OÜ Amaten Trade hagi (pankrotis) OÜ HMK Ehitus ja Projektid pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Amaten Trade (registrikood 10894139), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (e-post: [email protected]); Kostja: (pankrotis) OÜ HMK Ehitus ja Projektid (registrikood 11002806), seaduslik esindaja: pankrotihaldur Martin Krupp (epost: [email protected]), lepinguline esindaja: Kerli Kaasik (epost: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
18. oktoober 2018 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada (pankrotis) OÜ HMK Ehitus ja Projektid (registrikood 11002806) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 toodud II (teise) rahuldamisjärgu nõudena OÜ Amaten Trade nõue summas 158 425.11 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1 044 (üks tuhat nelikümmend neli) eurot 48 senti, s.h riigilõiv 300 eurot ja osaliselt õigusabi kulud 744.48 eurot koos käibemaksuga.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 044.48 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.02. aprillil 2018 esitatud hagiavalduse kohaselt 20.06.2017 kuulutas Viru Maakohus välja HMK Ehitus ja Projektid OÜ (edaspidi HMK) pankroti. Hageja esitas 26.07.2017 tähtaegselt nõudeavalduse HMK pankrotihaldurile. Hageja esitas veel ühe nõude 18.08.2017.
2.18.12.2017 toimunud esimesel nõuete kaitsmise koosolekul andis pankrotihaldur hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Pankrotihaldur leidis, et hageja ei ole esitanud AS Xxxx ees oleva kohustuse täitmist tõendavaid dokumente. Hageja esitas 27.12.2018 e-kirjaga pankrotihaldurile AS Xxxx väljastatud kinnituse, kust nähtub, et hageja täitis AS Xxxx ees HMK kohustuse summas 150 000 eurot. 19.03.2018 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväite hageja nõudele täies ulatuses.
3.Hageja täitis HMK eest HMK ja AS Xxxx vahel sõlmitud laenulepingust nr 2014008405 tuleneva kohustuse Xxxx AS ees summas 150 000 eurot. Hageja ja HMK sõlmisid 17.01.2017 laenulepingu, millega vormistati nimetatud kohustus ümber laenuks nii, et võlgnik kohustus võlausaldajale tasuma 150 000 eurot hiljemalt 01.01.2018. Pooltevaheline laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 396 lg 2 mõttes. Pooled leppisid laenulepingus kokku, et HMK võlgneb hagejale 150 000 eurot laenuna mitte poolte vahel eelnevalt eksisteerinud võlasuhte alusel, mille alusel täitis hageja HMK kohustuse xxxx AS ees summas 150 000 eurot.
4.Kuigi hageja nõude täitmise tähtaeg ei olnud pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise ajaks veel saabunud, loetakse pankrotiseaduse § 42 kohaselt pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on hagejal HMK vastu laenulepingu täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes. Pooltevahelisest laenulepingust tulenevalt on hageja endal lasuva lepingulise kohustuse juba enne lepingu sõlmimist täitnud. HMK kohustus hagejale tasuma hiljemalt 01.01.2018 võlgnevuse summas 150 000 eurot. Pooltevahelise laenulepingu punkti 2.1 kohaselt kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale raha kasutamise eest intressi arvestusega 10% aastas. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress summas 6 458.33 eurot. HMK ei ole hagejale intressi tasunud, mistõttu on pankrotimääruse seisuga (20.06.2017) HMK-l hageja ees intressikohustus summas 6 458.33 eurot. Kokku on hagejal HMK vastu laenulepingust tulenev nõue summas 156 458.33 eurot.
5.Hageja ja HMK on 26.01.2007 sõlminud tootmishoonete ja maa rendilepingu, mille kohaselt rentis hageja HMK-le tootmismaad ja tootmisruume, mis asuvad kinnistul asukohaga xxxx (katastritunnus 77002:001:0183). Rendilepingu punkti 7.1 kohaselt oli rendileping sõlmitud tähtajaga kuni 2 (11)
2-18-4958 01.02.2008. Arvestades seda, et võlgnik kasutas rendilepingu objekti edasi veel aastaid pärast rendilepingu tähtaja möödumist, muutus pooltevaheline rendileping tähtajatuks.
