa selle väljamaksmist ka kostjalt nõuda. Lepingu punkti 2.3. kohaselt oli hagejal võimalus enne XXX. kostjat (müüjat) teavitada, et soovib täielikult loobuda müügilepingu punktis 2.7. teostamisele kuuluvatest töödest. Sel juhul oleks olnud müügitehingu hind 150 000 krooni võrra väiksem. Hagejad seda võimalust ei kasutanud. Hageja ei ole ka tellinud ühtegi ehitustööd OÜ-lt , kes ei ole ehitustööde teostamiseks end registreerinud majandustegevuse registris. Ülalnimetatut arvestades ei ole OÜ kalkulatsioon usaldusväärne. Hagejate esitatud lepingueelsete kavatsuste protokollis ei ole kostja osapooleks. Kostja jääb oma arvamuse juurde, et hagejad kasutasid korterit 1,5 aastat ning kasutatud korteri sanitaarremondi maksumust ei saa panna kostjale. Hagejatel oli kostjale tasumata korterisse tellitud lisatööde ja materjalide eest ning samuti kuni XXX., kohtuliku kompromissi, ka täielik ostuhind. Kuigi kostja tegi hagejale kirjalikult kolmel korral ettepaneku korter tagasi osta, ei soovinud hageja seda võimalust kasutada. Kokku kostja poolt teostamata tööd hageja korteris maksumusega 3 901 krooni, mille mitteteostamise põhjus oli hageja pidev uute lisatööde tellimine ning sihipärane kostja rahaliste nõuete eiramine tänaseni ning korterisse pääsu mittetagamine perioodil XXXX Kohtu põhjendused

XXXX.

Vaidlus puudub selles, et pooled on sõlminud XXX müügilepingu (edaspidi leping), mille kohaselt ostsid hagejad kostjalt XXX asuva kinnistu mõttelise osa (t lk 12-29). Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu XXX määrusega kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt hüvitasid hagejad kostjale kinnistu osaliselt tasumata müügihinna ja viivise kogusummas 64 843 krooni. Vaidlus puudub selles, et hagejad on esitanud XXX kirjaga kostjale hinna alandamise avalduse (t lk 46-49).

arvega on tuvastatud, et kostja on ostnud vanni hinnaga 11 475 krooni (t lk 79). Asjakohane on kostja seisukoht, et hagejad tellisid XXX valekäelise tilgakujulise vanni koos esipaneeliga + WC poti, mida kinnitab OÜ arve-saateleht nr XXX ja kostja on selle tasunud (t lk 80 ja pöördel). Hagejad märgitud asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Seega on põhjendatud kostja seisukoht, et AS-i poolt väljastatud tõend vanni paigaldamise kohta XXX on ebatõene ja asjakohatu (t lk 115). Kostja väidet, et täiendavaid viivitusi tekitas hagejate soovil tellitud: uue toa (lastetoa) ehitus, köögi vaheseina ehitus, elutoas valgusšahti kinniehitus, rõduküttesüsteemi paigaldus ja tammelauapõranda paigaldus, kinnitas KM kohtuistungil ja hageja võttis õigeks, et lisatööd leidsid aset ning lisatööde eest hagejad kostjale tasunud ei ole (t lk 105-111). Väär on hagejate väide, et XXX, mil hagejad lõpuks korterisse elama asusid, ei olnud ehitustööd valmis, samuti puudus gaasiküte, kuna hagejad on kinnitanud XXX.kirjaga kostjale, et