Võlaõigus › Võõrandamislepingud

hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Vaidluse asjaolud ja menetluse varasem käik Tallinna Linnakohtu (alates 01.01.2006 kohtute tööpiirkondade ühendamisest Harju Maakohtu) menetluses oli alates 18.10.1999 V. N hagi A.H vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks ning G. A (hagis ekslikult märgitud „G. A“) ja N.J vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks. V. N suri xx.xx.xxxx. Vastavalt Tallinna notari Marika Rei poolt 18.07.2002 väljaantud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistusele (toimiku I kd; lk 94) on V. N pärijad E.U, L.M, S.M, T.M ja E.N, kes üldõigusjärglastena astusid protsessi hageja asemel. Hagiavalduse kohaselt varastati V.Nlt 1998. a. aprillis pass. Võltsitud (vahetatud fotoga) passi abil vormistatud notariaalselt tõestatud volikirja alusel müüs L. T V.N nimel 17.04.1998 G.Ale vallasasjana V.Nle kuuluva kolmetoalise korteri asukohaga x. Tallinna Ringkonnakohtu 24.05.1999 otsusega on tunnustatud V.N ja G.A vahel 17.04.1998 sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust. Hagi kohaselt puudus V.Nl tahe korteri võõrandamiseks ja korteri valdus läks V.N käest välja tema tahte vastaselt. Eeltoodust ja AÕS § 95 lg-test 1 ja 3 tulenevalt ei ole kostja G.A ja järgnevad omandajad (kaaskostjad) omandanud korterit heauskselt. 17.06.1999 kinkis G.A vaidlusaluse korteri N.Jle ning 02.08.1999 müüs N.J korteri A.Hle, kes on 27.10.2003 kantud kinnistusraamatusse x asuva korteriomandi omanikuna. Kuivõrd hagi käsitluse kohaselt ei ole V.N omandiõigus korterile lõppenud ja kostjatel puudus õigus korterit käsutada, siis olid kostjate vahel sõlmitud korteri võõrandamistehingud vastuolus AÕS § 68 lg-s 1 sätestatuga ning hagejatel kui V.N õigusjärglastel on õigus nõuda kinnisasja omandiõiguse tunnustamist ja nõuda see A. H ebaseaduslikust valdusest välja; samuti nõuda, et kinnistusraamatu kanne viidaks vastavusse tegeliku õigusliku olukorraga. Hagejad palusid esitatud hagiavalduses tunnustada 17.06.1999 G.A ja N.J vahel sõlmitud kinkelepingu ning 02.08.1999 N.J ja A.H vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust; tunnustada hagejate omandiõigust korteriomandile asukohaga Tallinnas Sõle 46-28 ja nõuda nimetatud korteriomand välja A.H ebaseaduslikust valdusest; parandada kinnistusraamatusse tehtud kanne omaniku kohta ning kanda Tallinna Linnakohtu Kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx teise jakku kaasomanikena sisse hagejad. 03.11.2005 hagejad täpsustasid hagi kinnistusraamatu kande parandamise nõude osas ja palusid kohut, tuginedes AÕS §-le 65 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-le 1, 1) tuvastada kostja A.H kohustus anda nõusolek Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx [õige on nr xxxxxx] teise jakku A.H omanikuna kinnistusraamatusse kandmise kohta tehtud kande kustutamiseks; 2) tuvastada A.H kohustus anda nõusolek hagejate kaasomanikena sissekandmiseks kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx [õige on nr xxxxxx] teise jakku, E.U 1/3 mõttelise osa ulatuses, L.M 1/9 mõttelise osa ulatuses, S.M 1/9 mõttelise osa ulatuses, T.M 1/9 mõttelise osa ulatuses ja E.N 1/3 mõttelise osa ulatuses; 3) lugeda tuvastatud kohustus puudutatud isiku nõusolekuks kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses. Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidlesid sellele vastu. Tallinna Linnakohus tegi 15.11.2004 otsuse tsiviilasjas tolleaegse numbriga 2/3/221-6573/99 (toimiku I kd; lk 219-222), millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, mõistis igalt hagejalt