6.Rendilepingu punkti 3.1 ja lisa 2 kohaselt kohustus HMK hagejale tasuma renditasu summas 15 000 krooni. Alates 2011. aasta jaanuarist on pooled kokku leppinud, et renditasu suuruseks on 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti oli HMK kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest teenust osutanud ettevõtte arve alusel (rendilepingu p 3.2, 5.5.1, lisa 2). Alates 2011. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta novembrini on vastavalt HMK hagejale kuue aasta jooksul renditasu ning kommunaalteenuste tasu maksnud. HMK on jätnud hagejale tasumata 2016. aasta detsembri kuu renditasu ning novembri kuu kommunaalteenuste maksumuse. Hageja on esitanud HMK-le 08.12.2016 arve nr 73 kogusummas 1 651.88 eurot (millest 1 200 eurot moodustab renditasu ning 451.88 eurot kommunaalteenuste tasu), kuid HMK ei ole nimetatud arvet hagejale tasunud. Eeltoodust tulenevalt on HMK rikkunud pooltevahelisest rendilepingust tulenevat kohustust tasuda renditasu ning kommunaalteenuste eest. Hageja nõuab pooltevahelise rendilepingu täitmist summas 1 651.88 eurot.
7.Rendilepingu lisa 2 kohaselt on HMK kohustatud renditasu maksma jooksva kuu eest ette ja mitte hiljem kui jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks. Kommunaalteenuste eest kohustub HMK rendilepingu lisa 2 kohaselt tasuma seitsme päeva jooksul pärast arve esitamist. Hageja esitas nii renditasu kui ka kommunaalteenuste tasu arve HMK-le 08.12.2016, mistõttu muutus renditasu nõue sissenõutavaks 11.12.2016 ning kommunaalteenuste tasu nõue muutus sissenõutavaks 16.12.2016. Rendilepingu punktis 3.3 on pooled kokku leppinud, et lepingu punktis 3.2 nimetatud maksete mitteõigeaegsel tasumisel kohustub rentnik tasuma viivist 0,1% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Seega on praegusel juhul viivise määraks 0,1% päevas. HMK pankroti väljakuulutamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 314.90 eurot. Kokku on hagejal HMK vastu rendilepingust tulenev nõue summas 1 966.78 eurot.
8.Lähtudes eeltoodust palus hageja tunnustada OÜ Amaten Trade nõuet HMK Ehitus ja Projektid OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 158 425.11 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda
KOSTJA VASTUVÄITED
9.02. mail 2018 esitatud vastuses kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt 09.11.2016 avalduse ja selle alusel 17.11.2016 tehtud äriregistri muutmiskanne alusel asus seniste juhatuse liikmete K E, M E ja M N asemele xxxx kodanik O P S. 09.11.2016 on äriregistrisse kantud ka muudatus osaniku vahetuse kohta, registrist kustutati osanikud M E ja K E ning kanti osanikuna O P S. Väärib mainimist ka fakt, et 09.11.2016 on võõrandatud xxxx kodanik O P S advokaadibüroo Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ partneri Armand Reinmaa ainuosaluses olnud Xxx OÜ osalus samuti O P S’ile. Eelnimetatud isik on valitud ka juhatuse liikmeks. Menetlusdokumentide kättesaamiseks volitatud isik on advokaadibüroo Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ.
10.Hagejale kuulus kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx, edaspidi Kinnistu), 100% tootmismaa, pindala 11542 m2. Nimetatud aadress oli märgitud võlgniku registrijärgseks aadressiks. Väärib mainimist, et OÜ Amaten Trade juhatuse liikmeks on võlgniku endine juhatuse liige M E ja osanikeks K E ning M E. 17.01.2017 kandeavalduse alusel on kinnistu võõrandatud OÜ-le Xxxx ning sama kuupäeva kandeavalduse alusel on kustutatud ka Xxxx kasuks seatud hüpoteegid summas 1 600 000 krooni ja 107 750 eurot. 17.01.2017 sõlmisid väidetavalt hageja ja võlgnik laenulepingu, mille kohaselt hageja täitis võlgniku eest võlgniku ja AS Xxxx vahel sõlmitud laenulepingust nr 2014008405 3 (11)
2-18-4958 tuleneva kohustuse panga ees summas 150 000 eurot. Laenusaaja võttis endale kohustuse tasuda võlgnevuse koos intressidega hiljemalt 01.01.2018. Nõude aluseks olev leping on sõlmitud 17.01.2017 Tallinnas ning võlgniku nimel on lepingule alla kirjutanud O P S.
