Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Irma Külavee
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
25.04.2007, Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasi
Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) hagi E S `i vastu võlgnevuse 200 000 krooni nõudes. nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA: Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel), reg.kood xxxx, hageja postiaadress: Ahtri 6 A, 10151 Tallinn, Advokaadibüroo Paul Varul ; volitatud esindaja – v-advokaat I L .
2-05-14343
KOSTJA: E S , isikukood: xxxx, viimane elukoht: xxxx Kohtuistungi aeg
25.04.2007
Hagi rahuldada tervikuna tagaseljaotsusega.
Välja mõista E S `ilt (isikukood xxxx, xxxx, viimane teadaolev elukoht xxxx) Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) ( reg.kood xxxx) xxxx) kasuks ja võlgnevuse katteks 200 000 krooni (kakssada tuhat) krooni. Välja mõista E S `ilt Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel (likvideerimisel) ideerimisel) kasuks menetluskulu katteks kokku summas 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
Tagaseljaotsuse agaseljaotsuse kättetoimetamisel kättetoimetamisel avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on kohtuotsusele kohtuotsusele õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ja kostjale TsMS § 317 alusel avaliku kättetoimetamisega. kättetoimetamisega. I. Asjaolud ja hageja nõue. 30.06.2005 Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid T K müüjana ning kostja E S ostjana 09.11.1998 varuosade ostu-müügilepingu, mille p 1.4 kohaselt ostis kostja T.K `ilt varuosi hinnaga 200 000 krooni. Varuosade ostumüügilepingu sõlmimise ajaks ei olnud kostja 200 000 krooni suurust rahasummat tasunud. 05.03.1999 sõlmisid hageja nõude omandajana ja ja T K nõude loovutajana ning kostja võlgnikuna nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille punktide 1.1 ja 1.2. kohaselt loovutas T.K hagejale 09.11.1998 varuosade ostu-müügilepingust kostja vastu tuleneva nõude 200 000 krooni suuruse hinna tasumiseks. Kostja ei ole hagejale 200 000 krooni maksnud, mistõttu hageja oli sunnitud võla sissenõudmiseks pöörduma hagiga kohtusse. Hageja tugineb oma nõudes VÕS Rakendussätete § 2 tulenevalt Tsiviilkoodeksi sätetele. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest keelatud. Vastavalt 05.03.1999 sõlmitud lepingu sätetele oli vaidluse korral pooltel kohtualluvuseks valitud Lääne-Viru Maakohus. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – 09.11.1998 sõlmitud varuosade ostu-müügileping. 05.03.1999 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, FIE E S äriregistri A-osa registrikaardi väljatrükk ning riigilõivu tasumist summas 11 000 krooni tõendav maksekorraldus nr 217, 30.06.2005. II. Kohtumenetluse käik Hagimaterjalid väljastati kohtu poolt kostjale tutvumiseks. Kostja vastust hagile kohtu määratud tähtajaks ei esitanud. 12.10.2005 eelistungil väitis kostja, et 1999.aasta suvel võttis T K temalt varuosad tagasi ning puuduoleva summa, milleks oli väidetavalt 30 000 krooni, tasus ta samale isikule sularahas. Kuna nad tegelikult olid T.K `iga solidaarvõlgnikud, siis tema hagejaga ei suhelnud, vaid seda pidi tegema T.K . Hageja esindaja väitis samal eelistungil, et hagejale ei ole võlga tasutud, mistõttu hageja nõue jääb samaks.