välja 1 180 krooni G.A kasuks, 1 180 krooni N.J kasuks ja 4 720 krooni A.H kasuks kohtukulude katteks ning tühistas hagi tagamiseks seatud korteriomandi käsutamise keelumärke. Tallinna Ringkonnakohus vaatas Tallinna Linnakohtu 15.11.2004 otsuse läbi E.U ja E.N apellatsioonkaebuse alusel ning tegi 20.04.2005 otsuse tsiviilasjas nr 2-2/450/05 (toimiku I kd; lk 304-316), millega: 1. tühistas Tallinna Linnakohtu 15.11.2004 otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi omandiõiguse tunnustamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks, mõistis hagejatelt välja kohtukulud A.H kasuks ja tühistas korteriomandi käsutamise keelumärke; 2. rahuldas hagi omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest; 3. tunnustas E.U omandiõigust 1/3, E.N omandiõigust 1/3, L.Mi omandiõigust 1/9, S.Mi omandiõigust 1/9 ja T.Mi omandiõigust 1/9 mõttelisele osale korteriomandist asukohaga x ja nõudis korteriomandi välja A.H ebaseaduslikust valdusest hagejate valdusesse; 4. saatis asja kinnistusraamatu kande parandamise nõude osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule; 5. mõistis A.Hlt välja 11 000 krooni riigilõivu E.U ja E.N kasuks ning 6 700 krooni riigilõivu riigituludesse; 6. jättis ülejäänud osas Tallinna Linnakohtu 15.11.2004 kohtuotsuse muutmata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas 03.07.2006 otsusega E.U, L.Mi, S.Mi, T.Mi ja E.N hagi A.H vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks, mis oli Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2005 otsusega saadetud esimese astme kohtu menetlusse. Harju Maakohus tuvastas nimetatud kohtuotsusega A.H kohustuse anda nõusolek [Harju Maakohtu kinnistusosakonna] Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx teise jakku tehtud kande A.H omanikuna kinnistusraamatusse kandmise kohta kustutamiseks ja A.H kohustuse anda nõusolek E.U 1/3 mõttelise osa ulatuses, L.Mi 1/9 mõttelise osa ulatuses, S.Mi 1/9 mõttelise osa ulatuses, T.Mi 1/9 mõttelise osa ulatuses ja E.N 1/3 mõttelise osa ulatuses kaasomanikena sissekandmiseks kinnistusregistri registriosa nr xxxxxx teise jakku. Samuti otsustas kohus lugeda tuvastatuks A.H kohustuse nõusoleku andmiseks kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses. Harju Maakohus mõistis 03.07.2006 otsusega A.Hlt välja E.U ja E.N kantud õigusabikulud summas 54 179,20 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2005 otsusega tuvastatud hagejate omandiõigus vaidlusalusele korteriomandile. Kinnistusraamatusse on korteriomandi, asukohaga x, omanikuna sisse kantud kostja A.H. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 65 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) §-st 341 on hagejatel õigus nende omandiõigust tunnustava kohtulahendi alusel nõuda A.Hlt nõusoleku andmist kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks, s. o ebaõige omaniku kinnistusraamatust kustutamiseks ja tegelike omanike sissekandmiseks. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Harju Maakohus tuvastas A.H kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks hagejate taotletud viisil. Maakohus mõistis A.Hlt välja hagejate E. U ja E. N õigusabikulud 54 179,20 krooni vastavalt esitatud menetluskulu tõendavatele arvetele ning leidis, et arvestades tsiviilasja menetlemise aega ja asja keerukust ei ole hagejate õigusabikulud ülemäära suured.

