Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu.

Asjaolud:

AS-i sõlmitud lepingu alusel tekkis võlgnikul Optimera Estonia AS-i ees võlgnevus kogusummas 119 252,54 eurot, mis tulenes tasumata arvetest perioodil 07.06.2016.a. kuni 07.11.2016.a. 23.12.2016.a. loovutas Optimera Estonia AS oma nõude võlgniku vastu Fector AS-ile. Fector AS esitas 27.02.2017.a. võlgnikule pankrotihoiatuse ja võlanõude 119 052,54 euro tasumiseks. Võlgnik ei ole võlanõudele ja pankrotihoiatusele vastanud. Võlausaldajal andmed võlgniku majandustegevuse toimumise ja tegeliku asukoha kohta puuduvad. Registrisse kantud aadressil võlgnik ei vasta. Ajutine pankrotihaldur on 12.05.2017.a. esitanud e-posti teel võlgnikule teabenõude elektronposti aadressitele [email protected], [email protected], [email protected], milles palus võlgnikul muu hulgas esitada seletuskirja maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, varade ja kohustuste nimekirjad, bilansid ja kasumiaruanded, pearaamatu väljavõtted, juhatuse, nõukogu ja üldkoosoleku otsused, 5 aasta tehingud põhivaraga ja muud suuremad tehingud, kassa dokumendid, andmed kinnisvara, töötajate, teistele isikutele kuuluva vara jms kohta. Kuna võlgniku ning Reinmaa & Parnterid Advokaadibüroo kliendisuhe on lõppenud, siis Reinmaa & Parnterid Advokaadibüroo ei saanud teabenõudele vastata. 24.05.2017.a. esitas ajutine pankrotihaldur korduva teabenõude emaili aadressidele [email protected], [email protected], [email protected]. Võlgnik ei ole teabenõudele vastanud ega esitanud ühtegi võlgniku raamatupidamisdokumenti, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda lõplikku seisukohta võlgniku majanduslikule olukorrale, maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, samuti tuvastada vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri päringute vastustena on haldurile esitatud võlgniku viimase viie aasta (alates maist 2012.a) arvelduskontode väljavõtted AS-is SEB Pank ja Swedbank AS-is. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku arvelduskontosid ja sealt nähtub, et viimased tehingud on tehtud AS-i SEB Pank arvelduskontol 2016.a lõpus ning Swedbank AS-i arvelduskontol 2014.a märtsis. Võlgniku 31.12.2015.a. bilansi kohaselt on võlgnikul 31.12.2015.a. seisuga varasid 1 832 658.- eurot, kohustusi 1 390 556.- eurot ning omakapital 442 102.- eurot. Võlgniku kasum 2015.a. majandustegevusest oli 138 388.- eurot. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt on ainsaks teadaolevaks võlgniku varaks raha arvelduskontodel 25,01 eurot ja 3 114,87 Norra krooni (ca 326.- eurot) ning sõiduk ja haagis, milliste väärtus portaali www.auto24.ee andmetel võib kokku olla ca 6 500.eurot. Samas ei ole haldurile teada nimetatud vara asukoht ega seisukord. AS-i SEB Liising täiendava vastuse kohaselt, on võlgnik omandanud järgmised liisinguesemed: Toyota Land Cruiser 150, 2013.a., BMW 520d xDrive, 2014.a., Volkswagen Passat CC, 2008.a., Renault Trafic, 2008.a.

Võlgniku ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kohustuste nimekirja. Võlgniku 31.12.2015.a. bilansi kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 1 390 556,00 eurot.