11.Samas on pankrotihaldur 20.07.2017 Viru Maakohtus võtnud võlgniku endistelt juhatuse liikmetelt M E’lt, K E’lt ja M N’lt vande ning esitanud endistele juhatuse liikmetele küsimusi. K E on vande all selgitanud, et peale O P S’i osanikuks saamist (09.11.2016) tegi uus osanik võlgniku endistele juhatuse liikmetele kolmekuulised volitused, et võlgniku endised juhatuse liikmed ja osanikud saaksid uut osaniku esindada, kuivõrd O P S’i näol on tegemist välisriigi kodanikuga. Seega oli võlgniku endiste juhatuse liikmete vande all antud ütluste kohaselt M E’l, K E’l ja M N’l volitus kuni 09.02.2017 võlgniku uue osaniku ja juhatuse liikme esindamiseks ja võlgniku nimel tehingute tegemiseks. Seega on võlgniku endised juhatuse liikmed ise kohtus vande all tunnistanud, et kuni 09.02.2017 omasid nad kontrolli võlgniku tegevuse üle. Samuti on K E kohtus vande all olles selgitanud, et O P S ei ole Eestist äriühingut juhtinud vaid tegeles võlgniku juhtimisega xxxx, andes ka võlgniku endistele juhatuse liikmetele korraldusi. Võlgniku juhatuse liikmel puudus ka ligipääs võlgniku pangakontodele, mis on tsiviilkäibes ebaharilik ja eluliselt mitte usutav.
12.Hageja on hagiavalduses väitnud, et hageja ja võlgniku vahel sõlmitud laenuleping on deklaratiivne võlatunnistus (edaspidi Leping) VÕS § 396 lg 2 mõttes. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Sama sätte lõike 2 kohaselt on näilik tehing tühine. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09 tehtud otsuses leidnud mh seda, et tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul on Riigikohus leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele.
13.Xxxx AS kasuks seatud hüpoteegid kustutati 17.01.2017 kinnistamisavalduse alusel xxxx, Kinnistu võõrandamise tõttu kolmandale isikule. Xxxx ja võlgniku vahel oli sõlmitud laenuleping ning laenulepingu tagatiseks olid seatud hüpoteegid hageja kinnistule. Võlgniku ja Xxxx AS vahel sõlmitud laenuleping lõpetati ennetähtaegselt hageja tegevuse tõttu, kuivõrd hagejale kuuluv kinnistu tagas võlgniku ja Xxxx AS laenulepingust tulenevat nõuet. Kinnistu võõrandamine ja võimalik laenu tagastamine oli ainult hageja huvides kuivõrd kinnistut koormas hüpoteek AS Xxxx kasuks. Kuivõrd nii osade müügilepingust kui ka volikirjast nähtub, et uus juhatuse liige O P S ei valda eesti keelt, siis ei ole ustav, et kui 17.01.2017 laenulepingu lisa sõlmib võlgniku nimel volikirja alusel võlgniku endine juhatuse liige, siis samal kuupäeval sõlmib võlgniku juhatuse liige O P S eestikeelse laenulepingu hagejaga Tallinnas isiklikult. Pankrotihaldur on seisukohal, et laenuleping on fiktiivne ja näilik, kuivõrd O P S ilmselgelt eelnimetatud lepingut sellel kuupäeval ei sõlminud ega võtnud kohustust tasuda hagejale 150 000 eurot. Seega eelnimetatud faktid annavad põhjuse eeldada, et laenulepingu sõlmimine 17.01.2017 ei ole eluliselt usutav ning koostatud laenuleping on näilik.
14.Kostja hinnangul oli hageja juhatuse liikmel M E’l OÜ HMK Ehitus ja Projektid (pankrotis) endise juhatuse liikmena (juhatuse liige kuni 17.11.2016) isiklik huvi laenulepingu nr 2014008405 täitmise vastu, kuivõrd laenulepingu täitmist tagas hagejale kuuluv kinnistu (mille osanikuks olid nii M kui K E). Kostja toob esile asjaolu, et 28.03.2017 võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse kohaselt jättis 4 (11)
2-18-4958 võlgnik tasumata arved ajavahemiku 07.06.2016 kuni 07.11.2016, kogusummas 119 052.54 eurot, mida võlgnik 30.11.2016 seisu saldoteatisega ise ka kinnitas. Pankrotimenetluse käigus esitati pankrotivõlgniku suhtes nõudeid summas 1 410 389.01 eurot ja 453 900.66 xxxx krooni. Pankrotihoiatus esitati võlgnikule 27.02.2017 ning pankrotiavaldus kohtule 28.03.2017. Seega pidi M E olema võlgniku maksejõuetusest teadlik ning võlgniku juhatuse endise liikme ja võlgniku osanikuna kostja varaga tehinguid tehes kahjustas ta teadlikult teiste võlausaldajate huve, tekitades 17.01.2017 võlakirjaga näiliku nõude pankrotivõlgniku vastu. Hageja ja kostja vahel 17.01.2017 laenuleping on näilik osas, millega kostjat kohustatakse tagastama laenuandjale 150 000 eurot koos intressiga, kuna selle allkirjastanutel puudus tegelik tahe võlatunnistuses kirjeldatud raha maksmise kohustuse kinnitamiseks ja raha tagasi maksmiseks. Kokkuvõtlikult on kostja seisukohal, et võlgniku ja hageja vahel sõlmitud laenuleping on näilik ja on koostatud vaid õigusnäivuse tekitamiseks. Laenulepingu alusel nõudeavalduse esitamise eesmärgiks on ilmselgelt hoida pankrotimenetlust enda (võlgniku endiste osanike ja juhatuse liikmete poolt) enda kontrolli all ning nõuete paisutamise eesmärgist, mis kontorolli hoidmist ja hiljem jaotise väljamaksmist või kompromissi sõlmimist võimaldab.