Harju Maakohtu 03.07.2006 otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kostjad A.H, G.A ja N.J. A.H apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja A.H palub tühistada Harju Maakohtu 03.07.2006 otsuse kohtukulude jaotamise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta E.U ja E.N õigusabikulud hagejate endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu poolt A.Hlt E.U ja E.N kasuks õigusabikulu summas 54 179,20 krooni väljamõistmine põhjendamatu ja tegemist on menetlusõiguse normide rikkumisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette suvalist õigusabikulude hüvitamist, vaid protsessitähtaegu järgivat ning põhjendatud ja vajalikus ulatuses lepingulise esindaja kulude rahalist hüvitamist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 176 lg 1 näeb ette, et kohus peab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega viivitamata kätte toimetama vastaspoolele ja andma talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Maakohus ei ole järginud TsMS § 175 lg 3 ja § 176 lg 1 ega Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrust nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ ning ei ole otsuses põhjendanud, missuguses ulatuses on hagejate õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. G.A apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja G.A palub tühistada Harju Maakohtu 03.07.2006 otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Harju Maakohus menetlusõiguse norme sellega, et arutas asja 19.06.2006 kohtuistungil ilma kostjate G. A ja N. J kohalolekuta. G. A helistas enne 19.06.2006 kohtuistungi toimumist istungisekretärile. Istungisekretär teatas, et istungil asja sisuliselt arutama ei hakata, kuna kostja N. J ei saa istungile ilmuda, on esitanud haiguslehe ja riigi õigusabi taotluse. Seoses eeltooduga ei läinud apellant kohtuistungile, kuna teadis, et enne N. J taotluste läbivaatamist kohus asja sisuliselt ei aruta. 12.07.2006 sai apellant kätte kohtuotsuse, millest selgus, et maakohus oli 19.06.2006 asja läbi vaadanud. Apellandi arvates viis asja arutamine ilma kostjate G. A ja N. J kohalolekuta ebaõige kohtuotsuse tegemiseni. Kohus oleks pidanud arvestama N. J taotlusega ja võtma seisukoha nimetatud isiku tervisliku seisundi suhtes, samuti arvestama, et N. J oli taotlenud riigi arvel advokaadi määramist. Selline kohtuotsus tuleb tühistada ja võimaldada kõigil menetlusosalistel kohtuistungil osaleda või teavitada menetlusosalisi sellest, et arstitõend või riigi õigusabi taotlus võidakse jätta rahuldamata. N.J apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja N.J palub tühistada Harju Maakohtu 03.07.2006 otsuse täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus Harju Maakohus menetlusõiguse norme, kui arutas tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta. N.J oli 19.06.2006 kohtusse kutsutud kostjana, kuid ei saanud istungile ilmuda haiguse tõttu, millest ta kohut teavitas ja taotles istungi edasilükkamist. Õigus osaleda oma asja arutamisel on menetlusosalise põhiõigus ja menetlusosalise haigus on mõjuv põhjus kohtuistungi edasilükkamiseks. Samuti oli N. J

taotlenud kohtult riigi õigusabi, sest oli tasunud oma eelmisele esindajale suuri summasid ning rohkem raha ei olnud, et advokaati palgata. Kostja on kõrges vanuses pensionär, kes oli just enne kohtuistungit tulnud puusaliigese operatsioonilt ja seepärast ei saanud istungil osaleda. Kohus otsustas riigi õigusabist keeldumise kohtuotsuse tegemisega samal päeval. Kostjal oleks olnud õigus sellest varem teada saada. Menetlusõiguse normide rikkumine − kostja N. J taotluse tähelepanuta jätmine ja temale õigusabi andmata jätmine ning tõenditele hinnangu andmata jätmine − viis materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele. Kohtuotsus ei rajane tegelikel asjaoludel ega objektiivselt uuritud tõenditel. Hagejate vastuväited apellatsioonkaebustele Hagejad vaidlevad A.H, G.A ja N.J apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta esitatud apellatsioonkaebused rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustajad paluvad jätta kõik menetluskulud apellatsiooniastmes A.H, G.A ja N.J kanda ja mõista kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel A.Hlt E.U ja E.N kasuks välja Tallinna Ringkonnakohtus kantud menetluskuludena õigusabikulu 6 603,88 krooni ning mõista G.Alt ja N.Jlt E.U ja E.N kasuks välja õigusabikulu 4 187,82 krooni.

menetlusabi taotluse rahuldamata, mida apellant ei vaidlustanud. Seega õigusabi taotluse rahuldamata jätmine maakohtu poolt ei ole käsitletav menetlusnormide rikkumisena. Hagejad on seisukohal, et G. A ja N. J apellatsioonkaebuste väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks. Olukorras, kus Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 20.04.2005 otsusega on tuvastatud hagejate omandiõigus vaidlusalusele korteriomandile ning A.H suhtes tehtud omanikukande ebaõigsus, puudub alus eeldada, et hagi A.H vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks jääks rahuldamata. N. J väide, et kaevatav otsus ei rajane tegelikel asjaoludel ega objektiivselt uuritud tõenditel, on paljasõnaline, kuna apellant ei ole täpsustanud, missugustele asjaoludele ja tõenditele kohus hinnangut andnud ei ole. Apellandid ei ole põhjendanud asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise vajalikkust. Materiaalõiguse normi kohaldamiseks vajalikud asjaolud on siduvalt tuvastatud jõustunud kohtuotsusega ning kaebustest nähtuvalt ei soovi apellandid esitada uusi tõendeid ega asjaolusid, kuna on nõustunud kirjaliku menetlusega. Veelgi enam, kuna Harju Maakohtu 03.07.2006 otsusega lahendati üksnes hagejate nõue A.H vastu, ei saa kaevatav otsus G. A ja N. J õigusi üldse rikkuda. Eeltoodud asjaolud viitavad sellele, et G. A ja N. J apellatsioonkaebused on esitatud formaalsetel kaalutlustel, et venitada kohtuotsuse jõustumist ja kuritarvitada sellega menetlusõigusi. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused apellatsioonkaebuste osas

