2-06-10480
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-10480
Tsiviilasi
IKi hagi OÜ GI vastu 80 000 krooni saamiseks, intressi saamiseks summas 1 755.36 krooni ning viivise saamiseks summas 972.96 krooni ning sissenõutavaks muutuvad põhinõude intress ja viivis kuni põhinõude täitmiseni ning OÜ GI poolt IKi hagi rahuldamise tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IK (elukoht XXX, isikukood XXX); kostja OÜ GI(asukoht XXX, registrikood XXX) seaduslik esindaja ja juhatuse liige SR ning lepinguline esindaja advokaat Janek VÄLI.
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta rahuldamata IKi hagi OÜ GI vastu 80 000 krooni saamiseks, varalise kahju hüvitamiseks summas 9 130.30 krooni saamiseks ning intressi ja viiviste saamiseks kuni põhinõude täitmiseni. Jätta läbi vaatamata IKi hagi OÜ GI vastu IKi väite õigsuse tuvastamiseks selles, et OÜ GI rahuldas tema nõude, kuna antud nõude menetlrmine ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtukulude jaotus Asja menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu Harju Maakohtule 04.05.2006.a. hagiavalduse kohaselt ostsid hageja ja tema abikaasa ostsid 12.04.2005.a. müügilepinguga OÜ-lt GI Tallinnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks oli lepingu
p.1.3. järgi elamu C null korrusel paiknev parkimiskoht nr. 60 hinnaga 80 000 krooni. Lepingu p.-de 1.7.2. ja
kirjas veeboileri markeeringu ja dokumentatsiooni puudumisest. Ehitaja FE AS vastas 15.06.2005.a. oma kirjas, et esitatud kasutusjuhendis on boileri mark ja kõik vajalikud andmed. Boileril paiknevad kleebised eemaldatakse koristustööde käigus. Hageja seadis 08.07.2005.a. kirjas kahtluse alla selle, et kas korterisse paigaldatud veeboilerit ei ole enne kasutatud, kuna markeeringute eemaldamine koristustööde käigus ei ole usutav ning esitatud dokument ei ole nõuetekohane. Kuna kostja lepingu rikkumist ei tunnistanud, ostis hageja uue boileri hinnaga 3 658 krooni, mida kinnitab 14.10.2005.a. arve ning palus 18.10.2005.a. saadetud e-kirjaga boileri hinna hüvitamist ja demonteeritud boileri äraviimist. Kostja keeldus 20.20.2005.a. kirjas hagejale kulu hüvitamast põhjusel, et jääb arusaamatuks nõude alus.27.01.2006.a. kirjas tõi hageja välja nõude juriidilise põhjenduse ning palus kostjal täiendavalt tasuda boileri eemaldamisega seonduvate tööde eest 400 krooni. Tööde eest kulude kandmist tõendab hageja 05.01.2006.a. akt. Nimetatud kiri jäi vastuseta. Hageja arvates puudub kostjal alus keelduda nimetatud kahju hüvitamisest Tarbijakaitseseaduse § 5 lg. 1 järgi. Kostja esitatud kasutusjuhendis on toodud erinevate veeboilerite kasutusjuhendid ning vaid markeeringu alusel on võimalik tuvastada, milline osa kasutusjuhendist kehtib paigaldatud veeboilerile. Kui tootja on ette näinud kauba märgistamise, siis eeltoodud sätete alusel märgituse eemaldamine kaubalt kauba müümisel ei ole lubatud. Sellest tulevealt on hagejale müüdud veeboiler puudustega kaup Tarbijakaitseseaduse § 11 lg. 1 tähenduses. Ning sellist kaupa oleks saanud müüa vaid siis, kui sellest oleks ostjat teavitatud. Et müüdud veeboileri ja selle dokumendil markeeringute puudumise tõttu ei olnud võimalik müüdud kaupa identifitseerida, siis sellest tulenevalt ei ole võimalik pöörduda garantiihooldust tagava HE AS-i poole garantiiperioodil puuduste kõrvaldamiseks. Põhjusel, et kostja ja ostjad ei leppinud kokku sellise kauba