OÜ Production House hagi HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis) haldur Martin Krupp vastu nõude tunnustamiseks HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 129 965,77 eurot II järgus
Hagi hind
3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja lg 4 p 9)
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Production House, rk 14153635, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja: HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis), rk 11002806, haldur Martin Krupp, lepinguline esindaja Kerli Kaasik
Asja läbivaatamise kuupäev
12.08.2019 / suuline menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada OÜ Production House nõuet HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 129 965,77 eurot II järgus.
3.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
4.Rahuldada OÜ Production House OÜ menetluskulude taotlus osaliselt ning välja mõista OÜlt HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis) hageja OÜ Production House kasuks- kontole nr xxxx- menetluskulud kokku summas 3135 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 2835 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal OÜ HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis) tasuda hagejale OÜ Production House menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud ulatuses.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD
1.03.04.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt oli HMK Ehitus ja Projektid OÜ-l (edaspidi nimetatud HMK) laenulepingust nr xxxx tulenevalt AS-i Xxxx ees kohustus summas 125 000 eurot, millele lisandus intress. Production House OÜ (edaspidi nimetatud hageja) ja HMK sõlmisid 17.01.2017 kohustuse ülevõtmise lepingu (I kd tlk7), millega hageja võttis üle HMK kohustuse AS Xxxx ees. Lepingu punktis 4.1 leppisid hageja ja HMK kokku tasus kohustuse ülevõtmise eest summas 125 000 eurot. HMK kohustus tasuma hagejale 125 000 eurot maksegraafiku alusel hiljemalt 25.07.2018. HMK ei ole oma kohustust täitnud. Kohustuse ülevõtmise lepingu punkti 4.3 kohaselt kohustus HMK tasuma võlgnevuselt hagejale intressi määraga 10 % aastas. Hagejal on HMK vastu intressi nõue summas 4965,77 eurot. Viru Maakohus kuulutas 20.06.2017 välja HMK pankroti (I kd tlk 11). Hageja esitas 26.07.2017 HMK pankrotihaldurile nõudeavalduse (I kd tlk 19), mille kohaselt on hagejal HMK vastu nõue summas 129 965,77 eurot. Pankrotihaldur andis 18.12.2017 saadetud kirjaga hagejale tähtaja nõudeavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Pankrotihaldur andis hagejale täiendava tähtaja (I kd tlk 22) esitamaks tõendeid kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise kohta. 21.12.2017 e-kirja manusena saatis hageja pankrotihaldurile maksekorralduse (I kd tlk 25-26), kust nähtub, et hageja tegi AS-ile Xxxx 17.01.2017 ülekande summas 125 000 eurot selgitusega „HMK Ehitus ja Projektid OÜ laenulepingu nr xxxx osaline tagastamine“. Samuti esitas hageja sama e-kirja manusena AS-i Xxxx kinnituse (I kd tlk 29) kohustuse ülevõtmise osas. 19.03.2018 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul (I kd tlk 38) esitas pankrotihaldur vastuväite hageja nõudele täies ulatuses. Hageja palub tunnustada hageja nõuet HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 129 965,77 eurot. Hageja leiab, et ülaltoodud asjaolude pinnalt on võimalik hagi rahuldada. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Praegusel juhul on kohustuse ülevõtmise leping sõlmitud HMK kui võlgniku ja hageja kui kolmanda isiku vahel ning AS Xxxx on kohustuse ülevõtmisega nõustunud. Seega on HMK kohustus AS Xxxx ees hagejale üle läinud VÕS § 175 lg 2 ja pooltevahelise lepingu alusel. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, mistõttu on HMK kohustatud täitma kohustuse ülevõtmise lepingust tulenevaid kohustusi. HMK kohustus lepingu punkti 4.1 kohaselt tasuma hagejale kohustuse ülevõtmise eest tasu, mis on võrdne kohustuse suurusega, st 125 000 eurot. HMK ei ole hagejale nimetatud kohustust täitnud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kuigi pooltevahelise lepingu punkti 4.2 kohaselt kohustub HMK hagejale kohustuse ülevõtmise tasu
maksma hiljemalt 25.07.2018, loetakse pankrotiseaduse § 42 kohaselt pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on hagejal HMK vastu kohustuse ülevõtmise lepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja HMK on kohustuse ülevõtmise lepingu punktis 4.3 kokku leppinud, et HMK tasub hagejale intressi määraga 10 % aastas. Lepingu lisa 1 kohaselt oli HMK-l kohustus tasuda intressi summas 1027,40 eurot 25.02.2017, 25.03.2017, 25.04.2017, 25.05.2017 ja pankroti väljakuulutamise ajaks muutuks sissenõutavaks intress 25 päeva eest (25.05.2017-20.06.2017) summas 856,17 eurot. Seega kokku oli hagejal HMK pankroti väljakuulutamise seisuga (20.06.2017) HMK vastu sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 4965,77 eurot. Seega on hagejal kokku HMK vastu nõue summas 129 965,77 eurot. Hageja palub tunnustada HMK pankrotimenetluses hageja nõuet summas 129 965,77 eurot.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja kirjalikus vastuses (I kd tlk 56 jj) hagi ei tunnista. Võlgniku endised osanikud ja juhatuse liikmed on 09.11.2016 võõrandanud kõik neile kuulunud HMK Ehitus ja Projektid OÜ (edaspidi HMK) osad Xxxx kodanikule O P S, kes sellest ajast on saanud võlgniku ainuosanikuks. 09.11.2016 avalduse (I kd tlk 65) alusel kanti 17.11.2016 äriregistrisse seniste juhatuse liikmete K E, M E ja M N asemel O P S. 17.11.2016 on äriregistrisse kantud ka ettevõtja Production House OÜ, registrikood 14153635, kes on käesolevas menetluses hagejaks. 05.06.2017 sai hageja juhatuse liikmeks võlgniku endine juhatuse liige M N, kes on ka hagiavalduse esitamise seisuga hageja seaduslik esindaja (I kd tlk 66). Hageja /vastuses ekslikult „kostja“/ poolt esitatud lepingu kohaselt on nõude aluseks olev Leping sõlmitud 17.01.2017 Tallinnas ning võlgniku nimel on lepingule alla kirjutanud O P S. Pankrotihaldur on 20.07.2017 Viru Maakohtus võtnud võlgniku endistelt juhatuse liikmetelt M E, K E ja M N vande ning esitanud endistele juhatuse liikmetele küsimusi (I kd tlk 73). K E on vande all selgitanud, et peale O P S’i osanikuks saamist 09.11.2016 tegi uus osanik võlgniku endistele juhatuse liikmetele kolmekuulised volitused, et võlgniku endised juhatuse liikmed ja osanikud saaksid uut osaniku esindada, kuivõrd O P S’i näol on tegemist välisriigi kodanikuga. Seega oli M El, K El ja M Nl volitus kuni 09.02.2017 võlgniku uue osaniku ja juhatuse liikme esindamiseks ja võlgniku nimel tehingute tegemiseks. Seega kuni 09.02.2017 omasid nad kontrolli võlgniku tegevuse üle. Samuti on K E kohtus vande all olles selgitanud, et O P S ei ole Eestist äriühingut juhtinud, vaid tegeles võlgniku juhtimisega xxxx, andes ka võlgniku endistele juhatuse liikmetele korraldusi. Tallinna notar M-L Pe asendaja S P-M poolt on 09.11.2016 tõestatud volikiri (I kd tlk 79), millega HMK samal päeval valitud juhatuse liige O P S volitab võlgniku endisi juhatuse liikmeid K Et, M Nd ja M Et esindama võlgnikku kõikide isikute ja asutuste ees kõikides tehingutes ja toimingutes kõikidel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele (nö üldvolikiri). Volikiri kehtis 3 kuud ehk kuni 09.02.2017. On tähelepanuväärne, et notariaalsele volikirjale on märgitud järgnev: „Kuna osaleja esindaja ei valda piisavalt eesti keelt, selgitas notariaalakti tõestaja talle õigust nõuda notariaalakti kirjaliku tõlke koostamist, kuid osaleja esindaja loobus sellest.“. Sellega on tuvastatud, et võlgniku uus juhatuse liige O P S ei valda eesti keelt. Samas on kõik võlgniku osa
võõrandamise, juhatuse liikme määramise ja kohustuste ülevõtmise lepingud sõlmitud eesti keeles ning allkirjastatud O P S’i poolt. Seega olid 09.11.2016 kuni 09.02.2017 võlgniku endised juhatuse liikmed võlgniku esindusõiguslikud isikud ning volitatud tegema võlgniku nimel kõiki tehinguid enda äranägemise järgi. Sellise volikirja sõlmimisele on andnud nõusoleku võlgniku uus juhatuse liige, kes ei valda eesti keelt ning ei ole ilmselgelt teadlik kõikidest lepingus märgitud tingimustest ja võimalik, et ka selle sisust ja võetud kohustustest. Ei ole tavapärane olukord, kus äriühingu uus osanik ja juhatuse liige volitab endiseid juhatuse liikmeid kõikide tehingute tegemiseks kolme kuu jooksul, sealjuures piiranguid määramata. Võlgniku endised juhatuse liikmed on vande all selgitusi andes avaldanud, et äriühing on uuele osanikule võõrandatud tasuta. Samas nähtub pankrotihalduri valduses olevast osade müügilepingust, et osanikud on võõrandanud neile kuuluvad osalused summas 1500 eurot selle nominaalväärtuse eest ja summa on tasutud enne tehingut sularahas (I kd tlk 83). On selge, et võlgniku osade võõrandamine oli tegelikkuses varatu tehing, millega sooviti maksejõuetu äriühingu osalus üle anda Xxxx kodanikule, kelle vastutus on piiratum. Uue osaniku näol on tegemist variisikuga problemaatiliste ettevõtete likvideerimiseks. Endiste juhatuse liikmete poolt xxxx kodaniku vormistamisel võlgniku juhatuse liikmeks ei saa olla ühtegi muud põhjendust, kui tahtlikult tekitada otsitud põhjusena õigustus, et haldurile võlgniku raamatupidamisdokumente mitte üle anda. Samuti käesoleval juhul tuleb vaadata juhatuse vormistamise ajastust – see toimus vahetult enne võlgniku pankrotistumist.
