Menetlusosalised ja nende Hageja Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, esindajad asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn), lepingulised esindajad Gertu Pillenberg ja Triin Kivipõld (e-post [email protected]) Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Epp Landberg ja advokaat Kristiina Urb-Semjonov (Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, 44310 Rakvere, e-post [email protected]) Kolmas isik kostja poolel Korteriühistu Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), esindaja Monica Meristo-Dmitrijev (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere, e-post [email protected]) 18.05.2017
Kohtuistung Kohtuistungil isikud
osalenud Hageja lepingulised esindajad Gertu Pillenberg ja Triin Kivivpõld Kostja lepinguline esindaja Kristiina Urb-Semjonov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Xxxxkahjuhüvitis summas 4 186,83 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend kuus eurot ja 83 senti) eurot Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
Jätta Swedbank P&C Insurance AS-i ja Xxxxmenetluskulud Xxxxkanda.
4.Jätta kolmanda isiku Korteriühistu Xxxxmenetluskulud tema enda kanda.
5.Välja mõista Xxxxmenetluskulud summas 350 (kolmsada viiskümmend) eurot Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks.
2-16-2697 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.18.02.2013 sai korter nr 15 aadressil Xxxx(edaspidi ka korter nr 15) ulatuslikke veekahjustusi, kuna kostja omandisse kuuluvas korteris nr 17 purunes toruvoolik (tl 6-8).
2.20.02.2013 ülevaatusaktis fikseeriti korteril nr 15 järgmised kahjustused: köögi lagi (ripplaepaneelid, kips, vill) vettinud (niiskusnäit niiskuslogeriga mõõdetult 148,0%) ja keskelt alla vajunud, koridori lagi (ripplaepaneelid, kips, vill) vettinud (niiskusnäit 73,7 – 153,5%) ja keskselt alla vajunud, köögi põrandaplaadi ja elutoa kilpparketi liitekohast jooksnud vesi parketi alla, mille tagajärjel oli naturaalparkett märgunud (niiskusnäit 81,8 – 109,3%), koridori ja köögi vahesein (topeltkips, struktuurkrohv) märgunud (niiskusnäit 81,8 – 103,6%), köögis tehnoloogilist šahti katva kipslaadi alaosa vettinud (niiskusnäit 160,1%), valamukapp märgunud (niiskusnäit 142,3%) ja lõhki paisunud, põrandariiul märgunud (niisuksnäit 157,0%) ja lõhki paisunud, väikeses toas tapeedil pruunid veejäljed (tl 13-15, tl 24-32).
3.Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli kahjustada saanud korter nr 15 kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis nr XXXX (tl 9-11).
4.26.03.2013 hinnapakkumises hindas Xxxx OÜ kahjustada saanud korteri nr 15 köögi, elutoa ja koridori taastuse maksumuseks 3 648,38 eurot (tl 16). 01.04.2013 hinnapakkumises hindas Xxxx OÜ väikese toa taastuse maksumuseks 535,45 eurot (tl 17).
5.03.04.2013 hüvitas hageja korteri nr 15 omanikule kahju summas 4 186,83 eurot, so hinnapakkumiste järgse taastuse maksumuse, millest oli maha lahutatud kindlustusvõtja omavastutus (tl 12). 25.02.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 4 186,83 eurot (tl 1820). 11.03.2014 esitas kostja vastuse tagasinõudele, milles keeldus kahju hüvitamast (tl 54-55). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4 186,83 eurot ja menetluskulud.
7.Hageja märgib, et: • purunenud toru kuulub kostja reaalosa piiridesse; • toru purunemiskoht asus pea ehk üldveetorust korterisse omaniku poolt veetud vooliku ühenduskohas veemõõtja juures; • toru on veetud iga korteriomaniku poolt ise üldtorust neile sobivasse kohta; • viidatud toru ei ole üldkasutuses; • üldine veetoru on korras ja sellest pole kahju tekkinud; • kostja ei kütnud korterit piisavalt, mistõttu torud külmusid; • asjaolu, et kaks kindlustusettevõtet on korteriühistule esitatud tagasinõude alusel teinud väljamaksed kahju hüvitamiseks, ei tähenda, et kostja vastutus kahju toimumise eest on välistatud. Kostja vastuväited
2-16-2697
8.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja märgib, et: • kahjujuhtumi põhjustas asjaolu, et purunes püstikupoolne toruvoolik, mis asus kostjale kuuluvas Xxxxkorteris enne kuulkraani ja veemõõtjat ja seega asus purunenud veevoolik korteriühistu vastutusalas; • tekitatud kahju eest vastutab korteriühistu; • teiste kindlustusandjate nõuded seoses vaidlusaluse kahjujuhtumiga on hüvitanud korteriühistu; • korteriühistu kohustus on hoida veesüsteemi korras; • kostja on täitnud KOS § 11 lg 1 p 1 kohustusi nõuetekohaselt ja hoidnud korras korteriomandi reaalosa; • kostja ei põhjustanud veetoru lõhkemist, kuna tagasi korteris nõuetekohase temperatuuri. Kolmanda isiku seisukoht
10.Kolmas isik leiab, et hagi on põhjendatud. Kostja vastutab tekkinud kahju eest, sest purunenud veetoru asub kostja korteris köögikapi taga. Purunenud veetoru on paigaldatud kostja enda poolt. Kohtuotsuse põhjendus
11.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
12.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
13.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Kohus juhindub asja lahendamisel korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KOS § 11 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui
2-16-2697 kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
15.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 18.02.2013 sai korter nr 15 aadressil Xxxxulatuslikke veekahjustusi, kuna kostja omandisse kuuluvas korteris nr 17 purunes toruvoolik (tl 6-8). 20.02.2013 ülevaatusaktis fikseeriti korteril nr 15 järgmised kahjustused: köögi lagi (ripplaepaneelid, kips, vill) vettinud (niiskusnäit niiskuslogeriga mõõdetult 148,0%) ja keskelt alla vajunud, koridori lagi (ripplaepaneelid, kips, vill) vettinud (niiskusnäit 73,7 – 153,5%) ja keskselt alla vajunud, köögi põrandaplaadi ja elutoa kilpparketi liitekohast jooksnud vesi parketi alla, mille tagajärjel oli naturaalparkett märgunud (niiskusnäit 81,8 – 109,3%), koridori ja köögi vahesein (topeltkips, struktuurkrohv) märgunud (niiskusnäit 81,8 – 103,6%), köögis tehnoloogilist šahti katva kipslaadi alaosa vettinud (niiskusnäit 160,1%), valamukapp märgunud (niiskusnäit 142,3%) ja lõhki paisunud, põrandariiul märgunud (niisuksnäit 157,0%) ja lõhki paisunud, väikeses toas tapeedil pruunid veejäljed (tl 13-15, tl 24-32). Kahjujuhtumi toimumise hetkel oli kahjustada saanud korter nr 15 kindlustatud varakindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel hageja juures, mille kinnituseks oli väljastatud kodukindlustuse poliis nr XXXX (tl 9-11). 26.03.2013 hinnapakkumises hindas Xxxx OÜ kahjustada saanud korteri nr 15 köögi, elutoa ja koridori taastuse maksumuseks 3 648,38 eurot (tl 16). 01.04.2013 hinnapakkumises hindas Xxxx OÜ väikese toa taastuse maksumuseks 535,45 eurot (tl 17). 03.04.2013 hüvitas hageja korteri nr 15 omanikule kahju summas 4 186,83 eurot, so hinnapakkumiste järgse taastuse maksumuse, millest oli maha lahutatud kindlustusvõtja omavastutus (tl 12). 25.02.2014 esitas hageja kostjale tagasinõude summas 4 186,83 eurot (tl 18-20). 11.03.2014 esitas kostja vastuse tagasinõudele, milles keeldus kahju hüvitamast (tl 54-55).
16.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja vastutab korterile nr 15 tekkinud kahju eest.
17.Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 492 lg-st 1 tuleneva kindlustusandjale kuuluva tagasinõude. Tagasinõude rahuldamiseks peab kostja vastutama tekkinud kahju eest. Hageja märgib, et kahju tekkis kostja reaalosa piirides paikneva veetoru purunemisest. Kostja leiab, et purunenud veevoolik asus korteriühistu vastutusalas.
18.Riigikohus on otsuse 3-2-1-129-13 punktides 21-22 leidnud, et korteriomandiseadusest tulenevate kohustuste rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3
2-16-2697 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
19.Puudub vaidlus ning see nähtub kohtule esitatud piltidelt, et veeleke sai alguse kostja korteri köögikapi taga paiknevast veevooliku purunemisest (tl 91-92). Piltidelt ja menetlusosaliste selgitustest nähtub, et tegemist oli üldveetorust kostja korteri veetarbimise jaoks veetud toruga. Seega oli tegemist kostja korteri jaoks vajaliku eseme, mitte ühiseks kasutamiseks mõeldud veetorustikuga. Eelneva tõttu kuulub vastav toru kostja korteriomandi reaalosa hulka, mille korrashoiu kohustus tulenes kostjale KOS § 11 lg 1 p-st 1. Kohus leiab, et kostja on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevat reaalosa korrashoiu kohustust, mille tagajärjel sai võimalikuks veeleke.
20.KOS lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud vääramatu jõu asjaolusid. Asjaolu, et korteriühistu on sama kahjujuhtumi osas teistele kindlustusandjatele kahju hüvitanud (tl 49-51, tl 60-61), ei oma tähendust. Vastav asjaolu ei väära seadusest tulenevat kostja vastutust kahju põhjustamise eest. See, kas kostja küttis korterit piisavalt ei oma kostja vastutuse osas tähendust. Kohus jätab vastavad tõendid tähelepanuta (tl 83-87, tl 104-105).
21.20.02.2013 ülevaatusaktiga on tõendatud kahju tekkimine korterile nr 15 (tl 13-15). Esineb põhjuslik seos kostja rikkumise ja korterile nr 15 tekkinud kahju vahel. Kui kostja oleks järginud veevooliku korrashoius hoolsuskohustust, ei oleks veeleke saanud toimuda. Kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Seega vastutab kostja tekkinud kahju eest.
22.VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Nähtuvalt kohtule esitatud Xxxx OÜ 26.03.2013 ja 01.04.2013 hinnapakkumistest olid kahjustada saanud korteri nr 15 parandamise kulud kokku 4 186,83 eurot (tl 16-17). Hageja on vastava kahju hüvitanud korteri nr 15 omanikule (tl 12), mistõttu omab hageja VÕS § 492 lg 1 alusel tagasinõuet kostja vastu. Hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud.
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4 186,83 eurot. Menetluskulud
24.Tulenevalt TsMS § 162 lg-test 1 ja 2 jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 167 lg-st 1 ja 2 jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
2-16-2697 Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista riigilõivu 350 eurot. Eraldi menetluskulude nimekirja hageja esitanud ei ole, sh õigusabikulude väljamõistmiseks. Hageja poolt riigilõivu tasumine nähtub kohtutoimikust (tl 38). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 350 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.