müügis, kus tootja markeeringud eemaldatakse, siis ei ole ka ostetud kaubal kokkulepitud omadusi. Hageja täitis ise kostja kohustuse kauba asendamise osas. Hageja õigus kahku hüvitamisele tuleneb VÕS § 115 lg. 1. Hageja palus 17.01.2006.a. kirjaga kostjal tekkinud kahju summas 9 130.30 krooni hagejale hüvitada 10 päeva jooksul. Kostja jättis hageja nõude täitmata. Alates 01.02.2006.a kuni 04.05.2006.a. on kostja viivises 93 päeva. Viivise määraks päevas on 2,31 krooni ning viivis kokku moodustab 214.83 krooni. Kostjal on olemas 12.04.2005.a. müügileping. Hageja on saatnud kostjale lisas 7 märgitud spetsialisti arvamuse tähitult, mida kinnitab postiasutuse dokument. Eeltoodud põhjustel hageja hagile kostja jaoks nimetatud dokumente ei lisa TsMS § 340 lg. 2 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsÜS §-dele 133 lg. 2, 138, VÕS §-dele 94, 100,101, 111 lg. 1, 113 lg. 1, 115 lg. 1 189 lg. 1, 217 lg. 2 p. 1, 218 lg. 1 ja 221 lg. 1 p. 2 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks tagastusnõudest tuleneva kohustuse täitmiseks 80 000 krooni, intressi 1755.36 krooni, viivist 972.96 krooni ning sissenõutavaks muutuvad põhinõude intress ja viivis kuni põhinõude täitmiseni; mõista välja kostjalt hageja kasuks müügilepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju summas 9 130.30 krooni, viivis summas 214.83 krooni ning sissenõutavaks muutuva põhinõude viivis kuni põhinõude täitmiseni. Hageja kantud menetluskulud riigilõivule ning õigusabile palub hageja jätta kostja kanda. 07.06.2006.a. esitas hageja kohtule avalduse loobumiseks 80 000 krooni suurusest tagastusnõudest põhjusel, et kostja tunnistas hageja nõuet sellega, et tegi hagejale kirjaliku ettepaneku müügilepingu sõlmimiseks. Hageja ja tema abikaasa sõlmisid kostjaga 29.05.2006.a. vahetuslepingu, mille alusel said kostjalt 17,4 m2 suuruse parkimiskoha. Hageja käsitleb vahetuslepingut kostja poolt kohustuse täitmise asendamisena VÕS § 89 lg. 1 alusel. Vahetuslepingu alusel sai hageja sellise suurusega parkimiskoha, kuhu võib parkida üle keskmiste mõõtmetega sõiduauto ning tagastas kostjale väikeauto või mootorratta parkimiskoha. Vahetuslepingu sõlmimise kulud jäid p. 9.1. kohaselt kostja kanda. Käesolevaga teatab hageja hagis toodud tagastusnõudest loobumisest ja palub selles osas hagi menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg. 2 p. 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub talle tagastada antud nõudelt tasutud riigilõiv summas 2 125 krooni ning ülejäänud osa tasutud riigilõivust summas 2 125 krooni mõista välja kostjalt. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetlusabikulu summas 17 700 krooni. Hageja on oma hagilt tasunud ekslikult 250 krooni rohkem, millise summa palub hageja talle tagastada. 13.01.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse oma hagist loobumise avalduse tühistamiseks ja hagi täpsustamiseks. Hageja põhjenduste kohaselt, kuna kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, seega hageja kanda peaksid jääma ka kostja menetluskulud, siis seega kostja sisuliselt ei tunnista tema poolt tagastusnõude täimist parkimiskohtade vahetuslepingu alusel. Hagist loobumise avalduse esitamisel lähtus hageja arvamusest, et tagastusnõude täitmisega kostja tunnistas hagi ja hageja õigust kohtukuludele. Eeltoodu alusel hageja loobub 02.05.2006.a. esitatud nõudest loobumise avaldusest.
