Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2007 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-07-4285
Tsiviilasi
A.D. hagi T.T. vastu üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A.D. kostja T.T. , kostja esindaja Maia Ploom, asukoht OÜ Heaara, Turu 5-6 Tartu.
Kohtuistungi aeg
19. aprill 2007
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata A.D. hagi T.T. i vastu üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks. T.T. i menetluskulud jätta A.D. kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2006 tähtajalise üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile aluruumi asukohaga X tee 6-34 Tartu kaheks aastaks. Käesoleva aasta kevadel halvenes hageja abikaasa tervis, mistõttu hageja soovis eluruumi üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada. 30.06.2006 saatis hageja kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, paludes eluruum vabastada 31.07.2006. Hageja on seisukohal, et kuna tal on tungiv
vajadus eluruumi enda kasutusse tagasi saamiseks, siis on üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine toimunud mõjuval põhjusel ja kõiki asjaolusid arvestades, tulenevalt VÕS §-s 313 lg 1 sätestatust. Hageja palub lõpetada üürileping ning tõsta kostja koos temaga elavate perekonnaliikmetega eluruumist välja. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidleb ta hagile täielikult vastu. Üürilepingut ei ole üles öeldud, leping kehtib kuni 17.01.2008 ning mingit põhjust ennetähtaegseks ülesütlemiseks ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) lg 2 kohaselt üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. VÕS § 325 lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine. Tl-l 7 olevas ülesütlemisavalduses on kirjas üüritud asi, lepingu lõppemise päev ja ülesütlemise alus, kuid ülesütlemisavalduses ei ole märgitud ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega ning sellest tulenevalt on ülesütlemine tühine. Seda ei ole toimunud. Kohus peab vajalikuks märkida, et üürilepingu lõpetamist ei saa taotleda kohtult, sest üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine toimub seadusele vastava ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Kohtus nõutakse eluruumi kasutusõiguseta isikult selle eluruumi väljaandmist eluruumi omanikule. Kuivõrd ülesütlemist ei ole seadusele vastavalt toimunud ja kostja kasutab eluruumi jätkuvalt kehtiva üürilepingu alusel, siis ei saa kohus rahuldada hageja nõuet eluruumi väljamõistmiseks kostja kasutusest. Eraldi küsimuseks jääb ennetähtaegse ülesütlemisavalduse põhjendus: kas hageja abikaasa tervislik seisund (nagu hageja väitis hagiavalduses ja kohtuistungil) või hagejal elukoha puudumine (nagu on märgitud ülesütlemise teatises) on selleks põhjuseks, miks peaks kohus üürilepingu ennetähtaegselt ülesöelduks lugema ja sellest tulenevalt eluruumi hageja kasutusse tagasi mõistma. VÕS § 313 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kui eluruumi omanik annab eluruumi tähtaegselt üürile, siis üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjendusena ei saa tuua esile asjaolu, et üürileandjal endal ei ole enam eluruumi. Sellele oleks üürileandja pidanud varem mõtlema. Hagiavalduses ja kohtuistungil ei saa enam muuta ülesütlemisavalduses toodud alust. Aluseks jääb ikka see, mis on kirjalikult teisele poolele teatavaks tehtud. Kohus on seisukohal, et ülesütlemisavaldus (küll selle sisus oleva puuduse tõttu tühine) on kostjale teatavaks tehtud. Kostja ei ole tõendanud, et A.T., kes ülesütlemisteatise vastuvõtmise kohta allkirja andis, ei ela tegelikult X tee 6-34 korteris. Üürnikuga samas korteris elava perekonnaliikme poolt ülesütlemisteatise vastuvõtmisega on see vastu võetud ka üürniku poolt. Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.