15.Hageja on nõude tunnustamist pankrotimenetluses taotlenud hageja ja võlgniku vahel 26.01.2007 sõlmitud tootmishoonete ja maa rendilepinguga. Kostja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et rendileping on sõlmitud tähtajaga 1. veebruar 2008.a Rendilepingu p 3.1. ja lisa 2 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma renditasu summas 15 000 krooni ühes kalendrikuus. Hageja väitel on rendilepingu pooled 2011 jaanuarist kokku leppinud, et renditasu suuruseks on 1 000 eurot, millele lisandub käibemaks, ühes kalendrikuus. Hageja nõue on tõendamata ning vastuolus poolte vahel kokkulepituga. Rendilepingu p 7.2 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. Seega tuleb rendilepingus kokkulepitud renditasus muudatuste tegemine heaks kiita üksnes lepinguga samas vormis. Hageja pole kohustusliku vorminõude täitmist tõendanud. Väljavõte varasemate kostja väidetavate rendi- ja kommunaalmaksete laekumiste kohta hageja raamatupidamisdokumentidest ning 08.12.2016 arve nr 73 sellel märgitud kirjeldusega „hoonete rent 12/2016, elekter 11/2016, prügivedu 11/2016“, ei tõenda üheselt kostja 26.01.2007 rendilepingu kehtivust ega veel vähem selles tulenevat võlgnevust.
HAGEJA ARVAMUS
16.15. mail 2018 esitatud arvamuses hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et 17.01.2017 sõlmitud leping on näilik tehing. Kostja on oma väite selgitamiseks esitanud mitmeid asjakohatuid väiteid. Hagejale jääb täielikult arusaamatuks, miks on käesoleva vaidluse lahendamiseks oluline, et samal päeval, kui K E ja M E müüsid oma osaluse O P S’ile, müüs Armand Reinmaa oma osaluse Xxxx OÜs samuti O P S’ile. Kostja ei ole isegi selgitanud, mida kostja hinnangul selline asjaolu näitab või miks see vaidluse lahendamiseks oluline on. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on O P S’i majandustegevus seotud hageja poolt käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõudega.
17.Kostja on esitanud vastuse lisana 6 kohtuistungi protokolli HMK Ehitus ja Projektid OÜ endiste juhatuse liikmete M E, K E ja M N vande all ülekuulamise kohta. Kostja on nimetatud dokumendist ebaõigesti järeldanud, et võlgniku endised juhatuse liikmed tunnistasid kohtus vande all, et omasid võlgniku tegevuse üle kontrolli kuni 09.02.2017. K E selgitas vaid, et pärast O P S’i osanikuks saamist tegi uus osanik ja juhatuse liige võlgniku endistele juhatuse liikmetele kolmekuulised volitused, et endised juhatuse liikmed saaksid selle aja jooksul võlgnikku esindada, kuivõrd O P S on ise välisriigi kodanik. See aga ei tähenda, et võlgniku tegevus oleks olnud endiste juhatuse liikmete kontrolli all. Sel hetkel, kui O P S sai võlgniku osanikuks ja juhatuse liikmeks, läks kogu kontroll äriühingu tegevuse 5 (11)
2-18-4958 osas temale üle. Võlgniku endised juhatuse liikmed aitasid O P S’il ainult vajadusel Eestis tehinguid teha ning seda tehti vaid O P S’i juhendamisel.