09.detsembril 2016 on võlgnik saldoteatise vastuses kinnitanud, et seisuga 30. november 2016 on HMK-l võlgnevus O AS ees 119 052,54 eurot (I kd tlk 90). Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ning ka pankrotihoiatuse esitamisest võlgnevust ei tasutud. Seega pidid võlgniku endised ja praegused juhatuse liikmed olema sellisest võlgnevusest ja äriühingu maksejõuetusest teadlikud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku nõuete saldod seisuga 17.05.2017 kokku 65 546,96 eurot. Võlgnikul on maksuvõlg alates 10.10.2016. 17.01.2017 on hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kohustuste ülevõtmise leping (edaspidi Leping), mille kohaselt võttis hageja üle võlgniku kohustuse AS-i Xxxx ees. Üle võetud kohustus tulenes HMK ja AS-i Xxxx vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx. AS Xxxx on kinnitanud, et AS Xxxx ja OÜ Production House vahel on sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastatud laenu, summas 125 000 eurot, mille sihtotstarve oli panga ja HMK vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel väljastatud laenu osaline tagastamine. Järelikult ei ole hageja üle võtnud kogu võlgniku laenulepingust nr xxxx tulenevat kohustust. K E on pankrotihaldurile oma 17.07.2017 kirjas avaldanud, et 09.11.2016 seisuga oli võlgniku laenukohustus AS Xxxx ees 275 000 eurot. Nimetatud laenukohustust tagas OÜ-le A kuuluv kinnisasi. Kostja on tuvastanud, et kõnealune kinnisasi on registriosa nr xxxx, mille väljavõttest nähtub, et AS-i Xxxx kasuks on seatud kaks hüpoteeki (I kd tlk 94). OÜ-le A kuuluv kinnisasi võõrandati ning sellest tulenevalt tasuti AS-le Xxxx 150 000 eurot, mistõttu tekkis OÜ-l A HMK vastu nõue summas 150 000 eurot. OÜ A juhatuse liikmed on K E ja M E. Seega on kogu võlgniku laenukohustus AS-i Xxxx ees üle võetud võlgniku endiste juhatuse liikmete poolt ning sel viisil on võlgniku lähikondsed saanud ise võlgniku võlausaldajateks. Võlgniku ja Xxxx AS vahel sõlmitud laenuleping lõpetati ennetähtaegselt võlgnike endiste juhatuse liikmete tegevuse tõttu, kuivõrd A OÜ-le kuuluv kinnistu tagas võlgniku ja Xxxx AS laenulepingust tulenevat nõuet. Kinnistu võõrandamine ja võimalik laenu tagastamine oli ainult A OÜ huvides, kuivõrd kinnistut koormas hüpoteek AS Xxxx kasuks.
Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud (I kd tlk 96), et 31.05.2017 seisuga on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul vara sisuliselt puudus. Võlgniku pankrotimenetluses on esitatud nõudeid kokku suurusjärgus 1,47 miljonit eurot ning tunnustatud nõudeid on hetke seisuga 687 305,12 eurot. Eelnevast tulenevalt ilmneb, et varatu osaühing, millel on tunnustatud nõudeid 687 305,12 euro ulatuses, on võõrandatud xxxx kodanikule, kes on saanud võlgniku ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks. Samas on pärast uue juhatuse liikme määramist jätkanud võlgniku endised juhatuse liikmed kolme kuu jooksul osaühingu juhtimist, teadaolevalt selle eest vastusooritust saamata. Selle aja jooksul on ka sõlmitud kohustuste ülevõtmise leping, millega hageja on üle võtnud võlgniku kohustuse AS Xxxx ees. Kohustused üle võtnud äriühingu juhatuse liikmeks on aga saanud võlgniku endine juhatuse liige. Kostja hinnangul viitab selline sündmuste käik maksejõuetuse tahtlikule põhjustamisele, mille tulemusena on võlgniku endised juhatuse liikmed jätkanud võlgniku äritegevust teise äriühingu kaudu, võttes üle ka äriühingu kohustused AS-i Xxxx ees. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud seisukohad ja põhjendused ei anna alust hagiavalduse rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses väitnud, et hageja nõude aluseks on hageja ja võlgniku vahel 17.01.2017 sõlmitud kohustuste ülevõtmise leping VÕS § 175 lg 1 mõttes. Lepingu kohaselt võttis hageja üle võlgniku kohustuse AS-i Xxxx ees. Üle võetud kohustus tulenes HMK ja AS-i Xxxx vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Võlgnik kohustub esitatud lepingu punktide 4.1 ja 4.2 alusel tasuma hagejale 125 000 eurot maksegraafiku alusel hiljemalt 25.07.2018 (I kd tlk 108). AS Xxxx ja võlgniku vahel oli sõlmitud laenuleping ning laenulepingu tagatiseks olid seatud hüpoteegid OÜ A kinnistule. OÜ A juhatuse liikmeks on võlgniku endine juhatuse liige M E ja osanikeks K E ning M E (I kd tlk 118). Xxxx AS kasuks seatud hüpoteegid kustutati 17.01.2017 kinnistamisavalduse alusel xxxx, kinnistu võõrandamise tõttu kolmandale isikule. Kinnistu võõrandamine ja kohustuste ülevõtmine oli ainult hageja ja OÜ A (ehk võlgniku endiste juhatuse liikmete) huvides, kuivõrd kinnistut koormas hüpoteek AS Xxxx kasuks (I kd tlk 122). Pankrotihaldurile ei ole teada teisi asjaolusid, miks oleks pidanud võlgnik oma kohustuse loovutama teisele äriühingule või miks peaks olema hageja huvitatud maksejõuetu äriühingu kohustuste ülevõtmisest, kui on selge, et võlgnik ei suuda oma kohustust täita. Hageja ei ole selgitanud kohustuse ülevõtmise aluseks olevaid asjaolusid või põhistanud, miks oli hageja arvates selline kohustuse ülevõtmine majanduslikult tulutoov. Kuivõrd hageja juhatuse liige on võlgniku endine juhatuse liige, oleks hageja ehk kohustuse üle võtnud isik pidanud lepingut sõlmides teadma, et võlgnik ei ole maksejõuline. Seega oleks hageja pidanud teadma, et võlgnik suure tõenäosusega ei suuda maksegraafikut täita ning 25.07.2018 võlgnevust tasuda. Järelikult on hageja teinud teadlikult endale kahjuliku tehingu. Teiseks ei saa olla eluliselt usutav, et ajal, mil võlgniku endised juhatuse liikmed tegelevad volituse alusel võlgnikuga seotud tehingute tegemisega ja uue juhatuse liikme esindamisega, on ühe lepingu allkirjastanud O P S isiklikult. Lepingu kohaselt on leping sõlmitud Tallinnas, kuid K E on vande all selgitanud, et O P S ei ole võlgniku juhtimisega Eestis tegelenud, vaid tegi seda xxxx. Veel on kostja arvates tähelepanuväärne asjaolu, et lepingu punkti 7.5 kohaselt on leping koostatud ja sõlmitud eesti keeles, kuid lepingule on lisatud O P Si allkiri. Teadupärast on nii osade müügilepingust kui ka volikirjast nähtuvalt tegemist xxxx kodanikuga, kes ei valda eesti keelt. Seega oleks O P S justkui allkirjastanud lepingu ning nii võtnud endale kohustuse, mille sisu talle teada ei ole. Praktikas on levinud, et kui leping sõlmitakse kahe erinevat keelt kõneleva isiku
vahel, siis koostatakse leping kahes erinevas keeles, et mõlemad lepingupooled mõistaksid lepingu sisu. Eriti ei ole usutav, et kui 17. jaanuaril 2017 laenulepingu lisa sõlmib võlgniku nimel volikirja alusel võlgniku endine juhatuse liige, siis samal kuupäeval sõlmib võlgniku juhatuse liige O P S eestikeelse kohustuste ülevõtmise lepingu hagejaga Tallinnas isiklikult. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et 17.01.2017 leping on fiktiivne ja näilik, sest sellele allakirjutanutel puudus tegelik tahe lepingu täitmiseks ning kohustuste võtmiseks ja O P S ilmselgelt eelnimetatud Lepingut sellel kuupäeval ei sõlminud. Samuti on pankrotihalduril põhjendatud kahtlus, et nimetatud dokument on koostatud (tehing tehtud) vaid õigusnäivuse tekitamiseks ning pankrotimenetluse üle kontrolli saamiseks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuses leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Hagiavalduses ei ole põhjendatud, mis on väidetava nõude aluseks oleva kohustuste ülevõtmise lepingu sisu. Kostja arvates on praktikas ebaharilik situatsioon, kus äsja asutatud äriühing võtab lihtsalt heast tahtest üle teise äriühingu kohustused, sealjuures sellise võetud kohustuse täitmiseks ise laenu võttes. Kostja arvates vajab selgitamist, mis põhjusel on AS-i Xxxx nõue tagastatud ennetähtaegselt ning kolmanda isiku poolt. Võttes arvesse ka seda, et hageja endine juhatuse liige on läbi uue äriühingu üle võtnud oma endise äriühingu laenukohustuse ning sel viisil saanud ise uueks võlgnikuks panga ees, muudab see hageja poolt kostja kohustuse ülevõtmise eesmärgi veel raskemini mõistetavaks. Avalikest andmetest nähtub, et hageja on kantud äriregistrisse 17.11.2016, ehk samal päeval, mil vahetus võlgniku juhatuse liige ning võõrandati HMK osalus. Hageja tegevusalaks on märgitud kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine. Järelikult on tegemist täpselt sama tegevusalaga, mis võlgnikul. Hageja kodulehelt (https://www.productionhouse.ee/et/kontakt/) kättesaadava info põhjal on äriühingus tööl tegevjuhina M N. Kodulehel on äriühingu kontaktide all avaldatud veel, et osaühingu juhiabi on H L, müügiga tegeleb V K ja arhitektiks on V K. Pankrotihaldurile on päringu vastusena edastatud võlgniku AS Xxxx arvelduskonto väljavõte, millelt nähtub palkade maksmine nii V K kui H Lile. Samuti on arvete alusel tehtud väljamakseid OÜ-le K, kelle juhatuse liikmeks on V K. Seega on haldurile kättesaadavate andmete põhjal tuvastatud, et vähemalt neli võlgniku endist töötajat, sealjuures juhtivpositsioonidel töötavad isikud, on nüüdsest hageja töötajad. Seega on võlgniku töötajad peale võlgniku osade võõrandamist üle läinud Production House OÜ-sse ehk sisuliselt ei ole töötajate jaoks muutunud muu peale tööandja ärinime. Veel on hageja kodulehe rubriigis „Tehtud tööd“ avaldatud mitmeid osaühingu tehtud tööd. Haldur leiab, et ei ole eluliselt usutav, et 17.11.2016 äriregistrisse kantud äritegevust alustav äriühing on aasta jooksul teostanud nii mitmeid suuremahulisi ehitustöid ning halduril on põhjendatud kahtlus, et vähemalt osad kodulehel kajastatud tehtud tööd on teostatud varasemalt ning just võlgniku poolt. Kostja on korduvalt esitanud võlgniku praegusele ja endistele juhatuse liikmetele teabenõudeid raamatupidamisdokumentide üleandmiseks, kuid hoolimata sellest ei ole võlgniku endised ega praegune juhatuse liige esitanud haldurile ühtegi võlgniku raamatupidamisdokumenti. Sellest tulenevalt ei ole olnud halduril võimalik eelnevalt nimetatuga seotud asjaolusid täpsemalt tuvastada. Lisaks on kostja tuvastanud, et hageja omab ETA (European Technical Approval) sertifikaati nr ETA 13/0146, mis on väljastatud 14.08.2017 (I kd tlk 123). Sertifikaadilt ilmneb, et see ei ole väljastatud otse hagejale, vaid asendab 25.03.2013 väljastatud sertifikaati ETA 13/0146 (I kd tlk 124). Kusjuures 25.03.2013 on väljastatud sertifikaat HMKle. Seega järelikult on Production House OÜ üle võtnud ka võlgnikule väljastatud kvaliteeditunnuse, ETA sertifikaadi. Sertifikaadi
üle andmine pärast pankroti välja kuulutamist on ilmselgelt tehtud käsutuskeeldu rikkudes või kui see on tehtud varem, siis on ilmselgelt tegutsenud pooled koostöös lõpetada võlgniku tegevus ning jätkata tegevust teise äriühingu alt. Eelnevalt nimetatud asjaolud näitavad selgelt, et makseraskustesse sattunud võlgniku osalused on võõrandatud Xxxx kodanikule ning võlgniku äritegevust on samadel tingimustel, samade töötajate ja ilmselt ka klientidega jätkatud teise äriühingu ehk hageja kaudu ning seetõttu ei saa kuidagi olla hageja võlausaldajaks võlgniku pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetluse käigus tuvastatud asjaolude põhjal viitab selline tegevus võlgniku äritegevuse üleminekule ja endiste ning praeguse juhatuse liikme rasketele juhtimisvigadele. Kostja leiab, et pooltevaheline leping on tõendamata ja näilikkuse tõttu tühine, kuna ei olnud suunatud laenulepingus märgitud tagajärgede esile kutsumisele. Hageja ja kostja vahel 17.01.2017 sõlmitud leping on näilik osas, millega kostjat kohustatakse tagastama laenuandjale 125 000 eurot koos intressiga, kuna selle allkirjastanutel puudus tegelik tahe võlatunnistuses kirjeldatud raha maksmise kohustuse kinnitamiseks ja raha tagasi maksmiseks. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et hageja ei ole kohustuste ülevõtmise lepingu tõele vastavust põhistanud ning leping on näilik. Nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on ilmselgelt hoida pankrotimenetlust enda (võlgniku endiste osanike ja juhatuse liikmete poolt) kontrolli all ning nõuete paisutamise eesmärgist, mis kontrolli hoidmist ja hiljem jaotise väljamaksmist või kompromissi sõlmimist võimaldab.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.Vaidlust ei ole selle üle, et: - Kostjal oli laenulepingust nr xxxx (I kd tlk108) tulenevalt võlg AS Xxxx ees summas 125 000 eurot. -Hageja ja kostja sõlmisid 17.01.2017 kohustuse ülevõtmise lepingu (I kd tlk 7), mille järgselt kohustus kostja tasuma hagejale hiljemalt 25.07.2018 125 000 eurot maksegraafiku alusel. Kostja ei ole kohustust täitnud. -Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtumäärusega (I kd tlk 11) pankrotiasjas 2-17-4893 kuulutati võlausaldaja Fector AS-i avalduse alusel välja OÜ HMK Ehitus ja Projektid (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. -26.07.2017 esitas hageja nõudeavalduse (I kd tlk 19) võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks kokku summas 129 965,77 eurot, st põhivõla nõue 125 000 eurot ja intressi nõue 4965,77 eurot. -Halduri poolt nõudeavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks esitas hageja 21.12.2017 võlgniku pankrotihaldurile (I kd tlk 22-30) hageja poolt AS-i Xxxx ees kohustuste täitmist tõendavad dokumendid. -19.03.2018 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul (I kd tlk 38-43) esitas kostja pankrotihaldur vastuväite hageja nõudele täies ulatuses.
5.Hageja nõudeks on nõude tunnustamine kostja pankrotimenetluses. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
6.Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste rahuldamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus.
7.10.04.2014 AS Xxxx ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx kohaselt sai kostja laenu 300 000 eurot ja pidi selle tagastama summas 50 000 eurot 15.02.2015 ja summas 50 000 eurot 15.03.2015. Laenulepingu täitmine oli tagatud SA K käendusega ja OÜ A kinnistule xxxx seatud kahe hüpoteegiga, summas 102 259 eurot ja 107 750 eurot.
8.Kohus nõustub hagejaga, et tema nõue kostja vastu on tekkinud kostja ja AS Xxxx vahel sõlmitud laenulepingulise kohustuse ülevõtmisest 17.01.2017 (I kd tlk 7). Nimetatud ülevõtmise lepingu p A kohaselt on kostjal võlg panga ees summas 125 000 eurot, millele lisandub intress. Hageja täitis kostja kohustuse panga ees 17.01.2017 pangale 125 000 euro suuruse makse tegemisega (I kd tlk 26), selgitusega „laenulepingu nr xxxx osaline tagastamine“.
9.Kohus möönab, et on pisut kummastav on, et hageja pidi panga ees kostja kohustuse täitmiseks ise võtma pangast laenu (I kd tlk 29- AS Xxxx 21.12.2017 kinnitus), kuid printsiibis ei ole selles ka midagi seadusevastast ning seda saab pidada tavaliseks ärilise toimimise riskiks hageja aspektist ja omakorda panga riskiks hagejale, kui alles alustanud äriühingule, laenu andmise aspektist. Nimetatud refinantseerimistehing, mida AS Xxxx 30.05.2019 (II kd tlk 98) kinnituse kohaselt pangasaladusest tulenevalt ei esitata, ei väära seda, et kostja ise ei ole oma laenulepingust tulenevat kohustust täitnud ning et pädev ja õiguspärane võlausaldaja on nüüdsest panga asemel hageja.