Hageja täiendab oma hagi sellega, et palub kohtul tuvastada kostja poolt hageja esitatud hagi rahuldamist 80 000 krooni suuruse tagastusnõude osas hageja ja kostja vahel 29.05.2006.a. sõlmitud parkimiskohtade vahetuslepingu alusel. Hageja tuvastusnõue tugineb alljärgnevatele asjaoludele: 1) kostja aktsepteerib oma kirjas hageja 15.03.2006.a. taganemisavaldusest tulenevat ettepanekut parkimiskoha müügilepingu sõlmimiseks ning informeerib hagejat notariaalse tehingu sõlmimise ajast. Eeltooduga leppisid pooled kokku tagasitäitmissuhte realiseerimises läbi müügilepingu vormi. Vahetuslepingu puhul vaadeldakse kumbagi lepingu poolt tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana, mistõttu vahetuslepinguga täitis kostja hageja nõuet osta talt tema jaoks kõlbmatu parkimiskoht tagasi. Vahetuslepingu puhul eeldatakse vahetamisele kuuluvate esemete hindade võrdsust. VÕS § 89 lg. 1 kohaselt võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama, mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kostja poolt oli võlgnetavaks teoks 80 000 krooni tagastamine hagejale. Kostja andis vahetuslepingu alusel hagejale üle normaalmõõtemetega parkimiskoha ning sai ise vastu väikeauto parkimiskoha, mis ei olnud oma omadustelt võrdne kostja poolt üleantuga. Vahetuskauba ebavõrdne väärtus tõendab kostja poolt VÕS § 89 lg. 1 täitmist. VÕS § 90 alusel kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Vahetuslepingu p. 9.1. kohaselt jäid vahetuslepingu kulud kostja kanda, mis tõendab seda, et ka kostja käsitles vahetuslepingut oma kohustuse täitmisena VÕS § 89 lg. 1 tähenduses. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagile hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu. Kostja leiab, et hagejal puudub kahju tulenevalt kommunaalkulude tasumisest. Vastavalt Korteriomandiseaduse §-le 13 kohustub korteriomanik tasuma korteriomandiga seonduvad ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega sõltumata korteri kasutamisest alates korteriomanikuks saamisest. Seaduse mõttest tulenevalt tekiksid nimetatud kulutused hagejale igal juhul sõltumata korteri kasutamisest või mittekasutamisest. Kostjale jääb arusaamtuks, miks peaks kostja hüvitama hagejale kulutused, mida hageja on vastavalt seadusele kohustatud ise kandma. Kostja on seisukohal, et hagejale ei ole tekkinud mingisugust kahju, mida kostja oleks kohustatud hüvitama. Kostja peab vajalikuks vastata hageja hagis märgitud asjaoludele. Hageja nimelt viitab oma hagis asjaolule, et hagejal ja tema perekonnal ei olnud võimalik hakata kasutama korterit põhjusel, et hooneni viiv tee ei olnud valmisehitatud müügilepingu p.-s 3.10. kokkulepitud tähtajaks, korteri seintesse ja lakke olid tekkinud praod ja kahte tuppa paigaldatud parkett osutus praagiks ja see vahetati välja. Hageja väidab alusetult, et loetletud asjaolude tõttu oli tal võimatu korteri kasutamine. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole kohustatud hagejale mingit kahju hüvitama. Hageja nõue tugineb poolte-vahelisel müügilepingul ning vastavalt lepingu p.-le 3.10. kohustus kostja hiljemalt 15.05.2005.a. tagama XXX asuvale kinnistule teede rajamise. Kostja möönab, et tulenevalt teedeehituseks sobimatutest ilmastikuoludest asfalteeritud teid nimetatud kuupäevaks rajatud ei olnud, kuid juba korteriomandi müügilepingu sõlmimise hetkel olid olemas kruusakattega teed. Hageja ei ole näidanud, milles seisneb põhjuslik seos lepingu p.