18.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kuivõrd O P S ei valda eesti keelt, siis ei ole usutav, et kui 17.01.2017 laenulepingu lisa sõlmis võlgniku nimel volikirja alusel võlgniku endine juhatuse liige, siis samal kuupäeval sõlmis võlgniku juhatuse liige O P S eestikeelse laenulepingu hagejaga Tallinnas isiklikult. Hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja peab sellises tehingute korralduseks ebaseaduslikuks või ebausutavaks. See, et isik ei valda eesti keelt, ei piira kuidagi tema õigust eestikeelseid lepinguid sõlmida. Samuti ei olnud O P S’il kohustust pangaga laenulepingu lisa sõlmida isiklikult, ta oli vastavaks toiminguks andnud volikirja võlgniku endistele juhatuse liikmetele, keda ta sellise toimingu tegemiseks usaldas. Seega ei tõenda võlgniku nimel kahe erineva tehingu tegemine samal päeval kahe erineva isiku poolt kuidagi seda, et hageja ja võlgniku vaheline 17.01.2017 tehing oleks näilik.
19.Kostja on vastuse punktis 3.7 väitnud, et kinnistu võõrandamine ja võimalik laenu tagastamine oli ainult hageja huvides, kuivõrd hageja kinnistut koormas hüpoteek AS Xxxx kasuks. Kostja on ilmselt täielikult tähelepanuta jätnud, et nimetatud tehinguga tasuti võlgniku eest kohustus – st võlgniku kohustus panga ees vähenes täpselt sama suures summas nagu võlgnikul tekkis kohustus hageja ees. See tähendab, et kui nimetatud tehingut ei oleks toimunud, siis oleks hageja asemel pankrotimenetluses võlausaldajana AS Xxxx. Seega ei ole võlgniku jaoks midagi muutunud ning tehingu tegemine oli ka võlgniku huvides, kuna sellega vähendati võlgniku kohustusi panga ees. Kostja on vastuse punktis 3.10 väitnud, et M E pidi olema võlgniku maksejõuetusest teadlik ning võlgniku juhatuse endise liikmena kostja varaga tehinguid tehes kahjustas ta teadlikult teiste võlausaldajate huve. Hageja peab vajalikuks välja tuua, et M E poolt võlgniku osa võõrandamise ajal ei olnud võlgnik talle teadaolevalt maksejõuetu. Seega ei saanud M E kuidagi 17.01.2017 laenulepingut sõlmides olla teadlik võlgniku väidetavast maksejõuetusest.
20.Kostja on vastuses asunud seisukohale, et hageja rendilepingust tulenev nõue ei ole tõendatud. Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et rendileping on sõlmitud tähtajaga 01.02.2008 ning rendilepingu lisa 2 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma renditasu summas 15 000 krooni ühes kalendrikuus. Kostja ei ole selgelt oma seisukohta väljendanud, kuid hageja saab aru, et kostja peab hageja rendilepingust tulenevat nõuet alusetuks, kuna rendilepingus sätestatud tähtaeg on möödunud. Hageja kordab veelkord hagis kirjeldatut ning selgitab, et VÕS § 310 lg 1 kohaselt kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Arvestades seda, et võlgnik kasutas rendilepingu objekti edasi veel aastaid pärast rendilepingu tähtaja möödumist, muutus pooltevaheline rendileping tähtajatuks. Hageja hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et võlgnik jätkas rendilepingu objektiks oleva kinnisasja kasutamist, kuna hageja on tõendanud, et võlgnik tasus mitu aastat hagejale rendilepingu alusel renditasu ning kostja ei ole sellist asjaolu otsesõnu vaidlustanud.
21.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et renditasu muutmise kokkulepe pidi olema sõlmitud kirjalikus vormis. Rendilepingu punkti 7.3 kohaselt võib rendisumma suuruse muutmine üldjuhul toimuda poolte kirjalikul kokkuleppel. Seega pooltevahelisest rendilepingust ei tulene kohustust, et igal juhul pidi rendisumma suuruse muutmise kokkulepe olema sõlmitud kirjalikus vormis. Praegusel juhul toimus renditasu suuruse muutmise kokkulepe küll suulises vormis, kuid mõlemad pooled on 6 (11)
2-18-4958 seda aktsepteerinud ning tasunud mitme aasta vältel renditasu sellises suuruses nagu suuliselt kokku lepiti (ehk 1000 eurot + km). Vastavat asjaolu on hageja tõendanud hagiavalduse lisana 8 esitatud võlgniku raamatupidamise väljavõttega.