asusid elama XXX korterisse XXX.a (t lk 82). Hageja KM võttis kohtuistungil õigeks, et kostja varustas hageja korteri elektriradiaatoritega ning kompenseeris 1 000 krooni ulatuses kuu kohta kuni kütteperioodi lõpuni XXX kokku 3 500 krooni ulatuses, mida kinnitavad kostja XXX. kiri ja elektriarved EE/01- EE/07) (t lk 30—33, 83-88 pöördel). Ebaökonoomset elektri kasutamist kinnitab hageja E.H kirjas kostjale, millest nähtub, et väga palju elektrit võttis boiler. Praeguseks hoiavad hagejad enamiku ajast boilerit väljas ja on keeranud kuumuse 100 kraadilt 50-le (t lk 84). AS on sõlminud XXX majas elektri kasutamise lepingu kostjaga, kes vastutab ka kogu maja elektriarvete tasumise eest. Majasisese korra alusel oli hagejate kohustus tasuda kostjale igakuiselt tasu elektrienergia kasutamise eest hagejate korterisse paigaldatud voolumõõtja näidiku alusel. XXX elamus toimus kütteperioodil XXX/XXXa. kütmine elektriga seoses gaasitrassi puudumisega Künnapuu tänavas. Tunnistaja EV ütlustega on tõendatud, et ta tegi maalritöid hagejate korteris XXX lõpus. Aluspinna pahteldamine ja kogu korteri värvimistööd olid tunnistaja EV teha. Tunnistaja E V ütlustega on leidnud kinnitust, et hagejad tahtsid uueks aastaks sisse kolida ja seoses sellega tuli tööd kiiresti teha. Tunnistaja EV on maalritööd teinud 20 aastat ja töid vaidlusaluses korteris ümber ei teinud ning hageja EH tunnistajale tööde osas pretensioone ei olnud. Tunnistaja EV värvis ekslikult ühe seina punaseks ja EH see sobis. Tunnistaja EV ütlustega on leidnud kinnitust, et hagejad elasid korteris sees, kui ta tegi aknalauaääri. Hagejad nägid tunnistaja töötamist. Rõdul defekte tunnistaja EV ei näinud, põrand oli plaaditud, ei kuulnud, et oleks rõdu plaatimistööde suhtes pretensioone olnud. Aknalaud oli heledast marmorist ja terve. Tunnistaja tegi aknapõsed. Tunnistaja EV väiteil veeti elektrijuhtmeid enne värvimist, põrandale pandi tammelauad, vahed pahteldati ja lihviti. Lihvimine ja pahteldamine toimus mitmel päeval. Tunnistaja EV ootas seina värvimise korda ja ta sai viimast korda värvida seinu pärast põranda viimast lihvimist. Tunnistaja EV värvis kaminaümbruse ja põrand oli korras kui tunnistaja lahkus töölt. Tunnistaja EV väiteil oli korter väga palav, seal oli kolm elektriradiaatorit. Tunnistaja VT ütlustega on tuvastatud, et ta tegi XXX korteris XXX hilissügisel ehitustöid, paigaldas plaate ja dušikabiini. Alguses hagejad pretensioone tunnistajale ei esitanud. Hiljem aga tunnistaja hagejate korterisse sisse ei saanud. Tunnistaja VT ütlustest nähtuvalt oli teisel korrusel lihvitud tammepuit maas, korteris oli põrandaküte. Kui tunnistaja VT ehitustöid tegi, oli põrand korras. Tunnistaja VT väiteil mängib puit palju sõltuvalt temperatuurist, puit peab kuivama ühtlasel temperatuuril. Tunnistaja VT kinnitas, et maalritööd olid väga hästi tehtud.