10.17.01.2017 lepingut on põhjust pidada, nõustudes hageja käsitlusega VÕS § 175 lg-st 2, kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse ülevõtmise lepinguks. Kohustus läheb VÕS § 175 lg 2 kohaselt tõepoolest üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostja on esitanud panga kinnituse (II kd tlk 98), mille kohaselt pank ei ole andnud nõusolekut kohustuse üleandmiseks. Kohus leiab, et eeltoodule vaatamata on pank kolmanda isiku, ehk antud juhul hageja poolt panga ja kostja vahelise laenulepingu nr xxxx täitmisena panga ja hageja vahel 19.01.2017 sõlmitud laenulepingu refinantseerimiselepingu nr xxxx täitmise vastu võtnud ja lugenud sellega kõik kostja ja panga vahelisest laenulepingust nr xxxx tulenevad kohustused seisuga 19.01.2017 täidetuks.
11.Kohtupraktika (vt RK lahend nr 3-2-1-117-07 p.12) kohaselt, kui võlausaldaja eelnev nõusolek puudus, muutub eseme käsutamine TsÜS § 114 lg 2 järgi kehtivaks siis, kui õigustatud isik kiidab kohustuse ülemineku kui käsutuse heaks. Kohus leiab, et antud situatsioonis ei ole eluliselt usutav, et pank, kes väidab, et pole andnud eelnevat nõusolekut, oleks sellest tulenevalt jätnud talle veel kuuluva nõude kostja pankrotimenetlusse esitamata. Kuna heakskiidul pole kohustuslikku vorminõuet, võib heakskiit olla väljendatud ka suuliselt või kaudselt. TsÜS § 68 lg 2 järgi väljendub kaudne tahteavaldus teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kui pank respekteeris seda, et tema ja kostja vahelise laenulepingu täidab kolmas isik ehk hageja ja on selleks sõlminud hagejaga kostja laenu refinantseerimiseks kirjalikus vormis lepingu ja on kinnitanud, et kostjal panga ees enam sellest lepingust tulenevalt kohustusi ei ole, siis tuleb panga sellist käitumist lugeda kohustuse ülevõtmiseks nõusoleku andmiseks /heakskiitmiseks kaudse tahteavaldusena sellise teoga, mis tõi õigusliku tagajärjena kaasa kostja kohustuse lõppemise panga ees. Võlausaldaja nõusolekut eeldatakse, kui ta võtab tingimusteta võlakohustuse ülevõtjalt vastu võlgnetava rahasumma.
Seega, kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohustuse ülevõtmise eelduse - panga eelneva nõusoleku või hilisema heakskiidu - puudumise tõttu ei saanud kohustuse ülevõtmise lepingust õiguslikke tagajärgi tuleneda.
12.Kohus ei nõustu ka kostja seisukohtadega 17.01.2017 lepingu näilikkuse osas.
13.Kohtupraktikas on leitud (3-2-1-95-11), et nõude tunnustamise üle peetava vaidluse puhul on ka sel isikul (võlausaldajal), kes ei ole tehingu pool, õigus tugineda vastuväitele, et see tehing on näilik. Vastasel korral ei oleks võlausaldajal võimalik oma õigusi pankrotimenetluses võimalike kuritarvituste vastu kaitsta. Seega ei kehti nõude tunnustamise hagi menetlemisel tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool, vt nt Riigikohtu 13. veebruaril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1140-07 tehtud otsuse p 13. Antud asjas on tehingu näilikkusele tuginenud tehingu pool ja seega on kohus igal juhul õigustatud ja kohustatud seda asjaolu hindama.
14.TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohus on 17. detsembril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuse p-s 11 leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. Kostjal tehingu poolena on õigus (ja tulenevalt viidatud 17. detsembri 2009 otsusest kohustus) esitada tõendeid selle kohta, et tegelikult soovisid lepingu pooled jätta mulje tehingu olemasolust või varjata mõnda muud tehingut.
15.Kostja väitel (I kd tlk 60 p. 3.8) pidi hageja teadma, et kostja ei ole maksejõuline ja ei suuda hageja ees oma kohustust täita. Seega, võttes üle kostja kohustuse panga ees ja lootes, et sisuliselt maksejõuetu kostja suudab täita oma kohustuse hageja ees, on hageja teadlikult teinud endale kahjuliku tehingu. Kohtu jaoks jääb arusaamatuks, miks peaks mõjutama tehingu kehtivust see, kui hageja võtab endale majanduslikult ebamõistlikke riske ja sõlmib kostja väitel hagejale majanduslikult mittetulutoovaid tehinguid. See võib olla hindamist vääriv aspekt juhul, kui ka hageja majandustegevus mingil ajahetkel peaks lõppema pankrotiga. Kohus leiab, et selliselt kolmandate isikute arvates kahjuliku tehingu tegemine ei muuda kohustuse ülevõtmise tehingut näilikuks.
16.Kohtu hinnangul ei muuda ülevõtmise tehingut näilikuks kostja väide, et ühingu uueks osanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks saanud O P S on välisriigi kodanik, kes juhatuse endistele liikmetele on andnud volitused osaniku esindamiseks. Välisriigi kodaniku juhatuses olemine on legaalne ärimaastiku võimalus ning ka volituste andmine on äriühingu sisemise töökorralduse küsimus, millest tulenevad võimalikud ebasoodsad tagajärjed peaksid olema lahendatavad pankrotis oleva äriühingu nõudega juhtorgani liikme(te) vastu, mitte etteheitena ja vastuväitena nõude tunnustamise menetluse raames.
17.Endistele juhatuse liikmetele volituste andmine (I kd tlk 79) ei elimineerinud kuidagi osaniku /juhatuse liikme enda õigust ja pädevust tehinguid sõlmida. On eluliselt usutav, et kui sama äriühing pidi ühel ja samal ajal sõlmima mitmeid erinevaid tehinguid, siis tuligi esindusõiguslikku isikut nn jagada, ja selles plaanis oli O P Si poolt volituste andmine igati ootuspärane.
Asjaolu, et kostja väitel isik ei vallanud eesti keelt, ei takista tal lepinguid sõlmimast. Seeläbi võtab isik üksnes ise riski väidetavalt ebasoodsa tehingu tegemisest mittearusaamise osas, aga see ei tee seda veel näilikuks TsÜS § 89 lg 1 tähenduses. Notariaalses tehingus olev märge, et „isik ei valda piisavalt eesti keelt“ võimaldab tõlgendada, et isik siiski sai toimingu sisust aru parasjagu niipalju, et ei pidanud vajalikuks kirjaliku tõlke koostamist.
18.Kostja on väitnud, et ei ole tavapärane olukord, kus äriühingu uus osanik ja juhatuse liige volitab (volitamine on tõendatud lisaks volikirjale endale ka volitatute ütlustega tsiviilasjas 2-174893- I kd tlk 73) endiseid juhatuse liikmeid kõikide tehingute tegemiseks kolme kuu jooksul, piiranguid määramata. Kostja pole selgitanud, miks sellist toimimist ei saa pidada tavapäraseks või kas esinduseks piirangute määramine oleks elimineerinud näilikkuse. O P S on kohtu hinnangul usutavalt selgitanud, et volituse mõte oli, et „Nemad teavad kõike, mis toimub Eestis ja teavad Eesti äriseadustikus toimuvat. Tema teab kõike, mis toimub Xxxxs ja saab raha kätte xxxx võlgnikelt.“ (II kd tlk 34 pöördel). Selliselt on tegemist tavapärase tööjaotuse ja delegeerimisega.
19.Kostja on väitnud, et võlgniku endiste juhatuse liikmete poolt vande all antud selgituste (I kd tlk 73) kohaselt on äriühingu osad uuele osanikule võõrandatud tasuta, mis omakorda viitab varatule tehingule, millega „maksejõuetu äriühingu osalus on üle antud piiratud vastutusega Xxxx kodanikule, kelle näol on tegemist variisikuga problemaatiliste ettevõtete likvideerimiseks.“
20.Kohus leiab, et siinkohal on halduril võimalik endiste juhatuse liikmete suhtes esitada kuriteo teade väidetavalt valeütluste andmise kohta. Osade võõrandamistehingu kehtivus või kehtetus ei ole käesoleva vaidluse teema. Omakorda Skjellin ei ole väitnud, et ta oleks osaluse tasuta saanud (II kd tlk 33 pöördel) ja tasulist -1500 eurot- võõrandamist kinnitab ka osade notariaalne müügileping (I kd tlk 83). Tuleb eeldada, et notar on tehingu osaliste tegelikku tahet ja selle sõlmimise asjaolusid-tingimusi kontrollinud.
21.Kohus leiab, et kostja pole ka selgitanud, miks tuleb O P Sit lugeda piiratuma vastutusega juhatuse liikmeks (ainuüksi selletõttu, et ta on välisriigi kodanik?) ja mis asjaoludel ning milliste tõendite alusel tuleb teda lugeda „variisikuks problemaatiliste ettevõtete likvideerimisel“.
22.Kostja pole selgitanud, kuidas need kaks väidet viivad tehingu näilikkuseni ehk poolte tahteni tekitada näiv mulje tehingu olemasolust. Kohus leiab, et eeltoodu kahe väite näol on tegemist kostja poolt O.P.S antud subjektiivse hinnanguga, püüdega kuidagi sisustada tehingu näilikkust.