22.Kostja on vastuse punktis 3.18 avaldanud imestust selle üle, et hageja on esitanud hagi lisana 8 võlgniku raamatupidamise väljavõtte. Kostja hinnangul näitab see, et võlgniku endised juhatuse liikmed tegelevad teadliku raamatupidamisdokumentide varjamisega. Hageja hinnangul on selline järeldus pahatahtlik ning võlgniku endisi juhatuse liikmeid alusetult süüdistav. Hageja on esitanud hagi lisana 8 võlgniku raamatupidamise väljavõtte, mille on hageja võlgniku võlausaldajana võlgniku raamatupidajalt palunud juba enne võlgniku pankrotimenetluse väljakuulutamist. See, et hagejal on enda nõuet puudutav võlgniku raamatupidamise väljavõte, ei tähenda, et hageja valduses oleks kogu võlgniku raamatupidamine ja hageja seda kuidagi varjaks. Kostjale on teada asjaolu, et hageja juhatuse liige võõrandas oma osaluse HMK Ehitus ja Projektid OÜ-s üle poole aasta enne pankroti väljakuulutamist ning osaluse võõrandamise ajast alates ei olnud hageja juhatuse liige ka enam võlgniku juhatuse liige, mistõttu puudus hageja juhatuse liikmel mistahes ülevaade või kontroll võlgniku raamatupidamisdokumentide üle.
MENETLUSE KÄIK
23.22.05.2018 palus kohus kostjal teatada, kas ta endiselt taotleb ekspertiisi määramist ning kas ta tasub ette ekspertiisi kulu. Kostja ei ole kohtunõude vastanud.
24.14.06.2018 määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 24.09.2018 kell 13.30. Kohus tegi ka hagejale ettepaneku otseste tõendite (kontoväljavõtete, maksekorralduste jne) esitamiseks kostja eest AS-ile xxxx täidetud laenukohustuse kohta.
25.28.08.2018 esitas hageja kohtule täiendavad tõendid, s.o OÜ Xxxx, AS Xxxx, Xxxx AB vahel sõlmitud hüpoteekide kustutamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud ning maksekorraldused laenukohustuse täitmise kohta.
26.24.09.2018 määratud kohtuistungile pooled ei ilmunud ja kohus määras TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada tsiviilasi edasi kirjalikus menetluses, sest 19.09.2018 hageja on esitanud taotluse tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamiseks, millega kostja on oma 21.09.2018 seisukohas nõustunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
27.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
28.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kuigi kostja on taotlenud asja kohtuistungil arutamist ja kohus on asjas ka kohtuistungi määranud, on pooled nõustunud tsiviilasja edasi kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
7 (11)
2-18-4958
29.Viru Maakohtu 20.06.2017 kohtumäärusega pankrotiasjas 2-17-4893 võlausaldaja Xxxx AS-i avalduse alusel kuulutati välja OÜ HMK Ehitus ja Projektid (võlgnik) pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp (t. lk. 9-16). 26.07.2017 esitas OÜ Amaten Trade (hageja) nõudeavalduse võlgniku pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks kokku summas 158 425.11 eurot, s.h laenulepingust tulenev nõue 156 458.33 eurot ja rendilepingust tulenev nõue summas 1 966.78 eurot. Hageja lisas nõudeavaldusele laenulepingu (t.lk 17-19, 26). 18.08.2017 esitas hageja võlgniku pankrotihaldurile korduva nõudeavalduse samas ulatuses nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses (t.lk. 21-24) ja lisas nõude tõendamiseks täiendavalt rendilepingu, arve nr 73 ning arvete ja laekumiste väljavõtte. 18.12.2018 palus võlgniku pankrotihaldur hagejal kõrvaldada nõudeavalduses esinenud puudused ja esitada hageja poolt AS-i Xxxx ees kohustuste täitmist tõendavad dokumendid (t.lk. 26-27). Hagiavalduse kohaselt 19.03.2018 toimunud teisel nõuete kaitsmise koosolekul kostja pankrotihaldur esitas vastuväite hageja nõudele täies ulatuses Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle.
30.Hageja nõudeks on nõude tunnustamine kostja pankrotimenetluses summas 158 425.11 eurot, s.o ulatuses, milles see seal esitati. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 ls 1 ja ls 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
31.Nõuete tunnustamise üle tekkinud vaidluste rahuldamise kord on sätestatud PankrS § 106 lg 1, mille kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesoleval juhul hageja nõudele on vastu vaielnud mitte võlgnik ise, vaid tema pankrotihaldur. Hagi on esitatud 02.04.2018, s.o PankrS § 106 lg 1 viimases lauses sätestatud tähtaega järgides.
