1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.01.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.KÜ * palus M.L välja mõista põhivõla 1000 krooni ja viivise 676,50 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt võttis KÜ * juhatus 17.03.2005 koosolekul vastu otsuse, millega pöörduti trepikodade 27, 31 ja 35 panipaikade omanike poole kohustusega korrastada panipaikade aknad, mis rikuvad maja välisilmet, tähtajaga 29.03.2005 ja teabega, et pärast nimetatud tähtpäeva tellib juhatus uued aknad ning kulud jaotatakse nende korteriomanike vahel, kellele panipaigad kuuluvad. Nimetatud juhatuse otsus avaldati teadetetahvlil vastavalt põhikirja p-le 5.9. Kostja on korteriühistu liige, talle kuulub x elamu trepikojas 27 korter 324 ja panipaigad I ja IV korrusel. Kostja ei korrastanud vastavalt juhatuse otsusele koos teiste 27-nda trepikoja nelja korteriomanikuga panipaikade esise ruumi akent tähtajaks. 09.05.2005 tellis ühistu juhatus 27-nda ja 35nda trepikoja panipaikade esistele ruumidele 2 akent kogumaksumusega 8000 krooni, mis jaotati kodukorra p 4.2 alusel kaheksa korteriomaniku vahel. Kostjale esitati arve 1000 krooni tasumiseks tähtajaga 22.07.2005. Viivis 676,50 krooni on arvestatud vastavalt akende valmistajafirma poolt ettenähtud viivise määrale 0,15 % päevas.Vastavalt ühistu kodukorrale on õigus nõuda viivist kuni 0,5 % päevas.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja vahetas ära panipaikade esise koridori ehk ruumi akna. See ruum on vastavalt korteriühistuseadusele (KÜS) korteriomanike kaasomand, kuna ei vasta reaalosa tunnustele. Seega ei ole antud ruum panipaik. Hageja juhatuse 17.03.2005 otsuses on nimetatud panipaikade aknaid ja panipaikade omanikke. Mingil moel ei ole mainitud ühiskasutuses olevaid ruume. Kostja erastatud panipaigal aknad puuduvad. Seega ei ole juhatuse otsusega määratud kohustused temale suunatud. Hageja infotahvlil ei ole kordagi avaldatud juhatuse otsust panipaikade esise koridori akna vahetuse kohta. Kuna üldkoosoleku ega juhatuse jõustunud otsustega ning kodukorraga ei ole sätestatud antud üldkasutatava ruumi akende remondikulusid, ei saa aknavahetuse kulu võtta teisiti, kui remondikapitali kuluna, mida maksvad kõik korteriomanikud. Seega puudus hagejal igasugune alus nõuda neid kulusid veel eraldi sisse panipaikade omanikelt. Seisukohta, et aknavahetuse kulud peaks olema panipaikade omanike kanda, ei jaganud ka hilisem ühistu üldkoosolek. Viivise nõude suurus ei ole õiguspärane. Tulenevalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 7 lg-st 2 kehtib seaduses sätestatud viivise määr, kuna hageja kodukorras sätestatud viivise määr on vastuolus KÜS § 7 lg-ga 4.
3.Kostja palus vastuhagis kohustada hagejat tühistama kõik temale esitatud alusetud arved ja neist tulenevad viivised, ning korrastama oma raamatupidamist seoses seal esinenud vigadega, ning mõista hagejalt välja materiaalse kahju hüvitamiseks 31,10 krooni. Moraalse kahju hüvitamiseks palus kostja, et hageja juhatus vabandaks avalikult oma koduleheküljel ja infotahvlil tema ees koos selgitustega temale esitatud segaste arvete, ebaseaduslike viiviste ja avalikult võlglaseks nimetamise pärast. 15.12.2006 avalduses palus kostja hagejalt täiendavalt välja mõista moraalse kahju hüvitamiseks 3695,70 krooni. Vastus vastuhagile
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hagi täienduse kohaselt on kostja oma pahatahtlikkusega põhjustanud suurt lisakulu ühistule, mistõttu palus hageja kostjalt välja mõista temaga tegelemise tööajakulu hüvitamiseks 4000 krooni. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega 1676,50 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt lükkab Pärnu Maakohtu 04.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 2-05-17110, mis jõustus 12.09.2006, ümber kostja vastuväite, nagu oleks hageja juhatuse 17.03.2005 otsus ebaseaduslik. Kohus leidis 04.04.2006 otsuses, et juhatus on võtnud 17.03.2005 koosoleku päevakorra p 3 all vastu otsused kooskõlas KÜS § 13 lg 4 ja § 151 sätetega ning materiaalõiguslikku alust nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei ole. Pärnu Maakohtu 04.04.2006 otsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 mõttes tõend ning selle alusel on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja on kohustatud panipaikade akende vahetamise kulud hagejale hüvitama hagiavalduses toodud alustel ja suuruses. Viivise nõue oli põhjendatud tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-st 1, hageja põhikirja p-st 3.6 ning kodukorra p-st 4.6. Hagi rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise ja sellest tulenevalt jättis kohus vastuhagi rahuldamata.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palub kohtuotsust muuta, jättes hagi rahuldamata, riigilõivu välja mõistmata ning vastuhagi antud asjas käsitlemata edaspidise võimalusega esitada kohtule eraldi
hagi. Otsuse osalise muutmise korral ja põhinõude rahuldamisel palub kostja kohaldada KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud viivise määra ning vähendada viivist 315,50 kroonini.