Elektripistikud olid paigaldatud, kui tunnistaja viimast korda korteris viibis, rõdule olid põrandaplaadid pandud, defekte silma ei hakanud, rõdu oli viimistletud. Aknalauad olid kõik normaalsed. Tunnistaja VT puhastas kõik aknalauad puhtaks, ei mäletanud trepikojas viimistlemata kohti. Keerdtrepp pidi olema fikseeritud, kuna astmed on kinni keevitatud. Kamina korstnaga ühendamisel probleeme ei olnud. Magamistoasein oli hästi isoleeritud. Alla 20 cm isolatsiooni ei pandud. Tunnistaja VT väiteil paigaldas ta trepiesise plaadid ja kamina musta plaadi. Kaminaalune põrand oli ennem plaaditud, kui paigaldati kamin. Välimiselt kaminal vigu ei olnud. Hageja pretensioone kamina töö suhtes ega vannitoa ja muu plaatimise osas ei esitanud. Vannituppa olid torud paigaldatud ja vann oli olemas. Kuid hageja soovis vanni asemele dušinurka, seoses sellega pidi ta vannitoas torustiku ümber tegema ja sulges seoses dušinurga paigaldamisega ventilatsiooniava, sest vannitoas oli aken ja põrandaküte. Akna kaudu oli võimalik tuulutada vannituba. Sauna ehituse osas pretensioone ei olnud. Vannituppa oli joonistatud paigutusskeem. Rõdu plaatimise vastu pretensioone ei olnud. Rõdul peab olema vee äravooluava. Kui vee äravoolutrapp on suletud, siis tekib niiskus. EH oli alguses sageli kohal, hiljem juba harvem. Võimalus pretensioone esitada oli alati. Hagejad elasid korteris sees, siis oli seal soe, pigem isegi palav. Laudpõranda vale hooldus rikub selle, kuna laud kardab niiskust. Põrandad tuleb töödelda, et see ei tõmbaks niiskust sisse. Põrandapaigaldajad õlitasid ka põrandad. Rõdule kogunenud lumi, kui seda ei sulatata, võib tekitada niiskuse ja see levib eluruumi siseseinale. Elektritööd olid tehtud ja radiaatorid paigaldatud. Laudpõrand oli paigaldamisel kuiv. Tunnistaja VT kinnitas, et ta on töötanud puidu alal 35 aastat. Hagejate väited, et kostja poolt palgatud töömehed jätkasid kaootiliselt tööde teostamist ka XXX veebruaris ja märtsis. Samas ei olnud tegemist professionaalsete ehitajatega ning töid teostati ebakvaliteetselt, samuti lahkus osa töömeestest jättes tööd pooleli, mida siis järgmised töömehed sama ebaprofessionaalselt jätkasid, seoses gaasikütte puudumisega olid hagejad sunnitud kütma elektriradiaatoritega, mis oli oluliselt kulukam ega taganud normaalset toatemperatuuri, on ümber lükatud tunnistajate EV ja VT ütlustega. Kohus asub seisukohale, et tunnistajate EV ja VT ütlustega on ümber lükatud hagejate nõuded ja väited, et kamin on korstnaga ühendamata, vannituba ei ole ventileeritav, puuduvad elektripistikud, defektne on eluruumide tammelaudadest põrandakate, defektne ja lõpetamata on ruumide seinte viimistlus, paigaldatud keerdtrepp ei vasta heale ehitustavale ning on fikseerimata, defektne ja lõpetamata on rõdu viimistlus, teostamata on trepikoja viimistlus, magamistuppa on paigaldatud defektne aknalaud, 2. korruse korterite vaheline sein ei ole kõlakindel. Kostja võttis õigeks, et ventilatsiooni uue võimaluse loomise orienteeruv maksumus on 1 000 krooni. Elektripistiku paigaldus katusetoas hinnaga 200 krooni jäi paigaldamata, sest hageja jättis seinale asukoha märkimata. Kohtuistungil ei suutnud hageja KM meenutada, mitu elektripistikut peab olema ühes toas ja kuipalju ta neid soovis. Kostja kinnitas, et teostamata on korterisiseses koridoris korstna tõmbekapi aluse 0,5m2 suuruse seinaosa värvimine hinnaga 45 krooni ja piirdeliistude paigaldus hinnaga 350 krooni OÜ hinnapakkumise alusel (t lk 100). Kostja väiteil jäid piirdeliistud paigaldamata, sest mitmel korral ei olnud kokkulepitud ajal pääs korterisse tagatud. Vastavalt hageja E. H soovile ühendati paigaldatud trepp lahti trepitaguse põrandapiirdeliistu paigaldamiseks. Põrandaliist koos põrandakatte materjaliga jäi vastavalt suulisele kokkuleppele hagejate paigaldada. Keerdtrepi kinnituse hinnakalkulatsioon on 1 121 krooni OÜ hinnapakkumise alusel (t lk 101). Kostja väiteil jäi trepi kinnitus tegemata seoses sellega, et kolmel korral