32.Menetluses on kohus nõudnud hagejalt pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud nõude kohta tõendite esitamist. Tallinna notar T S juures 17.01.2017 sõlmitud hüpoteegi kustutamise kokkuleppe, kinnistu müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute kohaselt Amaten Trade OÜ (müüja) müüs ja OÜ Xxxx (ostja) ostis kinnistu asukohaga xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx. Lepingu punkti 4.1. kohaselt lepinguese müüdi kostjale hinnaga 150 000 eurot. Lepingu punktidest
4.2.tulenevalt kohustus ostja kolme pangapäeva jooksul tasuma müüja palvel AS-ile Xxxx 120 000 eurot selgitusega „HKM Ehitus ja Projektid OÜ laenulepingu nr 2014008405 osaline tagastamine“. Lepingu punktis 4.3 kinnitasid müüja ja ostja, et müügihinnast 30 000 eurot on enne lepingu sõlmimist hoiustatud notarikontole samuti selgitusega „HKM Ehitus ja Projektid OÜ laenulepingu nr 2014008405 osaline tagastamine“ (t.lk. 143-159). Maksekorralduse kohaselt 20.01.2017 kandis Xxxx OÜ AS-ile Xxxx 120 000 eurot selgitusega „HKM Ehitus ja Projektid OÜ laenulepingu nr 2014008405 8 (11)
2-18-4958 osaline tagastamine“ (t.lk. 161). 17.01.2017 on notar T S kandnud üle AS-ile Xxxx 30 000 eurot selgitusega „makse notari deposiidist. HKM Ehitus ja Projektid OÜ laenulepingu nr 2014008405 osaline tagastamine“ (t.lk. 162). Hagiavalduse juurde lisatud AS-i Xxxx 22.12.2017 tõendis nr 253-161.1/4621 AS Xxxx (pank) kinnitab, et Amaten Trade OÜ on 2017.a jaanuaris täitnud osaliselt summas 150 000 eurot HKM Ehitus ja Projektid OÜ kohustuse, mis tuleneb panga ja HKM Ehitus ja Projektid OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 2014008405 (t.lk. 46). Sellega on kohus tuvastanud, et tegelikult on hageja täitnud võlgniku kohustuse AS-i Xxxx ees põhisummas 150 000 eurot ja selle summa ulatuses on hageja võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja.
33.Hageja väidab, et tema nõue kostja vastu on tekkinud laenulepingu alusel. Hageja on temal (pankrotis) HKM Ehitus ja Projektid OÜ vastu 150 000 eurot ulatuses nõudeõiguse tekkimise tõendamiseks esitanud hageja ja HKM Ehitus ja Projektid OÜ vahelt 17.01.2018 sõlmitud ja käsitsi allkirjastatud laenulepingu (t.lk. 30-32). Hageja käsitleb laenulepingu deklaratiivne võlatunnistusena. Kostja aga väidab, et laenuleping on näilik tehing. Nõude tunnustamise üle tekkinud vaidluses ei ole kohtul võimalik anda hinnangut kostja väidetele laenulepingu näilikkuse kohta, sest taolised vaidlused tuleb lahendada eraldi menetluses. Maakohtu arvates käesolevas vaidluses ei ole mingit tähendust hageja ja võlgniku vajel 17.01.2018 laenulepingu sõlmimise asjaoludel. Asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et nõue 150 000 eurot, mille tunnustamist hageja nõuab, on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud AS-i Xxxx nõudena. Kuna hageja on võlgniku nõude panga ees täitnud, on panga nõue võlgniku vastu vähenenud 150 000 eurot võrra. Seega hageja on võlgniku võlausaldaja summas 150 000 eurot sõltumata sellest, kas ja millise tehingu hageja ja võlgnik hageja poolt võlgniku eest tasutud nõude kohta hiljem tegid. Sellepärast selles osas tuleb hagi rahuldada ilma hagi rahuldamist enam põhistamata. Hageja on tuginedes poolte vahel sõlmitud laenulepingule kui võlatunnistusele arvestanud võlgniku pankroti väljakuulatamise seisuga intressi lepingu punktis 2.1. toodud määraga 10% põhinõudelt summas 6 458.10 eurot, millega kohus nõustub.