Kolleegium leiab, et otsust kohtukulu väljamõistmise osas tulnuks enam põhjendada, kuid seda puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et väljamõistetud õigusabikulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Tsiviilasja toimikust ilmneb, et poolte vahel tekkis õiguslik vaidlus hagieseme osas ning tsiviilasi oli kohtu menetluses mitu aastat, mille jooksul toimus mitu kohtuistungit ja tsiviilasi jõudis apellatsioonikohtu menetlusse, kes tühistas osaliselt Tallinna Linnakohtu 15.11.2004 otsuse ja saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks kinnistusraamatu kande parandamise nõudes. Seega E.U ja E.N esindaja tasu mitme aasta jooksul tehtud töö eest 54 179,20 krooni ei saa olla põhjendamatu ega mittevajalik. Kolleegium ei tuvastanud ka asjaolu, et tasu õigusabikulu eest oleks liialt suur. Kuivõrd õigusabikulu tuleb välja mõista E.U ja E.N kasuks 27 089,60 krooni osas ning esitatud oli mitu nõuet, siis ei ole tegemist õigusabikulu piirmäära ületamisega. Apellandi väide sellest, et tal puudus võimalus esitada vastuväiteid õigusabikulu osas, ei ole õige. Taotluse õigusabikulu väljamõistmiseks esitas hagejate esindaja 19.06.2006 kohtuistungil. Kostja A.H esindajal oli võimalik tutvuda kohtukulu dokumentidega ning esitada vastuväiteid, mida ta ka tegi, leides, et esitatud advokaaditasu määr on liialt suur. Seega kolleegium ei tuvastanud kostja õiguste rikkumist Arvestades eeltoodut tuleb apellatsioonkaebus apellandilt kohtukulu väljamõistmise osas jätta rahuldamata, kuid otsus kuulub osalisele tühistamisele osas, kuidas õigusabikulu hagejate vahel jaotub. 2.G.A apellatsioonkaebus Kolleegium ei tuvastanud G.A osas menetlusõigusnormide rikkumist. Toimikust ilmneb, et kostja oli teadlik kohtuistungist ning kohale ei ilmunud ning ei esitanud kohtuistungi toimumise ajaks mingit taotlust. Asjaolu, kas mõni menetlusosaline oli haige või mitte, ei oma G. A suhtes mingit õiguslikku tähendust. TsMS § 3 lg 1 järgi kaebeõiguse teostamine eeldab huvitatud isiku enda õiguste rikkumise tuvastamist. Apellandi väide sellest, et sekretär teatas kohtuistungi mittetoimumisest, ei ole millegagi tõendatud. Vastustaja vastuväide on põhjendatud, et materiaalõiguslik vaidlus ei puuduta apellanti, see on sunnatud kostja A. H vastu. Seega tsiviilasja arutamine ilma kostja G. A osavõtuta ei saanud riivata tema õigusi. Kolleegium juhib tähelepanu, et otsusega ei ole välja mõistetud kostjalt mingit kohtukulu.

Kohtukulu jaotamine E.U ja E.N taotlevad A.Hlt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu väljamõistmist 6 603,88 krooni ja G.Alt ja N.Jlt 4 187,82 krooni. Õigusabikulu kohta dokumendid on esitatud. Kolleegium leiab, et kuivõrd apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, siis tuleb vastustajate E.U ja E.N taotlus õigusabikulu väljamõistmiseks rahuldada osaliselt. Juhindudes TsMS § 61 lg 1 põhimõttest loeb kolleegium apellatsioonimenetluses vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 6000 krooni, arvestades esimese astme kohtu poolt väljamõistetud õigusabikulu summat ja asjaolu, et kaebuste läbivaatamine toimub kirjalikuks menetluses ning kõigilt apellantidelt tuleb välja mõista õigusabikulu võrdses ulatuses 2000 krooni. Õigusabikulu tuleb välja mõista E.U ja E.N kasuks võrdses osas 3000 krooni.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.