polnud pääs korterisse tagatud. Kokku hindab kostja poolt hagejate korteris teostamata tööde maksumust 3 901 krooni. Õige on kostja seisukoht, et ruumide kasutamisel tekib ruumide amortisatsioon koos värvikahjustuste ning võimalike puhastamist vajavate plekkidega. Kohus soostub kostja seisukohaga, et AS-i ekspert L. R , kes on ehitiste konstruktiivse osa puudusi väljendanud korteri külastuse järel üldsõnaliselt, puudub täpsema uuringu kirjeldus, selgitus, fotod, numbrid (t lk 36-38). Hageja K.M võttis kohtuistungil õigeks, et teatasid kostjale eksperdi tulekust vale kuupäeva ega teavitanud muul viisil kostjat eksperdi osalemisest. Kohus asub seisukohale, et mõistlik olnuks hagejatel kutsuda korteri ülevaatusele AS-i esindaja osalemisel ka kostja selgitusi andma. Kohus teeb järelduse, et hagejad ei teinud koostööd kostjaga võimaliku ebakvaliteetse töö parandamiseks. AS-i ja kostja vahel XXX sõlmitud maagaasi ostu-müügilepinguga on tõendatud, et kostja on liitunud maagaasivõrguga XXX ja tasunud liitumise eest (t lk 89 ja pöördel). Asjakohane on kostja osundamine, et lepingu punktis 2.7.6. leppisid pooled kokku, et gaasitrassiga liitumist ning gaasiküttesüsteemiga liitumist tähtajaliselt ei fikseerita. Hagejate väide, et kostja ei teinud võimalikuks maja liitumist gaasitrassiga on väär, kuna kostja oli tasunud AS-i liitumistasu arve väljakirjutamise järgselt XXX. summas 29 500 krooni, oli korraldanud ja tasunud kaeve- ja gaasitorustiku paigalduse tööd krundi piirist kuni majani ning kostja poolt oli tellitud ja tasutud XXXX maja ühine gaasipaigaldise kasutuselevõtu projekt. OÜ XXX gaasipaigaldise kasutusele eelneva kontrolli tulemustest nähtub, et XXX gaasipaigaldis vastas nõuetele (t lk 92). OÜ XXXa gaasipaigaldise kasutuselevõtu aktiga on tõendatud, et XXX majja on paigaldatud ühine gaasipaigaldis (t lk 90). AS-i XXX kirjas märgitu, et puudub alus maagaasi avamiseks XXX on ümber lükatud kostja ja AS- vahel XXXX sõlmitud kokkuleppega arvesti kasutusele võtu ja gaasitarne alustamise kohta (t lk 35, 91 ja pöördel). Lepingu punktile 2.7.6. leppisid pooled kokku, et kostja kohustub teostama gaasitrassiga liitumise, gaasiküttesüssteemiga liitumise ning punktile 2.7.7. gaasiküttesüsteem on maja korteriomanike ühisomandis ja tagab korterite kütte. Kostja väitele, et ta on taganud maja gaasitrassi ning korteri gaasiküttesüsteemiga liitumise: üldkatel maja keldris, paigaldatud radiaatorid korteris, hagejad vastuväiteid ei esitanud. Kostja XXX elektroonilise kirjaga hagejale on leidnud kinnitust, et kostja osundab gaasiküttesüsteemi liitumise kiirusele (t lk 94). Kostja XXX elektronkirjas hagejale viitab asjaolule, et gaas on majas sees ja korteri gaasiga ühendamine toimub pärast võlgnevuse tasumist (t lk 95). Hagejate esindaja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hagejad viitavad ebakvaliteetselt teostatud töödele ja gaasiküttesüsteemiga liitumata jätmisele ning kostja viitab hagejate poolt arvete tasumata jätmisele (t lk 30-35, 96-99, 104). Hagejad ei soovinud XXX maja ühise gaasiküttesüsteemiga liituda. Hagejad paigaldasid autonoomse korterisisese gaasikütte üldkoridori, vähendades sellega teiste kaasomanike kasutuses olevat koridoripinda ning tekitades sügisel 2005.a. täiendava koridori viimistlemise ja ümberehitamise vajaduse, mis kostja poolt teostati ja tasustati. Argumenteeritud on kostja positsioon, et hagejate poolt soetatud ja OÜ paigaldatud autonoomne gaasikatel hinnaga 40 173,39 krooni XXX. sõlmitud lepingu järgi kostja