34.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) 3 p 1 alusel võlasuhte võib tekkida muu hulgas ka lepingust. 26.01.2007 sõlmisid hageja ja HKM Ehitus ja Projektid OÜ tootmishoonete rendilepingu, mille kohaselt hageja kui rendileandja andis ja kostja kui rentnik võttis rendile tootmismaa ja tootmisruumid, mis asuvad kinnistul xxxx (t.lk. 33-40). Hagiavalduse juurde lisatud arve nr 73 kohaselt võlgnik on jätnud tasumata 2016.a detsembrikuu renditasu 1 000 eurot ning 2016.a novembrikuu elektri eest 359.25 eurot ja prügiveo eest 17.32 eurot, kokku 1 378.57 eurot, millele lisandub käibemaks 275.31 eurot. Kokku koos käibemaksuga 1 651.88 eurot (t.lk. 43).
35.Rendilepingu punkti 7.1. kohaselt on rendilepingu perioodiks on 01.02.2007 kuni 01.02.2008. Lepingu lisas 2 leppisid lepingupooled, et renditasu suuruseks on 15 000 krooni (t. lk. 40). Hageja väidab, et võlgnik kasutas renditud rendiobjekti veel aastaid pärast rendilepingu tähtaja möödumist kuni detsembrini 2016.a, mistõttu muutus rendileping tähtajatuks. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et lepingu p 7.2 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta poolte kirjalikul kokkuleppel ning kuna pooled ei ole lepingut kirjalikult muutnud, siis lõppes rendileping tähtaja saabumisega 01.02.2008. Hagiavalduse juurde lisatud arvete ja laekumiste koondi kohaselt võlgnik on tasunud hagejale kõik alates 01.05.2011 kuni 07.11.2016 esitatud arved. Kostja ei ole kuni 2016. novembrini esitatud arvete tasumise kohta vastuväiteid esitanud. Ei ole väidetud, et võlgnik pole pärast 01.02.2008 renditud asja kasutanud ega sama rendiobjekti eest arveid tasunud. Sellepärast nõustub kohus hageja 9 (11)
2-18-4958 väidetega ja leiab, et kostja on asja kasutanud ka pärast rendilepingu tähtaja lõppemist. VÕS § 341 tulenevalt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 310 lg 1 sätestab, et kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Maakohus leiab, et pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi ei ole samastatav võlgnevuse väljamõistmise hagiga. Pankrotimenetluses vastuväiteid võlgniku poolt lepingu sõlmimisele, lepingu alusel arvete esitamisele ja arvetel toodud võlgnevuse mittetasumisele saab esitada võlgnik ise või pankrotihaldur, kellel PankrS § 106 lg 1 ls 3 tulenevalt on kõik võlgniku õigused ja kohustused. Käesoleval juhul võlgnik vastuväiteid arvete tasumisele esitanud ei ole. 18.12.2018 puuduste kõrvaldamise nõudekirjas ei ole pankrotihaldur hagejalt rendilepingu alusel tekkinud kohustuste kohta tõendite nõudmist vajalikuks pidanud. Olukorras, kus võlgnik on kuni 07.11.2016 rendilepingu alusel esitatud arveid tasunud, puudub mõislik põhjus asuda seisukohale, et 08.12.2016 esitatud arvet summas 1 651.88 eurot ei pidanud võlgnik tasuma.
36.Eeltoodud põhjendustel kohus nõustub hagiga ja tunnustab võlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise rahuldamisjärgu nõudena hageja nõude kokku summas 158 425.11. eurot, s.h 150 000 eurot võlgniku laenukohustuse eest, 6 458.33 eurot sellelt seisuga 20.06.2017 arvestatud intress, rendilepingu ja arve nr 73 alusel tekkinud põhivõlgnevus 1 651.88 eurot ja sellelt seisuga 30.06.2017 arvestatud viivis 314.90 eurot. Menetluskulud
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
39.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 02.04.2018 hagiavalduse (t. lk. 3-7, millest hagi sisuline tekst on 4 lk), 2) 15.05.2018 seisukoha kostja vastusele (t. lk. 121-125, sisuliselt 3.75 lk).
10 (11)
2-18-4958
40.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, arvestades, et hageja esindaja on käesolevas asjas esitatud nõudega tegelenud ka enne kohtule hagiavalduse esitamist võlgniku pankrotimenetluses, siis leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 5.17 tundi (7.75 lk x 40 min : 60 min).
41.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks (t.lk. 178-180). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. Eeltoodu põhjal on hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasu käesolevas menetluses koos käibemaksuga 744.48 eurot (5.17 tundi x 120 + 20%). Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 300 eurot (t.lk. 44). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 1 044.48 (744.48 + 300).
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
43.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.