Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-24183 (endine nr 2/227-345/05)
Tsiviilasi
xxx aktsiaseltsi hagi xxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
ja
esindajad
nende Hageja xxx aktsiaselts (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja Marek Aunver (Alarnex Grupp OÜ; Jõe 3, Tallinn 10151); kostja xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja esindaja Raul Keba (kontaktaadress Kaevu 10, Tallinn).
Kohtuistungi toimumise aeg
19. aprill 2007
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Marek Aunver.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista xxx kohtukuluna riigilõiv summas 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni xxx aktsiaseltsi kasuks.
Edasikaebamise kord Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on zzz aktsiaseltsi (edaspidi zzz AS) hagi zzz vastu võlgnevuse 19 797.43 krooni nõudes. Asjas määrati 19.04.2007 kohtuistung. Kohtukutse on kostja esindaja abikaasale 16.03.2007 edasiandmiseks kätte antud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 322 lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja esindajat on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja esindaja istungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ta kohut informeerinud ei ole. Hageja jäi kohtuistungil oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Kuna kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja teha tagaseljaotsuse.
Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Hageja varustas zzz elektrienergiaga aadressil zzz vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Hageja luges zzz lepingu sõlmituks, kuna zzz konkludentselt asus hagejaga lepingulistesse suhetesse. xxx tahet astuda hagejaga
lepingulistesse suhetesse väljendas asjaolu, et xxx, maksetingimusi teades, alustas elektrienergia tarbimist. Vastavalt lepingule oli hageja kohustuseks xxx elektrienergiaga varustamine ja xxx kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasumine.xxx jättis tarbitud elektrienergia eest tasumata ning tal tekkis hageja ees võlgnevus 16 640.80 krooni. Pärimisseaduse (PäS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, väljaarvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. xxx suri ja tema pärandi võttis vastu seadusjärgne pärija xxx. Seoses sellega läks kostjale üle ka xxx kohustus – 16 640.80 kroonine võlgnevus hageja ees. 29.03.2004 sõlmisid hageja ja kostja elektrienergia ostu-müügilepingu nr 17033762-1, mille alusel hageja kohustus müüma kostjale elektrienergiat tarbimiskohaga xxx ja kostja kasutatud elektrienergia eest hageja poolt esitatud arvete alusel tähtaegselt tasuma. Hageja on oma lepingulisi kohustusi kostja ees korrektselt täitnud, kuid kostja on temale pärandi vastuvõtmisega ületulnud võlgnevusest tasunud vaid 2550 krooni. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 14 090.70 krooni. Kostja võlgnevuse tõttu katkestas hageja kostja varustamise elektrienergiaga. VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena 5 706.73 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 19 797.43 krooni, sellest rahaline põhikohustus on 14 090.70 krooni ning viivis 5 706.73 krooni. 29.03.2005 tegi Harju Maakohus AS-i xxx hagis xxx vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsuse. Kostja esitas tagaseljaotsusele kaja ning menetlus tsiviilasjas taastati. Taastatud menetluses määras kohus istungi 19.04.2007. Kostja ei ole kohtukutset kätte saanud kuid kostja esindajale on kohtuistungi toimumise aeg teatavaks tehtud ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalikkusest. Kostja esindaja istungile ei ilmunud ning kohal olnud hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et kuna kostja esindaja ei ole kohtuistungile ilmunud ning kohalolnud hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi TsMS § 413 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 419 kohaselt, kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. TsMS § 420 lg 2 sätestab, et kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole
taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1 400 krooni ning esitanud taotluse nimetatud kulu väljamõistmiseks kostjalt. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kostjalt riigilõiv 1 400 krooni hageja kasuks välja mõista.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.