23.Olukorras, kus hageja on kostja kohustuse täitmiseks ise pangast võtnud laenu, on ülevõtmistehingut raske pidada näilikuks. See olnuks võib-olla argument siis, kui hagejal olnuks see summa nn vaba rahana omal raamatupidamislikult olemas, kuid tekitada endale panga ees lisakohustus selleks, et muuta mingi teine tehing seeläbi näilikuks, on ebaratsionaalne selgitus.
24.Kostja ei ole selgitanud, miks ei oleks pooltel pidanud olema tahet, et kostja kohustuse panga ees täidab uus võlausaldaja. Kohus ei näe midagi erakorralist selles, et äriühing soovib omada võlausaldajana äriühingut, mis ehk ei tegele krediidiasutusega või inkassofirmadega samaväärselt jõuliste vahenditega võla sissenõudmisega.
Pangal oli huvi saada tagasi oma laen, kostjal oli huvi saada laen makstud ja hagejal ei pidanud olema mingit mõistlikku kahtlust, et kostja tema ees oma lepingulist kohustust ei täida.
25.Kostja leiab, et laenulepingu tagatiseks olnud hüpoteekidega koormatud OÜ A kinnistu võõrandamine oli hageja ja OÜ A huvides, kuivõrd nii võlgniku ehk kostja kui ka A OÜ juhatuse koosseis oli sama- K E ja M E (I kd tlk 66 ja 118).
26.Kostja väidab, et sellegi tehingu tegemine ei saanud olla A OÜle tulutoov, ometi ei ole kostja edasi kaevanud A OÜ poolt nõude tunnustamise hagis (tsiviilasi 2-18-4958) tolle hageja kasuks tehtud kohtulahendit. Ehk on nõustunud sellega, et vaatamata väidetavalt ebamajanduslikule tehingule, analoogselt käesolevas menetluses hageja poolt tehtud tehinguga kohustuse ülevõtmiseks, on tegemist tunnustatava nõudega. Asjaolus, et käendajaks valitakse nn tuttav äriühing, ei ole midagi erakorralist. E on olnud seotud nii kostja kui A OÜga aastatest 2004-2007-2010, ehk pikaaegselt ja seeläbi ca 10 aastat enne laenuja käendussuhte sõlmimist. Laenuleping ei sisalda keeldu käendaja poolt oma vara võõrandamiseks, leping sisaldab vaid laenaja kohustust (lepingu p.11.1.1.7- (I kd tlk 114)) sellisest tagatise võõrandamisest panka informeerida. Pank on saanud võõrandamistehingu tulemina summa kostja laenukohustuse katteks ja selle võrra on kostja 300 000 eurone laenukohustus panga ees vähenenud. Kui peale seda sai A OÜ seadusest tulenevalt õiguse muutuda ise võlausaldajaks, siis see ei ole näilik tehing. Kostja on tehingu näilikkuse osas nii A OÜ nõude tunnustamise vaidluses kui käesolevas asjas tuginenud samadele asjaoludele. Kui A OÜ vaidlust lahendavas asjas kohus ka leidis, et tehingu näilikkus ei ole nõude tunnustamise vaidluse teema ja seda tuleb lahendada eraldi menetluses, siis kostja, respekteerides kohtu seda seisukohta ehk lahendit mitte edasi kaevates, peaks möönma, et samadel asjaoludel tehingu näilikuks pidamine - eesti keelt mittevaldav, väidetavalt piiratud vastutusega juhatuse liige sõlmib isiklikult tehingu olukorras, kus ta on samal ajal andnud volituse kõikide tehingute tegemiseks endistele juhatuse liikmetele- ei ole usutav ja põhjendatud.
27.Kohus peab pingutatult otsituks kostja seisukohta, et tehingu tühisus- näilikkuse tõttu- tuleneb sellest, et kostjat lepingu sõlmimisel esindanud juhatuse liige ei valda eesti keelt ja seega ei saanud aru, millele ta alla kirjutas. Kostja taotlusel ülekuulatud O P S ei ole tõepoolest kordagi väitnud, et ta eesti keelt perfektselt valdaks, kuid on selgitanud (II kd tlk 35 jj), et talle on lepingu sisu selgitatud eelnevalt meili teel. Asjaolu, et tehingu kummalgi poolel ei ole säilinud (II kd tlk 72 ja 78) väidetavat kirjavahetust, ei anna alust järeldada, et seda kirjavahetust pole toimunud. Kostja ei ole esitanud õiguslikku alust, millest tulenevalt tulnuks selline kirjavahetus kohustuslikult säilitada.
28.Mis puudutab kostja väidet, et tehing on tühine seetõttu, et seda ei allkirjastatud lepingus märgitud kohana Tallinnas, siis ka sellise vastuväite esile toomine on kohtu hinnangul asjakohatu olukorras, kus riik on võimaldanud juhatuse liikmetena tegutseda ka muude riikide kodanikel, kes üldjuhul resideeruvadki mitte Eestis. Olukorras, kus tehnika areng võimaldab dokumente viseerida geograafiliselt erinevates punktides, ei saa lepingus selle allkirjastamisekohana mingi, ükskõik millise, kohanime fikseerimine omada lepingu kehtivuse seisukohalt tähtsust. Tunnistaja on selgitanud, et lepingu tekst saadeti talle meilile, tema selle allkirjastas ja saatis skaneeritud lepingu meili teel ka tagasi. Lepingu allkirjastamiseks ei pea pooled füüsiliselt viibima üheaegselt samas asukohas.
29.Kostja ei ole soovinud oma väidet, et sel viisil on toime pandud võltsimine (II kd tlk 40 pöördel), tõendada asjakohase tõendi kogumisena ekspertiisi määramisega. Kostja on, nii oma õigusteadmistega isikust lepingulise esindaja kui ka seaduslikuks esindajaks oleva staažika ja professionaalse halduri kaudu, kinnitanud teadlikkust sellise menetlusliku võimaluse osas.
30.Kostja on esitanud 09.12.2016 saldoteatise (koos tõlkega, I kd tlk 90-94), milles võlgnik kinnitab võlgnevust O AS ees. Kostja väitel tõendab see, et võlgniku juhatuse endised ja praegused liikmed pidid sellest võlgnevusest ja äriühingu maksejõuetusest olema teadlikud.
31.O.P.S ei ole eitanud teadlikkust, et äriühingul oli Eestis võlgasid (II kd tlk 32 pöördel jj), sellest ei saa kohtu hinnangul aga teha järeldust, et nimetatud isik oli samal hetkel veendunud ka äriühingu maksejõuetuses. Kostja väitel on võlgnik maksejõuetu 31.05.2017 seisuga (I kd tlk 96), samas ei nimeta ajutine haldur oma aruandes maksejõuetuse tekkimise aega, mistõttu on meelevaldne inkrimineerida/omistada sellist teadmist juhatuse liikmele saldoteatise allkirjastamise ajaga. Kui kostja väitel kinnitab nimetatud tegevused- võla tunnistamine saldoteatises, tehingud võla tasumiseks A OÜ kinnistutele seatud hüpoteekidega, 17.01.2017 väidetavalt näilik tehing jne.- maksejõuetuse tahtlikku tekitamist, siis sellele on kohane reageerida muude menetlustega kui nõuete kaitsmise koosolekul nõude vaidlustamise kaudu.
32.Eluliselt usutavaks ei saa pidada kostja seisukohta, et tegelikult sõlmitud tehinguks oli ettevõtte ülevõtmine. Tsiviilmenetluses kehtib TsMS § 230 lg 1 kohaselt põhimõte, et pool peab tõendama oma väiteid. Antud juhul peab näilikkust ehk ettevõte varjatud üleminekut tõendama seda väitev kostja.
33.Kohus möönab, et ettevõtte varjatud ülemineku puhul ei ole seda väitval poolel tihtipeale võimalust ise kõiki vajalikke tõendeid koguda, kuid seda tasakaalustab TsMS § 236 lg 2 ja § 278. Kui tehingu poole tahtluse tuvastamine või kõigi asjas vajalike tõendite kogumine on võimatu, siis peab tahtlus kahtluseta nähtuma tehingu faktilistest asjaoludest. Nimetatud faktiliste asjaolude esiletoomine ei ole kostjal olnud takistatud. Tõendite kogumine on olnud problemaatiline. Kostja taotlused tõendite kogumiseks selle väite tõendamiseks on osaliselt jäetud rahuldamata nende hilinenult esitamise tõttu. Siinses hagimenetluses on ettevõtte üleminekut väitnud kostja kohustus olnud tagada, et ta esitab piisavalt tõendeid oma väidete ja asjaolude kinnituseks. Kuna kostjat on algusest peale esindanud õigusteadmistega isikust lepinguline esindaja ja kostjat esindab ka seadusliku esindajana staažikas ja kogemustega haldur, siis ei ole kohus selgitamiskohustuse täitmiseks pidanud põhjendatuks eraldi selgitada, mida poolel tõendada tuleb ja millised menetlusõiguslikud tagajärjed kaasnevad taotluste hilinenult esitamisele.