tasumise kohustuste hulka ei kuulu kuna hagejad ühise gaasiküttesüsteemiga liituda ei soovinud, mida kinnitab täiendavalt poolte kirjavahetus (t lk 41-45, 95-99). Asjakohane on kostja osundamine, et lepingu punkti 2.3. kohaselt oli hagejatel võimalus enne XXX kostjat teavitada, et soovib täielikult loobuda lepingu punktis 2.7. teostamisele kuuluvatest töödest. Sel juhul oleks olnud müügitehingu hind 150 000 krooni võrra väiksem. Hagejad seda võimalust ei kasutanud ega ole ka tellinud ühtegi ehitustööd OÜ-lt . Argumenteeritud on kostja viide asjaolule, et OÜ ei ole ehitustööde teostamiseks end registreerinud majandustegevuse registris ja ainetu on hagejate esindaja väide, et märgitud äriühing on nende klient ja tegelnud ehitusega. Kuna majandustegevuse registris puuduvad andmed OÜ ehitusega tegeleva ettevõtte kohta, siis jätab kohus tähelepanuta OÜ XXXa hinnakalkulatsiooni (t lk 39-40, 118-119). TsMS § 229 lg 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohus jätab tähelepanuta väljavõtte ajakirjast “D ” ja A N avalduse korteri seisukorra kohta ja fotod kuna need pole tõendid TsMS § 229 lg 2 tähenduses (t lk 102-103, 114). Õige on kostja esitatud vastuväide, et hagejate ja lepingueelsete kavatsuste protokoll korteri müügilepingu sõlmimiseks ei ole kostja osapooleks ega ole siduv talle (t lk 116-117). Iseenesest on õige kostja positsioon, et ta on hagejat korduvalt teavitanud võimalusest müügihuvi korral kasutada korteri (majaosa) tagasiostu võimalust (t lk 96-97, 104). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 224 p 1 ja 2 kohaselt ostja ei või alandada ostuhinda kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga; kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. VÕS § 648 p 1 ja 2 järgi tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö; tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. VÕS § 112 lg 5 järgi ei või hea usu põhimõttest lähtudes hinda alandada ulatuses, milles teine pool rikkumise heastas. Sama põhimõte on müügilepingu puhul väljendatud ka VÕS § 224 p 1 ja töövõtulepingu puhul § 648 p-s 1. Sellisel juhul on hinna alandamisega tulemus saavutatud VÕS § 107 järgse heastamise või täitmisnõude täitmise kaudu s o asja asendamise või parandamise läbi. VÕS § 224 p 2 ja VÕS § 648 p 2 järgi on müügi- ja töövõtulepingu puhul täiendavalt piiratud hinna alandamise õigust, kui ostja või tellija on alusetult keeldunud heastamist vastu võtmast.

Kohus asub seisukohale, et esitatud tõenditega on tuvastatud, et seoses gaasitrassi puudumisega asendas kostja gaasi kasutamise võimaluse hagejate korteris elektriradiaatoritega ja hüvitas elektri maksumuse. Hagejad keeldusid kostja pakutud võimalusest liituda gaasitrassi ja –küttesüsteemiga. Tunnistajate E.V ja V.T ütlustega on tuvastatud, et hagejatel puudusid pretensioonid tehtud töö osas. Kostja on käitunud heas usus ja soovinud pretensioone võimaliku ebakvaliteetse töö osas lahendada, küll aga ei ole hagejad olnud koostööaltid ega võimaldanud uue töö tegemist. Kohus asub seisukohale, et täitmisega hilinemine ja täitmisest õigustamatu keeldumine ei saa VÕS § 112 lg 1 tulenevalt olla hinna alandamise põhjuseks. Seega puudub alus hinna alandamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele kostja poolt õigeksvõetud 3 901 krooni väljamõistmise osas. Seega tuleb kostjalt iga hageja kasuks välja mõista 1 950,50 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt 4,33% ulatuses, siis tuleb kostjalt iga hageja kasuks välja mõista intress (982,88 x 4,33% : 2) = 21,28 krooni. Kohus asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata 86 099 krooni ja intressi 940,32 krooni väljamõistmise osas.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.