-s 3.10. väidetava mittetäitmise ja hageja poolt tema korteri kommunaalkulude tasumise tõttu tekkinud kahju vahel. Kostja on seisukohal, et lepingu p.-s 3.10 võetud kohustuse täitmisega viivitamine ei toonud endaga kaasa korteri kasutamise võimatust Hageja on kostja arvates kummalisel seisukohal, et korteri kasutamine on võimalik vaid asfaltkattega tee olemasolul. Hagejal oli alates korteri üleandmisest võimalik läheneda elamule mööda kruusakattega teed ning vabalt kasutada oma korteriomandit. Hageja väidab alusetult, et XXXkrt. 33 ülevaatusaktis 10.08.2005.a. andsid kostja ja FE AS mingi kirjaliku kohustuse. Kostja väidab, et tema pole mingile kohustusele alla kirjutanud. Samas möönab hageja, et kohustus kõrvaldada praod lagede osas augustis ja seintel oktoobris 2005a, täideti. Hageja on allkirjastanud 10.08.2005.a. ülevaatusakti, mis tähendab, et ta nõustus garantiitööde teostamisega nimetatud tähtaja jooksul. Kuna garantiitööd teostati vastavalt hageja poolt nõustutud tähtaegadele, siis pole kostja oma kohustusi millegagi rikkunud ning tema tegevuses puudub igasugune õigusvastasus. Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht, et pragude tõttu seintel ja lagedel või nende tööde likvideerimiseks tehtavate tõttu on võimatu ostetud korteri kasutamine. Pragude tekkimine uutes ehitistes on täiesti tavapärane nähtus tulenevalt ehitusmaterjalide kokkutõmbumisest kuivamisel peale ehitusobjektile paigaldamist. Nimetatud praod kuuluvad likvideerimisele garantiitööde käigus. Pragude likvideerimise tööde teostamine on tänu kaasaegsetele viimistlusmaterjalidele ja tehnoloogiale praktiliselt tolmuvaba. Enamasti teostatakse nimetatud töid garantiiaja lõpus, s.o. umbes 2 aastat peale korteri ostmist. Valdavalt on
korter selle aja peale elanike poolt kasutuses. Seega on kostja arvates põhjendamatu hageja väide, et ta ei saanud korterit seintes ja lagedes olevate pragude tõttu kasutada. Kostja on seisukohal, et asjas esitatud Columbia Kivi AS-i kirjast 03.08.2005.a. ei nähtu, et tegemist oli tehnoloogia rikkumisega. Nimetatud kiri kinnitab kostja seisukohta, et pragude tekkimine uutes hoonetes n loomulik nähtus ning need puudused on hõlpsasti likvideeritavad. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna kahes toas olev parkett kuulus garantiitööde korras vahetamisele, siis ei saanud ta enne parketivahetamist korterit kasutada. Parketi vahetuseks piisab mööbli nihutamisest ning hageja võinuks oma tube vabalt möbleerida. Garantiikorras vahetatakse parketti ka siis kui korteris juba elatakse. Kostja ei ole parketivahetamisega hagejale mingit kahju tekitanud. Hageja on kostja vastu esitanud ka nõude 4 058 krooni saamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et korterisse oli paigaldatud kasutatud veeboiler ning nimetatud summa kulus tal uue veeboileri ostmiseks ja paigaldamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja korterisse paigaldatud uus, eelnevalt kasutamata veeboiler. Kostja kohustus korteriomandi müügilepingu 3.5. tagama korterisse paigaldatud seadmetele (s.h. veeboilerile) tootja-poolse garantii, mille aeg ei või olla lühem kui 6 kuud arvates lepingueseme otsese valduse üleandmise päevast. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole talle esitanud ühtegi garantiinõuet seoses veeboileriga. Hageja nõue põhineb asjaolul, et veeboileril puudus üks kleebis, siis on tegemist kasutatud boileriga. Selline hageja seisukoht on alusetu, kuna kogu ehitusega seonduv dokumentatsioon on vastavalt poolte-vahelise lepingu p.-le 3.3. üle antud FHOÜ-le, kelle käes need asuvad ka praegu. Dokumentatsiooni hulgas on ka dokumendid selle kohta, et hageja veeboiler on ostetud 30.03.2005.a. HEAS-lt. Kostjale teadaolevalt on hageja isegi käinud nimetatud dokumentatsiooniga tutvumas , kuid jätkanud oma põhjendamatute nõudmiste esitamist, tuginedes üksnes asjaolule, et boileril puudus kleebis. Kostja esindajad TK ja SR on hagejale korduvalt selgitanud, et tegemist on uue boileriga, millel on vähemalt kaheaastane tootja garantii. Lootuses, et hageja loobub oma alusetutest pretensioonidest, hankis kostja hagejale isegi personaalse garantiitalongi veeboilerile, kuigi boileri müüjad seda üldjuhul eraldi ei väljasta. Nimetatud garantiitalongi edastas kostja hagejale 30.05.2006.a. kirjaga. Nimetatud dokumendist nähtub üheselt, et tegemist on uue boileriga, millel on kehtiv tootja-poolne garantii. Eeltoodut aluseks võttes ei ole kostja kohustatud hagejale hüvitama viimase poolt ostetud uue veeboileri maksumust ega ka paigaldamise kulusid. Hageja on ostnud uue veeboileri omast vabast tahtest, ilma, et kostja oleks selleks andnud hagejale põhjust. Kõike ülaltoodut aluseks võttes palub kostja kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks tervikuna puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning samas lg. 2 sätte kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning samas lg. 4 sätestatu kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täimine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja esitas oma hagi kohtule kostja vastu 04.05.2007.a. ning korteriomandite vahetusleping ja asjaõigusleping sõlmiti poolte vahel 29.05.2006.a. Antud lepingu p.-i 4.1. kohaselt IK ja SK vahetavad neile kuuluva Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr. XXX sisse kantud korteriomandi kokkuleppel OÜ-ga GI kuuluva Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr. XXX sisse kantud korteriomandi vastu. Vahetuslepingu sõlmimisega seotud kulud notaritasu ning riigilõivu näol kohustub tasuma OÜ GI. Lepingu p.-s 6 on pooled lepinguosalistena hinnanud järgmiselt – OÜ GI hindab talle kuuluva korteriomandi XXX väärtuseks 80 000 krooni ning IK ja SK hindavad neile kuuluva korteriomandi XXX väärtuseks 80 000 krooni. Seega on poolte vahel 29.05.2006.a. sõlmitud notariaalse korteriomandite vahetuslepingu tulemusel leidnud pooli rahuldava lahenduse hageja nõue kostja vastu viimase poolt hageja kasuks tagastusnõudest tuleneva kohustuse täitmiseks summas 80 000 krooni. Korteriomandite müügilepingust ja asjaõiguslepingust 12.04.2005.a. tulenevalt on lepingu p. 1.3. kohaselt lepingu esemeks II Tallinnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on elamu C null korrusel asuv parkimiskoht nr. 60, üldpinnaga 14.1 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Müügilepingu p.