AS-i SEB Pank 17.05.2017.a. teatise kohaselt on võlgnikul seisuga 17.05.2017.a. kohustused AS-i SEB Pank ees kogusummas 58,84 eurot, mis tulenevad panga teenustasudest. Maksu- ja Tolliameti 17.05.2017.a. teatise kohaselt ei ole võlgnik esitanud Maksu- ja Tolliametile 2016.a detsembri kuni 2017.a märtsi käibedeklaratsioone, 2017.a jaanuari kuni aprilli tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone ning 2016.a novembri ühendusesisese käibe aruannet. Võlgniku suhtes ei viida käesoleval ajal läbi maksurevisjoni. Maksuhaldur alustas 04.06.2015.a. teatega menetluse alustamise kohta üksikjuhtumi kontrolli võlgniku 2015.a aprilli käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse osas. Menetluse käigus esitas võlgnik 17.06.2015.a. parandusdeklaratsiooni, millega vähendas tagastusnõuet summas 1 794.- eurot. Maksu- ja Tolliamet on võlgniku nõuetes kajastuva maksuvõla osas läbi viinud sissenõudmismenetlusi. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku nõuete saldod seisuga 17.05.2017.a. järgmised: intress 405,32 eurot, kinnipeetud tulumaks 10 577,38 eurot, kogumispensionimakse 1 084,39 eurot, kohtutäituri arestinõue 13 098,84 eurot, käibemaks 1 251,29 eurot, raskeveokimaks 168.- eurot, sotsiaalmaks 37 260,68 eurot, sunniraha 200.- eurot, töötuskindlustusmakse 1 501,06 eurot, kokku 65 546,96 eurot. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 17.05.2017.a. on 0,00 eurot, maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress seisuga 17.05.2017.a. on 4 529,38 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 16.05.2017. a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käesoleval hetkel käimas 4 täitemenetlust. Võlgniku suhtes on lõpetatud 1 täitemenetlus. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Fector AS-i andmete kohaselt on võlgnikul kohustus Fector AS-i ees summas 119 052,54 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg summas 52 448,12 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 4 529,38 eurot.

Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile raamatupidamise dokumente esitanud, millest tulenevalt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik koostada finantsanalüüsi. Ajutisel pankrotihalduril ei ole võimalik anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalustele, kuna võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud nõutud raamatupidamisdokumente ega informatsiooni. Seega ei ole ajutine pankrotihaldur saanud tuvastada võlgniku vara võõrandamisega seotud asjaolusid ja võimalike võõrandamiste tingimuste vastavust võlgniku ja kõigi võlausaldajate huvidele. Arvestades, et võlgniku majandustegevus võib olla lõpetatud ja võlgnikul puudub teadaolevalt vara, mille arvelt oleks võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise pankrotihalduri

hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Võlgnik ei ole avaldanud soovi tegevust jätkata ja äriühingut tervendada.

Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kas võlgniku majandustegevus on lõpetatud või mitte, ei ole teada. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Fector AS avalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 119 152,54 eurot. Seisuga 17.05.2017.a. on võlgnikul maksuvõlg summas 52 448,12 eurot ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 4 529,38 eurot. Ajutisel pankrotihalduril on raske hinnata maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda ühegi võlgniku raamatupidamisdokumendiga, võlgnik ei ole andnud ajutisele haldurile ka ühtegi selgitust oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku endised juhatuse liikmed on pärast enda tagasikutsumist teinud erinevaid tehinguid, sealhulgas selliseid, millega võidi teadlikult kahjustada võlausaldajate huve. Analüüsides võlgniku kontode liikumisi ja tehinguid liisingvaradega, siis ei saa välistada maksejõuetuse põhjusena pankrotikuritegu ja rasket juhtimisviga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul vajaksid aruandes toodud asjaolud (eelkõige varade võõrandamisega seonduv) täiendavat selgitamist. Halduri hinnangul tuleks võlgnikul esitada haldurile andmed vara müügiga seotud tehingute sisu ja laekumiste kohta ning dokumendid 2016.a majandustegevuse osas. Praegusel juhul ei ole võlgniku juhatuse liige Ole Petter Skjellin (sünniaeg 13.07.1966.a.) täitnud PankrS § 22 lg 3 ja 4 tulenevaid teabe andmise kohustusi. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutine haldur leiab, et kohtul tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 3 000.- eurot. Ajutine haldur palub:

Maakohtu seisukoht:

ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96.- eurot (PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palutakse kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu Saneerimismenetluse OÜ-le (a/a EE092200221044428799 Swedbank AS) 12 töötunni eest 1 080.- eurot (arvestusega 1 tund = 90.- eurot), millele lisandub käibemaks 20% ehk 216.- eurot, kokku 1 296.- eurot. Samuti palutakse vajalike kulutuste katteks Saneerimismenetluse EE092200221044428799 Swedbank AS) välja mõista 82,13 eurot.

OÜ-le

(a/a

Taotlus tasu ja kulude määramiseks on põhjendatud ja motiveeritud ning kuulub rahuldamisele. Välja tuleb need maksta deposiidi 1 500.- euro arvelt. Hilisemalt jätta võlgniku kanda.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.