34.Kohus nõustub hagejaga, et kostja seisukohad, vastuväited ja esiletoodud asjaolud on olnud heitlikud ja neid on pidevalt muudetud ja täiendatud, mis on teinud ülevaate sellest, mida kostja tegelikult väita tahab, raskeks. Näiteks on kostja algses kirjaliku vastuse punktis 3.22 väitnud, et „leping on näilik vaid teatud osas“, ehk selgitanud 15.10.2018 istungil (I kd tlk 165 pöördel), et kirjalikus vastuses on peetud silmas lepingu punkte 4.2. ja 4.3. Edasi 13.05.2019 istungil (II kd tlk 40) on kostja juba seda meelt, et kuna lepingus on ka aeg ja koht valed, siis seda „lepingut ei ole tervenisti sõlmitud“ ning edasi, samal istungil selgitab (II kd tlk 43 pöördel), et „ka p.4.1. on näilik“. Kohtu hinnangul ei ole kostja seeläbi suutnud enda jaoks läbi mõelda, kas leping on tervikuna näilik või mitte. Ja kui kostja jääb selle juurde, et ta on osaliselt näilik, muuhulgas vale aja ja koha tõttu, siis mis põhjusel siis (va p 4.1, 4.2. ja 4.3, mis on kostja väitel näilikud) väidetav vale aeg ja koht lepingu ülejäänud punktide kehtivust ei mõjuta.
35.Kohus nõustub hagejaga, et on kummastav pidada näilikuks tehingust üksnes seda osa, mis on seotud kostja kohustustega.
36.Kuna hageja seisukohad ei ole muutunud, siis on raske leida põhjendust sellele, mis on sundinud kostjat sel kombel nn rapsima ja tundub, et igaks juhuks kõike välja pakkuma. Samal ajal saanuks põhjaliku ja ammendava seisukoha esitada koheselt kirjalikus vastuses või vähemalt suulises menetluses esimesel istungil.
37.Otseste tõendite puudumisel või nende kogumise taotluse rahuldamata jätmisel saab kostja tugineda varjatud tehingu tõendamiseks poolte väidetavale kaudsele tahteavaldusele. Selle jaoks vajalike tõendite esitamine on aga omakorda problemaatiline, sest neid ei pruugita tänu varjatusele leida või neid ei pruugi olemas olla. Ei ole olemas ühte konkreetset tõendit, mille alusel saaks ettevõtte ülemineku kriteeriume sisustada ning kogutud ja esitatud tõendeid tuleb hinnata kogumis.
38.Kohtupraktikas (vt nt 3-3-1-55-13, 3-3-1-20-11, 2-16-5282) ja õiguskirjanduses (nt. Soom, A, 2015 magistritöö Õiguskindlus ettevõtte üleminekul; Tamme M, 2005 magistritöö Ettevõtte tehinguline üleminek; Vutt, M, 2010 kohtupraktika analüüs Ettevõtte üleminek) avaldatu kohaselt on kriteeriumiteks pakutud: vara üleminek, majandustegevuse sarnasus, töötajate üleminek, käibe vähenemine ja omandaja käibe suurenemine, tehingupartnerite kattumine, asukoht ja kontaktid, juhatuse liige.
39.Üleminek ei tohi kahjustada võlausaldajate huve. On arusaadav, et kostja haldur peab tagama võlausaldajate võrdse kohtlemise ja kaitse. Antud juhul saanuks haldur väita, et juhul kui kostja kui ettevõte, sh vara, poleks hagejale üle läinud, siis olnuks võlausaldajate, sh Xxxx panga laenunõuet, võimalik kostja vara arvel rahuldada. Nimetatu on aga üpris kaheldav, sest kostja pankroti väljakuulutamisel ei olnud nimetatud laenuleping ainsaks nõudeks. Ehk et lähtudes võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibist ei saanud antud menetlusest nähtuv algne võlausaldaja AS Xxxx ettevõtte väidetava ülemineku tõttu ka kahjustuda. AS-lt Xxxx kohustuse ülevõtnud hageja puhul oli see aga puhtalt hageja majanduslik ja äriline risk üle võtta selline kohustus, mille täitmist siiani toimunud pole.
40.Kostja pole tõendanud, mis oli nn kriitilises ulatuses tema vara ja millal, millisele ning mis ulatuses see kellelegi, sh hagejale üle läks.
41.Kostja pankroti väljakuulutamise määruses kajastatud ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha arvelduskontodel 25 + 326 eurot (bilansi kohaselt oli raha 116 379 eurot) ning sõiduk ja haagis, milliste väärtus võis olla ca 6500 eurot. Kostja ei ole tõendanud, kellele ja millal bilansi kohaselt alles olema pidanud kassaraha- ehk 116 379 eurot- on läinud, selliselt, et reaalselt oli kontol üksnes aruandes väidetud 25 +326 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et raha on välja liikunud justnimelt ettevõte ülevõtmise tõttu ja ülevõtmise seisuga. Ja mitte nt kontole ligipääsenud isiku poolt kuritahtlikult sularaha enda huvides väljavõtmisena.
42.Kostja pole tõendanud, et tema kontaktid ja asukoht oleks üle läinud hagejale või mingile muule ettevõttele (varjatud ülemineku puhul on võimalik üleminek mitmele omandajale). Asjaolu, et hageja kodulehe all on kontaktideks märgitud vähemalt 4 juhtivpositsioonidel isikut, kes olid enne (väide on tõendamata) kostja töötajad, ei ole kohtu hinnangul selliseks indikatsiooniks, mis annaks aluse väita ettevõtte üleminekut. Siinkohal ei muuda kostja
tõendamiskoormist ka hageja poolne kinnitus 15.07.2019 seisukoha punktis 21, et „hageja on tööle võtnud mõned endised HMK töötajad“. Kostja poolt äriregistrile 05.06.2016 esitatud viimase, 2015. aasta, majandusaasta aruande kohaselt (kättesaadav äriregistrist) oli ettevõttel 35 töötajat. Kui neist on 17.11.2016 registrisse kantud hageja juurde halduri väitel üle läinud 4, siis seda ei saa pidada ettevõtte olulise osa- tööjõu aspektist- üleminekuks. Kostja pole seega tõendanud, et tema töötajad oleks üle läinud hagejale.
43.Asjaolu, et tegevusala (ja objektid) kattuvad, on pigem marginaalse tähendusega ja ei anna kogumis muude tõenditega alust kinnitada üleminekut. Eesti väiksust arvestades ei saa eeldada, et iga tegevusalaga saab ja tohib tegelda vaid üks ettevõtte. Kohus leiab, et samal majandustegevusalal tegutsemist ette heita ei ole põhjust. Tegemist ei ole sedavõrd unikaalse majandusharuga ja tegevusalaga, mille puhul iga uue ettevõtja turule lisandumine võiks häirida või hävitada senise ettevõtja majandustegevuse. Tegemist on igapäevaselt vajaliku teenusega, st selle järgi on nõudlust ja tegevust-turunišši peaks jätkuma paljudele. Seda kinnitab ka netiotsingule „kokkupandavate puitehitiste (saunad, suvilad, majad) ja nende elementide tootmine“ saabunud vaste: Inforegistri kohaselt on sellise tegevusalaga ettevõtteid vähemalt 371. Sellest järeldub, et hageja tegevusala kokkulangemine kostja tegevusalaga ei ole unikaalne ega elitaarne ja ei tõenda ettevõtte väidetavat üleminekut.
44.Kostja väitel ei ole eluliselt usutav, et äriühing (hageja) suudab aasta jooksul teostada mitmeid suuremahulisi ehitustöid, ehk selliseid, nagu on kajastatud hageja kodulehel rubriigis „tehtud tööd“ all, mistõttu haldur kahtlustab, et vähemalt osad töödest on teostatud varasemalt ja just võlgniku poolt. Kohus leiab, et siinkohal on kostja seisukoha sõnastus- „ei ole eluliselt usutav“, „kahtlustab“jäänud paljasõnaliseks. Küllap kostja saanuks hageja suuremahulise majandustegevuse osas indikatsiooni näiteks ka avalikult kättesaadavast hageja majandusaasta aruandlusest. Kohtu hinnangul ei ole haldur teinud siinkohal sellest asjaolust järeldust antud menetlusse- vaidlus nõude tunnustamise üle- puutuvalt, mistõttu kohus seda rohkem ei analüüsi.
45.Kostja on väitnud, et hageja on üle võtnud kostjale 25.03.2013 väljastatud kvaliteeditunnuse, eTA sertifikaadi. Nimetatu nähtub sellest, et hagejale on 14.08.2017 väljastatud sama numbrit13/0146- kandev sertifikaat, mis omakorda algselt oli antud kostjale. Kostja väitel on sertifikaadi üle andmine pärast pankroti väljakuulutamist tehtud ilmselgelt käsutuskeeldu rikkudes. Kui see on tehtud varem, siis on pooled tegutsenud koostöös võlgniku tegevuse lõpetamiseks ning teise äriühingu all jätkamiseks.
46.Kohus leiab, et kuivõrd hageja nimel olev sertifikaat kannab daatumit 14.08.2017 ja see jääb aega pärast kostja pankroti väljakuulutamist, siis võib olla tegemist käsutuskeelu rikkumisega, kuid see ei ole käesolevat vaidlust mõjutav aspekt. Kui sertifikaat on omandatud oluliselt varem (mida ei ole tõendatud), siis ei pea kohus piisavaks kostja paljasõnalist väidet, et „ilmselgelt on pooled selliselt toimides tegutsenud koostöös lõpetada võlgniku tegevus“. Kohtu hinnangul on hetkel tegemist kostja pingutusega selliselt sertifikaadi ülevõtmises näha ja näidata mingit ebaseaduslikkust. Kui kostja juhatuse liige on rikkunud käsutuskeeldu seeläbi, et on sertifikaadi üle andnud pärast pankroti väljakuulutamist, siis ei saa sertifikaadi üleandmist enam seostada hageja ja kostja koostöölise tegevusega võlgniku lõpetamiseks, sest selleks ajaks oli võlgniku tegevus juba tulenevalt pankroti väljakuulutamisest nagunii lõppenud.