ning viiviste saamiseks koosneb kahest eri nõudest. Hageja tasus hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt kostjalt ostetud korteriomandist tulenevaid kommunaalkulusid elamuhaldajale kokku summas 6 672.91 krooni. Kuna hageja ei saanud väidetavalt tema omandisse kuuluvat korteriomandit kasutada kostja tegevusetuse tagajärjel, siis oli halduskulude kandmine maist detsembrini 2005.a. 5 072.30 krooni ulatuses hageja arvates käsitletav talle kostja poolt tekitatud kahjuna. Hageja väidete kohaselt olid tubade seintes ja lagedes praod ning hagejal ei olnud võimalik asuda oma eluruumi möbleerima. Samuti vajas kahes toas paigaldatud parkett ümbervahetamist. Samuti ei olnud majani viiv tee asfalteeritud ning hagejal polnud võimalik ka antud põhjusel oma korteriomandit kasutada. Samas Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma korteriomandiga seonduvad ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega sõltumata korteri kasutamisest alates korteriomanikuks saamisest. Kostja vastuväidete kohaselt väidab hageja alusetult, et ülalloetletud asjaoludel ei olnud hagejal võimalik korterit kasutada. Hageja nõue tugineb pooltevahelisel korteriomandi müügilepingu ning antud lepingu p.-i 3.10 kohaselt kohustus kostja hiljemalt 15.05.2005.a. tagama XXX asuvale kinnistule asfalteeritud tee rajamise. Kostjast mitteolenevatel põhjustel mainitud tööde teostamine viibis, kuid juba müügilepingu sõlmimise ajal olid kinnistul olemas kruusakattega teed. Kostja seisukohaga, et lepingu p.-s
Ülaltoodut aluseks võttes puudub kohtu arvates 5 072.30 krooni osas eluaseme kulude kandmisest tuleneva varalise kahju hüvitamiseks hagejale õiguslik alus. Hageja oli seadusest tulenevalt kohustatud korteriomanikuna kandma korteriomandiga seonduvaid ja kaasomandi majandamise kulusid alates korteriomanikuks saamisest. Samal seisukohal on kohus ka veeboilerit puudutavas vaidluses. Kohtu arvates on õige kostja seisukoht selles, et hageja ei ole veeboileri osas esitanud kostjale selle toote (seadme) garantiid puudutavat nõuet. Hageja tõstatas veeboileri osas vaidluse põhjusel, et sellel puudus kleebis toote markeeringu kohta, mistõttu asus hageja seisukohale, et talle on korterisse paigaldatud kasutatud veeboiler. Vaidlus puudub selles, et paigaldatud veeboiler oli töökorras ning vastavalt müügilepingu p.-le 3.5. tagas kostja korteriomandi müüjana paigaldatavatele seadmetele (ka veeboilerile) tootjapoolse garantii. Kostja kinnituse kohaselt on FHOÜ-le kostja poolt üle antud dokumentide hulgas ka dokumendid selle kohta, et hageja korterisse paigaldatud veeboiler on ostetud 30.03.2005.a. HE AS-lt. Vastu tulles hagejale, hankis kostja hagejale personaalse garantiitalongi veeboilerile ning edastas selle hagejale oma kirjas 30.05.2006.a. Sellest dokumendist nähtub, et tegemist oli uue veeboileriga, millel on kehtiv tootja-poolne garantii. Asjaolu, et hageja ostis uue veeboileri ning kandis seetõttu kulutusi summas 4 058 krooni, tõendab vaid seda, et hageja vahetas veeboileri välja oma vabast tahtest, ilma, et selleks oleks olnud vajadust. Asjas on ilmne, et kostja ei ole andnud hagejale süüliselt põhjust veeboileri väljavahetamiseks ning seetõttu ei pea kostja kandma ka varalist vastutust hagejale tekkinud kulutuste osas, kuna tegemist pole hagejale tekkinud kahjuga. VÕS § 127 lg. 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna hagejale kahju tekkinud pole, puudub hagejal kohtu arvates õiguslik alus ka kostjalt kahju hüvitamist nõuda ning hagejal puudub seetõttu õigus nõuda kostjalt ka intressi ja viiviste saamist hagis märgitud ulatuses ja alustel. Kostja vastuväited on ka antud nõude osas asjakohased ning põhjendatud. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud tervikuna ilma õigusliku aluseta ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja kanda tuleb jätta asja menetluskulud vastavuses TsMS §-de 173 – 179 sätetega. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.04.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.