16.11.2005 esitas kostja kirjaliku vastuväite, märkides veelkord, et kaup on T.K poolt tagasi võetud, ülejäänud summa on kompenseeritud; puudujääk kaubas olevat tekkinud ruumidest toime pandud varguste tõttu. 02.12.2005 eelistungil selgitati kostjale vajadust oma vastuväiteid tõendada ning vajadusel esitada taotlus T K protsessi kaasamiseks. 19.12.2005 esitas hageja hagiavalduse täiendused. Hageja nõuab endiselt kostjalt 200 000 krooni tasumist, kuna kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, samuti ei olnud kostja enam peale nõudeõiguse loovutamist õigustatud täitma oma ostu-müügilepingust tulenevaid kohustusi mitte T K `ile, vaid hagejale ning väidetav kohustuse täitmine T K `ile ei vabasta kostjat kohustuse täitmisest hageja ees. 10.01.2006 esitas kostja taotluse kolmanda isikuna T K kaasamiseks. Samas taotles ta 25.01.2006 määratud kohtuistungi edasilükkamist seoses töölähetusega poolteise kuu võrra. Kohus oma kirjas 03.03.2006 kohustas esitama kostjat TsMS § 216 alusel nõuetekohase ja põhjendatud taotluse kolmanda isiku kaasamiseks koos kaasatava isiku elukoha andmete märkimisega. Kohtu poolt kostja senisel elukoha aadressil – xxxx, – korduvalt väljastatud kirjad tagastati kohtule vastuvõtmatult; elukoha aadressi muutumisest kostja kohut ei teavitanud. Registrijärgne registreeritud elukoht kostjal puudus. Eelnevast tulenevalt esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. 09.10.2006 teatati Põhja Politseiprefektuurist kohtule kostja kontakttelefoni number. 10.10.2006 anti kostjale Rakvere Kohtumajas allkirja vastu kätte kohtu kiri selgitusega kolmanda isiku kaasamiseks esitatud nõuete osas ning kohustusega taotluste ja tõendite esitamiseks 10 päeva jooksul. Kostja teatas kohtule oma postiaadressiks xxxx . Kohtu määratud tähtajaks kostja mingeid taotlusi ei esitanud. 16.01.2007 määrusega jättis kohus kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata ja määras asja arutamiseks välja kohtuistungil 21.02.2007. Kohtukutset kostjale kätte toimetada ei õnnestunud. 06.02.2007 teatati Põhjas Politseiprefektuuri poolt kirjalikult, et kostja ei ela aadressil xxxx ning tema tegelik viibimiskoht on teadmata. 07.03.2007 kohtu korraldava määrusega määrati kostjale TsMS § 317 alusel 25.04.2007 toimuvale kohtuistungile kohtukutse kättetoimetamine avalikult. 25.04.2007 kohtuistungile kostja ei ilmunud ega mitteilmumise põhjust ei teatanud. Aadressil xxxx väljastatud kohtukutse tagastati kohtule. 25.04.2007 istungil taotles hageja volitatud esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagis märgitud ulatuses, samuti hageja kantud kohtukulude väljamõistmist kostjalt vastavalt kohtukulude nimekirjale, s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 11 000 krooni ning tasu õigusabi osutamise eest - 36 090 krooni. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus kuna TsMS § 410 tulenevalt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
Hagimaterjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud, samuti on kostja isiklikult vastu võtnud kohtu kirja 10.10.2006 taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja andmises. Kostja ei ole taotlusi ega täiendavaid tõendeid esitanud. Kostja ei ole vastu võtnud korduvalt väljastatud kohtukutseid tema enda poolt kohtule antud aadressil -xxxx. Oma uut elukohta ei ole kostja hagejale ega kohtule teatanud ning tema asukoha suhtes puuduvad igasugused andmed ka politseil. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib menetlusdokumendi avalikku kättetoimetamist taotlevalt menetlusosaliselt nõuda politsei või valla- või linnavalitsuse kinnitust, et neile on saaja viibimiskoht teadmata, või muid tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta. TsMS § 317 lg 4 p 4 kohaselt on kostjat kutsutud kohtuistungile avalikult kättetoimetatava kohtukutsega, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.03.2007. TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtukutse avaldamisel on kohus hoiatanud, et TsMS § 408, 410 tulenevalt võib kohus kostja kohtuistungile mitteilmumisel lahendada asja hageja taotlusel tagaseljaotsusega. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja 25.04.2007 toimuvale kohtuistungile ilmunud. Kohus leiab, et kostjal, kes on juba 2005.aastast sügisest alates teadlik hageja esitatud võlanõudest, on olnud piisavalt aega oma vastuväidete osas tõendite esitamiseks ja taotluste olemasolul nende nõuetekohaseks vormistamiseks. Eeltoodud asjaoludel ei ole kohtuistungi edasilükkamine enam põhjendatud. Hageja on hagiavalduses esitanud nii nõude aluseks olevad asjaolud kui ka nõude õiguslikult põhjendanud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagi esitamisel ka nimetanud. Hageja nõue tuleneb kostja poolt sõlmitud ostu-müügilepingu järgi esinevast võlgnevusest ning nimetatud nõude hagejale loovutamise lepingust. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaldatakse võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, Tsiviilkoodeksi sätteid. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Seega kuulub hageja põhistatud nõue kostjalt põhjendatud vastuväidete puudumisel tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, milleks antud juhul on hageja poolt hagi esitamisel makstud riigilõiv. Hagi esitamisel hageja poolt riigilõivu tasumist summas 11 000 krooni tõendab maksekorraldus nr.217, 30.06.2005. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud ning hinnaga hagi puhul vastavalt kuni 5% hagi rahuldatud osast. Antud asjas kuulub rahuldamisele õigusabikulu vastavalt seaduses sätestatule seega summas (200 000 x 0,05) = 10 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates; otsuse avalikult kättetoimetamise korral 28 päeva jooksul otsuse resolutiivosa avaldamisest. Kohus juhindus TsMS § 410; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2007.a Nooremreferent
I.Külavee I.Golubev
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.