47.Kostja pole selgitanud: 1) mis asjaoludel ja tingimustel selliseid sertifikaate väljastatakse, 2) kas ja kuidas neid on võimalik üle anda, 3) kas sama numeratsiooniga- markeeringuga sertifikaat võib eksisteerida korraga mitmel äriühingul, 4) kui väidetav algselt võlgnikule antud sertifikaat kehtis 5 a ehk kuni 24.03.2018, kas siis hagejale antud sertifikaat on sama kehtivustähtajaga, 5) kas hageja majandustegevuse valdkonnas tegutsemine on sertifikaadita välistatud või see on üksnes boonus jms. Kohus märgib, et kuna kostja on, vähemalt 20-lehelisest (I kd tlk 123) tõendist-sertifikaadist esitanud vaid esilehe ja sellegi asjakohase tõlketa, siis ei saa kohus vastavaid järeldusi ise tõendist teha.
48.Kostja 13.05.2019 taotlus tõendite kogumiseks (II kd tlk 19) on taotluse p.2 osas lahendatud kirjaliku määrusega 14.05.2019 (II kd tlk 23). Taotluse p. 1 on arutatud suulises menetluses 13.05.2019 istungil, kus kostja loobus oma punktis 1 esitatud taotlusest (II kd tlk 45). Taotluse punkt 3 ehk hagi aluseks oleva 17.01.2017 lepingu originaali väljanõudmise taotlus on jäetud rahuldamata (II kd tlk 46).
49.Kostja sai tema enda väitel alles 13.05.2019 istungil tunnistaja ütlustest teada, et võlgniku raamatupidamine asub politseis. Tollel istungil anti kostjale võimalus konstrueerida oma seisukohad (II kd tlk 46). Kohus ei näinud ette võimalust esitada täiendavaid tõendeid või taotlusi. Sellele vaatamata esitas kostja 28.06.2019 (II kd tlk 87) menetlusdokumendi, kus lisaks seisukohale ja juba lisatud tõenditele, on punktis 3.3 esitatud ka täiendavalt tõendi kogumise taotlus.
50.Kostja soovis Eestis tegutsevatest krediidiasutustest välja nõuda hageja pangakontode väljavõte perioodi 17.11.2016 kuni 30.06.2017 kohta.
51.Kohus on, tutvudes hageja poolt sellele 15.07.219 esitatud vastusega (II kd tlk 135), ja olles pooled ka suuliselt ärakuulanud, jätnud tõendite kogumise taotluse 12.08.2019 istungil rahuldamata (II kd tlk 170). Kohus nõustus hagejaga ja leidis, et massiline kontode väljanõudmine ületab kostja mõistliku huvi selle menetluse aspektist. Kostja ei suutnud koheselt nimetada neid konkreetseid lepinguid ja kliente, kes antud asjas kostja poolt ettevõtte ülemineku väite tõendamise aspektist ehk olnukski asjakohased ehk endised kostja kliendid-lepingud. Need nimed pidanuks kostja saama teada sellest raamatupidamisest, mis oli tunnistaja väitel üle antud politseile ja millega tutvumise kohta on kostja üksnes väitnud, et ta sai seda teha alles juulis. Kostja ei ole tõendanud, millal ta üldse politseisse andmetega tutvumiseks pöördus. Kui kostja sai raamatupidamisega tutvuda juulis, siis saanuks nimed loetleda ehk taotluse konkretiseerida kõige hiljem 7 päeva enne istungit. Istungil väidetu kohaselt ei kuluvat kostjal taotluse täpsustamiseks ka rohkem kui nädal. Seega eeldades, et kostja tutvus politseis kostja raamatupidamisega kõige hiljem juulikuu viimasel päeval 31.07.2019, saanuks andmed esitada taotluse täpsustusena hiljemalt 07.08.2019. Mis omakorda on küll vähem kui 7 päeva enne istungit, kuid mis andnuks kohtule võimaluse taotluse põhjendatuks hindamise korral see rahuldada ja sellest tulenevalt korraldada istungi edasilükkamine ning seeläbi menetlusosaliste ressursside kokkuhoidmise. Kohus leiab, et kostja esindatuse professionaalsust arvestades on võimalik eeldada, et kostja saab ka ilma kohtu selgituseta aru, et esitatud kujul jääb taotlus potentsiaalselt rahuldamata. Sellele pidanuks indikatsiooni andma juba ka hageja poolt taotlusele 15.07.2019 esitatud vastuse p 21 (II kd tlk 139), milles hageja leiab, et taotletud ulatuses pangakontode andmete väljanõudmine on ebaproportsionaalselt hagejale koormav.
52.28.06.2019 menetlusdokumendiga on kostja esitanud:
52.1.äriregistrikaardi (II kd tlk 99) Arhitektuuribüroo N OÜ kohta, mis kostja väitel tõendab äriühingu olemist võlgniku koostööpartneriks. Tõendi esitamise põhistuse kohaselt on nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks M K, ehk isik, kes on hageja endine juhatuse liige ja kellele võlgnik on teinud ülekande, selgitusega „arve nr 3001“, summas 400 eurot. Kohus, nõustudes hagejaga, leiab, et väide ja tõend on käesoleva vaidlusega seostamatu. Makse enda tegemise kohta tõendit ei ole esitatud ja isegi kui oleks, siis 400 eurose makse tegemist on raske seostada koostööpartneriks olemisega. Kohus ei näe ka taunitavust, kui selline koostöö eksisteeriks.
52.2.EMTA nõudeavaldus võlgniku pankrotimenetluses (II kd tlk 100). Kostja väitel on sellega ümber lükatud hageja väide, et ühestki avalikust andmebaasist võlgniku/kostja võlgnevusi ei nähtunud. Kohus, nõustudes hagejaga, leiab, et väidetava „maksuvõla olemasolu ja nähtuvus 17.01.2017 seisuga avaliku andmebaasina“ äriregistris, ei ole tõendatud. Vaidlust ei saa olla selles, et EMTA on nõudeavalduse esitanud, kuid selle avaldusega ei ole tõendatud kostja väide, et see maksuvõla info oli kõigile huvitatud isikutele jaanuaris 2017 kättesaadav ja nähtav. Lisaks sellele nõustub kohus ka hageja selgitusega, et ainuüksi maksuvõla võimaliku kande olemasolu jaanuar 2017 seisuga ei pidanud andma märku, et see äriühing on maksejõuetu.
52.3.hageja koduleht (II kd tlk 125-129), millest kontaktidena nähtuvad M N, H L, V K ja V K, tõendab, et kostja töötajad on hageja juurde üle läinud. Kohus leiab, et sel kujul on tõend jäänud poolikuks, sest kostja pole tõendanud, et nimetatud isikud on endised kostja töötajad. Va M N, kes on olnud kostja juhatuse liige. Kohus on eelpool analüüsinud, et väidetav nelja juhtivpositsiooniga töötaja üleminek hageja juurde ja hageja kinnitus, et mõned töötajad on üle tulnud, ei kinnita, kogumis teiste tõendite ja asjaoludega, ettevõtte üleminekut olukorras, kus ettevõttel olnud 35-st töötajast on liikunud 4.
52.4.hageja kodulehe „tehtud tööde“ rubriigis avaldatud materjal (II kd tlk 103-118). Tõendid kinnitavad kostja väitel kahtlust, et hageja ei saanud lühikese tegutsemisperioodi jooksul teha nii suuremahulisi töid, mistõttu vähemalt osa on kindlasti tegelikult kostja tehtud tööd. Kohus leiab, et seda väidet- tegelikult kostja tehtud tööd- saanuks kostja tõendada oma raamatupidamisdokumentatsiooni kaudu. Üksnes pildimaterjal ei võimalda teha järeldusi ei ehituste tegeliku teostamise aja ega teostaja osas.
52.5.OÜ T poolt tsiviilasjas 2-16-6205 esitatud seisukoht (II kd tlk 119) tõendab kostja väitel nimetatud äriühingu seotust kostja poolt tehtud objektidega xxxx ja xxxx objektidel. Ehk et kostja väitel ei saa hageja neid oma kodulehel presenteerida kui enda tehtuid. Kohus märgib, et selle üle ei saa vaidlust olla, et kostjal ei saanud lepinguvabadusest tulenevalt olla keelatud sõlmida (all-)töövõtu lepinguid kellega iganes, antud juhul OÜga Tr. Paraku ei ole lisatud hageja kodulehelt võimalik üheselt arusaadavalt eristada OÜ T vastuses nimetatud objekte xxxx ja xxxx. On küll samanimelisi, kuid numbriliselt markeerimata majade pilte (II kd tlk 107, 108) ja seetõttu kohus ei saa olla veendunud, et tegemist on tõendis märgitutega. Millest tulenevalt omakorda ei täida tõend kostja soovitud asjaolu tõendamise eesmärki.
