2 – 05 – 187
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„27“aprillil 2007.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 05 – 187
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi L D vastu 4 463.22 krooni soojavõla ja 684.20 krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hagejal lepinguline esindaja kohtumenetluses puudub (senised esindajad: V V (isikukood: xxx) ja P P (isikukood: xxx) loobusid hageja esindamisest; Kostja: L D (isikukood: xxx, elukoht: xxx linn, Ida – Virumaa); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub;
Kohtuistungi toimumise aeg:
„09“aprill 2007.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Laila Üleoja, vannutatud tõlk, Vaike Hanni ning kostja, L D;
RESOLUTSIOON: Jätta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi L D vastu 4 463.22 krooni soojavõla ja 684.20 krooni kohtukulude nõudes rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse L D vastu 4 463.22 krooni soojavõla ja 684.20 krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et L D olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7976 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx linnas, omanik on jätnud tasumata L D poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud L D igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „01“jaanuar 2005. a. moodustub L D võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 4 463.22 krooni, mis on L D poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Korteriühistu seaduse §13 ja Asjaõigusseaduse §26 kohaselt peab asja omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. L D seda teinud ei ole ning L D on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 4 463.22 krooni. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.13) kostja, L D, hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on L D oma korteris alates 2002.a. augustist keskkütte välja lülitanud ning L D on läinud üle alternatiivküttele. Kirjalikus vastuses asus L D seisukohale, et sellest ajast alates ei olnud Aktsiaseltsil Kohtla – Järve Soojus enam õigust temale keskkütte eest arveid esitada, kuna ta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus keskkütteteenuseid ei tarbinud. Sooja vee teenust tarbis L D edasi ja ta ka tasus selle teenuse eest. Võlg sooja vee teenuse eest on tekkinud sellest, et Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus kandis omavoliliselt sooja vee teenuse eest tasutud summad keskütteteenuse eest tasumise arvele, millist teenust L D aga ei kasutanud alates 2002.a. augustist. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ei aktsepteerinud L D alternatiivküttele üleminekut ja esitas L D edasi ebaseaduslikke kesküttearveid.
Hageja, Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus, lepingulised esindajad: V V ja P P kohtuistungile ei ilmunud. Vahetult kohtuistungile eelnenud ajal, 09.aprillil 2007.a., saatsid V V ja P P kohtule kirjaliku avalduse, milles teatavad, et loobuvad Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus esindamisest ning paluvad kohtuistungi edasi lükata. Kohus jättis taotluse rahuldamata ning käsitles P P ja V V tegevust vahetult enne kohtuistungit oma volitustest loobumisel protsessiga venitamiseks ja oma menetlusõiguste kuritarvitamiseks, millise tegevuse on kohus kohustatud tõkestama. Kohus asus seisukohale, et P P ja V V oli juba ammu teada, et kosta, L D, töötab nende firmas raamatupidajana, mille tõttu oleks nad pidanud esindamislepingu Aktsiaseltsiga Kohtla – Järve Soojus lõpetama õigeaegselt, mitte aga vahetult enne kohtuistungit. TsMS §225 lg.2 sätestab, et kui esindaja lõpetab volituse aluseks oleva lepingu, võib ta esindatava huvides edasi tegutseda ja teda esindada siiski niikaua, kuni esindatav on korraldanud oma huvide kaitsmise muul viisil. P P ja V V seda nõuet ei täitnud ning jätsid Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus huvid põhjendamatult ja ebaseaduslikult käesolevas menetluses esindamata. Samuti ei näe kehtiv TsMS ette poole lepingulise esindaja taandamise (taandumise) instituuti, mille tõttu luges kohus P P ja V V tegevuse käesolevas kohtumenetluses ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks, mis teenis ainult käesoleva kohtumenetluse põhjendamatu venitamise huve. Kostja, L D, vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata. Asus kohtuistungil seisukohale, et L D ei ole Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt aluseta rikastunud, kuna ei ole keskkütet oma korteris kasutanud. L D on oma korteris üle läinud alates 2002.a. augustist alternatiivküttele ning Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt osutatavat keskkütteteenust kasutanud ei ole. Keskütteradiaatorite puudumise tõttu, aga samuti ka torude isoleerimise tõttu, ei saanud Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus L D korterisse soojusenergiat ka tehniliselt toimetada, mille tõttu ongi välistatud Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus kuulunud soojusenergia kasutamise arvelt aluseta rikastumine L D poolt. Sooja vee teenust on L D kasutanud ja selle eest on ka kõik arved õigeaegselt tasutud.
Kohus luges tõendatuks, et hagi põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele järgmiste kirjalike tõenditega. Riigilõivu tasumise kviitungiga (tl.4). Viru Maakohtu Kinnistusameti Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.7976 ärakirjaga (tl.7). Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud L D võlaarvestusega (tl.8-9). L D kirjaliku vastusega hagile (tl.13), milles L D palub jätta hagi rahuldamata. Naabrite
kirjalikud nõusolekud L D korteris keskkütte väljalülitamiseks ja alternatiivküttele üleminekuks (tl.14-15). Fotoärakirjad tähitud kirjade kviitungitest 23.septembrist 2002.a. ja 16.oktoobrist 2002.a., milledega L D saatis Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus dokumentatsiooni keskküttest loobumiseks (tl.17). L D avaldus keskkütte väljalülitamiseks (tl.18-19). Osaühingu Buroff poolt koostatud tehniline dokumentatsioon L D korteri alternatiivküttele ülemineku kohta (tl.20-23). P P ja V V avaldus kohtule 09.aprillist 2007.a., millega nad lõpetasid oma esinduslepingu.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Võlaõigusseaduse §3 p.3 sätteid, mille kohaselt võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Vastavalt VÕS §1033 sätetele ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustumise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. Kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja on sellest tulenevalt teinud kulutusi, peab ta saadu välja andma või selle väärtuse hüvitama üksnes juhul, kui talle hüvitatakse tema poolt tehtud kulutused. Saadu väljaandmise või väärtuse hüvitamise kulud ja saadu juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot üleandmisel kannab üleandja.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja enda kanda tuleb täies ulatuses jätta kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et L D ei rikastunud alusetult Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt, kuna oli oma korteri välja lülitanud kogu maja keskküttesüsteemist ning kasutas oma korteris alternatiivkütet. Maja kesküttesüsteemist oma korteri väljalülitamise tõttu ei olnud L D tehniliselt võimalik kasutada Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt soojussõlmeni tarnitud soojusenergiat ega ka selle kasutamise arvelt aluseta
rikastuda. VÕS §1033 sätete kohaselt ei pea L D sellistel juhtudel Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus mitte midagi tagastama. Kohus luges tõendatuks, et sooja vee teenuse eest on L D tasunud Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus tähtaegselt ning nõuetekohaselt.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.