7.Aknavahetuse kulude väljamõistmisel tugines kohus tsiviilasjas nr 2-05-17110 tehtud otsusele, millega jäeti kehtetuks tunnistamata hageja juhatuse 17.03.2005 koosoleku protokolli p-ga 3 vastu võetud otsus, mitte aga panipaikade esise ruumi kulude jaotamise otsus. Panipaikade esine ruum ei ole mingil moel panipaik. Panipaik on erastatud ja kuulub korteriomanikule, selle esine ruum on aga kõigi korteriomanike kaasomandis. Tegemist on kahe täiesti erineva objektiga. Hageja 17.03.2005 koosoleku protokolli p-ga 3 seati kohustused panipaikade, mitte aga nende esise ruumi akende korrastamiseks ja nende kulude jaotamiseks. Asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-05-17110 käsitleti panipaikade esise ruumi akna vahetuse ja selle kulude jaotusega seotud asjaolusid ning hagi esitamise eesmärgiks võis ju olla panipaikade esise ruumi akna vahetuse kulude jaotuse tühistamine, tähendab ainult seda, et M.L nõudis tookord kohtult ekslikult vale otsuse tühistamist. Sellise eksituse tingis asjaolu, et tegelikult ei avaldanud juhatus kunagi infotahvlil otsust panipaikade esise ruumi akna vahetusest ja juhatus viitas ka kulude jaotamisel ainult oma 17.03.2005 otsuse ple 3. Kuna käesolevas asjas on tegemist täiesti erineva nõudega, ei toonud kostja seda asjaolu ka maakohtus esile. Tsiviilasjas 2-05-17110 ei kohustatud kedagi arvestama, et juhatuse otsust tuleks käsitada kui panipaikade esise ruumi kohta tehtut.
8.Kohus oleks pidanud tuginema KOS § 8 lg-le 1, hageja kodukorra p-dele 4.2 ja 5.9. Vaidlusaluste akende korrashoiu kohustust ei ole vastavalt kodukorrale pandud ühelegi ühistu liikmele ega liikmete grupile eraldi, üldkoosolek ei ole langetanud ühtegi otsust panipaikade esise ruumi ja selle akende suhtes ning juhatus ei ole kunagi avaldanud vastavat otsust infotahvlil. Ühtegi muud õigusakti ega jõustunud otsust, mille alusel hageja oleks saanud kostjale panna aknavahetuse kulude kandmise kohustust, ei ole. Kostja ei esitanud maakohtule tsiviilasjas 2-05-17110 tehtud otsust, kuna see oli kohtul olemas ning ka hagejale oli see teada.
9.Lähtudes KOS § 8 lg-st 1, MTÜS § 7 lg-st 2 ja KÜS § 7 lg-st 4 saab viivise maksimaalseks määraks arvestada 0,07% päevas. Hageja poolt kehtestatud viivise määr on KÜS § 7 lg-ga 4 vastuolus ja seega kehtetu. Kui arvestada maksmata perioodi pikkuseks 451 päeva, saab viivise maksimaalseks suuruseks olla 315,50 krooni. Vastus apellatsioonkaebustele
10.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja taotletud viivise vähendamise asemel palus hageja vastavalt TsMS §-le 367 viivise väljamõistmist 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni, kui see oluliselt ei pikenda asjaajamist kohtus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
12.Tsiviilasja materjali kohaselt on asjas esitatud hageja poolt alljärgnevad nõuded: võla 1000 ja viivise 676,50 krooni saamine (t/lk 2-5) ja kahju 4000 krooni hüvitamine (t/lk 99-102). Kohus lahendas neist ainult võla ja viivise nõude, kahju hüvitamise nõuet kohus otsusega ei lahendanud. Hageja ei ole maksnud kahju hüvitamise nõude
esitamisel riigilõivu ja kohus ei ole nõudnud selle puuduse kõrvaldamist. Toimikus puuduvad andmed kahju hüvitamise hagi menetlusse võtmise või sellest keeldumise kohta, kostjale täiendavat hagiavaldust kätte ei toimetatud.
13.Kostja esitas vastuhagi, paludes kohustada hagejat tühistama alusetud arved ja nende alusel arvestatud viivised, korrastama raamatupidamise ning välja mõista hagejalt kostja kasuks varalise kahju hüvitamiseks 31,10 krooni (t/lk 36-39) ja moraalse kahju hüvitamiseks 3695, 70 krooni (t/lk 84-87). Vastuhagi menetlusse võtmise määruse tegemist toimikust ei nähtu, kostja ei ole tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu ja maakohus ei ole seda ka nõudnud. Otsuse põhjendavas osas märkis kohus, et jätab vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse resolutsiooniga kohus vastuhagi ei lahendanud.
14.Maakohtu otsuse põhjendav osa ei ole kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetega. Kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohus on otsuse põhjendavas osas tsiteerinud üksnes Pärnu Maakohtu 04.04.2006 otsust ja leidnud, et selle kohtuotsuse alusel on hagi hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Maakohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue. Seega võinuks kohus käesoleva asja lahendamisel viidata üksnes 04.04.2006 otsuse resolutsioonile, mitte selle sisule.
15.Kuna kohtuotsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud, so sisuliselt ei ole asjas kohtuotsust tehtud, ei ole ringkonnakohtul võimalik puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada kõigepealt välja, milliste nõuete menetlemist pooled kohtult taotlevad ning vajadusel anda neile võimalus puuduste kõrvaldamiseks.
16.Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohus mõistis kostjalt kohtuotsusega ebaõigesti välja menetluskulud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, milles kohus näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub alles pärast lahendi jõustumist TsMS §-des 174-177 sätestatud korras.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.