53.Kokkuvõtteks kohus leiab, et esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, et tegemist on olnud ettevõtte varjatud üleminekuga. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk ei saa olla sundida käituma ettevõtjat selliselt, et välistada väiksemgi kahtlus teise isiku ettevõtte ülemineku kohta, vaid võimaldada nõuda kohustuse täitmist juhul kui ettevõte on tegelikult üle läinud (vt Riigikohtu lahendis nr 2-16-5282 M S eriarvamuse p.10)
54.Võlausaldajate kaitsmise eesmärk ei saa viia olukorrani, kus ettevõtte üleminekuks liigitatakse ka sellised olukorrad, kus võimaliku tehingu pooled seda ei möönnud ega pidanud möönma. Sellises olukorras ettevõtte ülemineku tagajärgede kohaldamine moonutaks lepinguvabaduse põhimõtet.
55.Ehkki nii töötajate kui juhtorgani liikmete kokkulangemist on üldjuhul peetud üheks indikatsiooniks selle kohta, et ettevõte on üle läinud, siis antud juhul ei ole valdava osa (teadaolevast töötajate arvust) üleminek tõendatud, üksnes 4 juhtivtöötaja tööandja muutumine ei ole ettevõtte ülemineku tõendamiseks piisav.
56.Kuna ettevõtte üleminek ei ole eluliselt usutavalt põhistatud ega ka parimal võimalikul viisil tõendatud ning väited 17.01.2017 tehingu näilikkuse osas seoses lepingu sõlmimise asukoha ja ajaga, allkirjastaja keeleoskusega jms ei ole käesolevas lahendis eelpool analüüsitu kohaselt arvestatavad, siis jääb paljasõnaliseks ja oletuslikuks kostja väide hagi aluseks oleva 17.01.2017 tehingu näilikkuse kohta.
57.Kui kohustuse ülevõtmise leping isegi oleks näilik, ehk tühine, siis lepingu tühisuse korral toimub tagasitäitmine vaid juhul, kui esinevad VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud eeldused. Esmaseks eelduseks on isiku rikastumine. Kui ülevõtmise lepingu alusel tehtud makse eesmärk oli tekitada näilik nõue pankrotivõlgniku vastu, siis ei ole toimunud võlgniku rikastumist tühise lepingu järgi.
58.Seda vaidlust, kas neil asjaoludel oleks tehing tagasivõidetav, kohus käesolevas menetluses ei lahenda. Pankrotiseadus ei reguleeri küsimust, mis vahekorras on omavahel nõude tunnustamine ja tehingu või toimingu tagasivõitmine. Sellest ei saa aga Riigikohtu seisukoha (3-2-1-157-16) järgi järeldada, et tunnustatud nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmine on täiesti välistatud või ei annaks soovitud tulemust seetõttu, et ka eduka tagasivõitmise järel jääb alusetuks muutunud nõue alles. Selline käsitlus ei ole kooskõlas nõuete kaitsmise ja tagasivõitmise olemusega ega pankrotimenetluse üldiste eesmärkidega. Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 2 kohaselt pankrotimenetluse alguses ning selle eesmärgiks on saada ülevaade võlausaldajatest ja nende nõuetest. Tagasivõitmine seevastu on osa pankrotivara moodustamisest ja tagasivõitmise hagi esitamiseks on pankrotihalduril PankrS § 118 lg 2 järgi aega kolm aastat alates pankroti väljakuulutamisest. Järelikult täidavad nõuete kaitsmine ja tagasivõitmine pankrotimenetluses erinevaid eesmärke, kusjuures tagasivõitmine saabki ajaliselt toimuda hiljem.
59.Nõude tunnustamine ja kaitstud nõuete nimekirja kandmine ei takista nõude aluseks oleva tehingu tagasivõitmist, sõltumata sellest, kas nõuet tunnustati PankrS § 103 lg 2 esimese lause kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul vastuväideteta või PankrS § 106 lg 1 järgses nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendi alusel. Nõude tunnustamise vaidluses tehtud kohtulahendil ei ole muud tähendust peale selle, kas vaidlustatud nõue loetakse pankrotimenetluses tunnustatuks või mitte (vt ka Riigikohtu 5. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-14, p 13). Kohus ei kontrolli nõude tunnustamise eeldusena seda, kas nõude aluseks olevat tehingut oleks võimalik tagasi võita ning tagasivõitmise alused võivad ilmneda alles pärast nõude tunnustamise kohta otsuse tegemist.
60.Eeltoodud põhjendustel kohus nõustub hagiga ja tunnustab võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise rahuldamisjärgu nõudena hageja nõuet summas 129 965,77 eurot. Menetluskulud
61.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele.
62.Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad: 1) 18.05.2018 (I kd tlk 51), 2) 12.08.2019 (II kd tlk 158) ja 3) 13.08.2019 (II kd tlk 176). - 18.05.2018 nimekirja kohaselt on kulu õigusabile 4 h 24 minutit, tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et ajakulu, mille hüvitamist saab vastaspoolelt nõuda, on ajakulu hagi koostamisele 2 h ja sellele eelnevana on mõistlik lugeda asjakohaseks ajakuluks kliendi materjalidega tutvumiseks aeg 1 h. Kokku kuulub selle nimekirja alusel õigusabile hüvitamisele 3 h ehk 450 eurot ja põhjendatud on ka kulu riigilõivule summas 300 eurot. - 12.08.2019 nimekirja kohaselt on ajakulu õigusabile 39 h ja 18 minutit. Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud konkreetsete kohtule esitatud dokumentide koostamiseks, kuid märgitust oluliselt väiksema ajakuluga. Asjakohane ei ole ajakulu istungitele sõitmiseks, kliendiga suhtlemiseks, kohtule dokumentide edastamiseks kui tehniliseks toiminguks jms. Kohus rahuldab taotluse 16 h ulatuses, seega summaliselt 2400 eurot. - 13.08.2019 nimekirjas ajakulu õigusabile on esitatud 6 h ja 48 minuti kohta, sealhulgas ettevalmistus istungiks 2 h, sõit istungile ja osalemine sellel. Kohus leiab, et ajakuluna on põhjendatud istungiks ettevalmistumise katteks 50 minutit ja ajakuluna istungil reaalselt osalemise katteks 1h ja 10 minutit, kokku 2 h eest summas 300 eurot.
63.Kostja on 21.08.2019 vastuväidetes (II kd tlk 178) leidnud, et tunnitasu põhjendatud suurus on 120 eurot ja põhjendatud ajakulu on 28 h 45 minutit.
64.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, arvestades, et hageja esindaja on käesolevas asjas esitatud nõudega tegelenud ka enne kohtule hagiavalduse esitamist võlgniku pankrotimenetluses, siis leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetluses esindusele kokku 21 h.
65.Kohus leiab, et professionaalse lepingulise esindaja puhul võib advokaadi tunnitasu liikuda hetke ärimaastikul küll 150 euro suunas, kuid antud vaidluse olemust arvestades, kus hageja ise on algusest peale rõhutanud, et tegemist on lihtsa ja selge nõude tunnustamise vaidlusega, ei ole taotletud suuruses tunnihinnaga arvestamine põhjendatud. Kohus vähendab tunnitasu suuruse 135 euroni. Kokku on kulu õigusabile 21 h katteks summas 2835 eurot ja kulu riigilõivule 300 eurot. Menetluskuluna kuulub seega kostjalt väljamõistmisele 3135 eurot.
66.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
67.Kohus ei pea võimalikuks rahuldada hageja taotlust- märkida lahendi sundtäitmise tagamiseks, et menetluskulude näol on tegemist masskohustusega PankrS § 148 tähenduses. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi. Kohtutäituri pädevuses on kontrollida, kas täitedokument, ehk antud juhul menetluskulude väljamõistmise lahend, on tehtud pankrotis oleva isiku suhtes ehk PankrS § 148 lg 1 vastavalt masskohustuse kohta. Selleks saab kohtutäitur kooskõlas täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibiga lähtuda täitedokumendis märgitud andmetest selle kohta kas võlgniku staatus on „pankrotis“. Seega piisab täitemenetluse aspektist üksnes faktist, et menetlusosaline on pankrotis. Ja sellest lähtuvalt saab täitur menetluskulude osas teha järelduse, et tegemist on masskohustusega ka ilma kohtulahendi resolutsioonis vastava eraldi märketa. Kohus ei näe TsMS §-st 177 tulenevalt alust ja võimalust sellist sõnalist märget menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise otsustuses teha. Ühtviisi masskohustus on pankrotis olevalt isikult väljamõistetud menetluskulude rahaline suurus nii sel juhul, kui vastav viide PankrS §148 on lahendis tehtud ja kui seda ei ole tehtud.
68.TsMS § 177 lg 1 p 1 ja õiguskirjanduse (TsMS komm I osa, lk 869 p.3.3.1.b) kohaselt, viitega TsMS § 442 lg 6 1 on kulude rahaliselt kindlaksmääramise otsustuse sisuks 1) kulude numbrilise suuruse kajastamine ja 2) menetlusosalise vastava taotluse korral ka viivise väljamõistmine. Muid osiseid kulude rahaliselt kindlaksmääramise otsustusele ettenähtud ei ole. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik