2-07-14598
Kohus Kohtunik
Tartu Maakohus Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Asja nimetus
25. aprill 2007. a Põlva 2-07-14598
(isikukood:) avaldus omandiõiguse tunnustamiseks Avalduse menetlusse võtmise otsustamine
Menetlustoiming
Keelduda O. K. avalduse (omandiõiguse tunnustamiseks) menetlusse võtmisest ning tagastada see esitajale. Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Avalduse sisu ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt sai O. K. 22.02.1996. a põllumajandusreformi halduri otsusega nr 100 Saatse lüpsilauda ühisesse omandisse. Sama aasta maikuus ostis ta ära teiste ühisomanike osa ning sai lauda (inv. nr 202) ainuomanikuks. 1997. a esitas ta Värska Vallavalitsusele avalduse maa erastamiseks lauda juurde ning antud taotlus rahuldati Värska Vallvalitsuse 06.09.2004. a korraldusega nr 305-k. 20.10.2004. a teatas Põlva Maavalitsus avaldajale maa erastamisõiguse puudumisest, sest lauda võõrandamise tehingud ei ole notariaalselt tõestatud. O. K. nõuab avalduses omandiõiguse tunnustamist Saatse külas asuvale laut-küünile ning on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu.
Kohtu seisukoht ja põhjendus
2-07-14598
Kohus leiab, et antud avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest avaldusega ei ole võimalik saavutada avaldaja huvide kaitsmise eesmärki. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Käesolevas avalduses nõuab O. K. omandiõiguse tunnustamist Saatse külas asuvale lautküünile. Avalduses ei ole märgitud kostjat (kostjaid) ega puudutatud isikut (isikuid), kuid avalduse esitamisel on tasutud 200 krooni riigilõivu. Seega on avaldaja soovinud omandiõiguse tunnustamist hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seadusandja on määratlenud hagita asjade võimalikud liigid TsMS § 475 lg 1 p-des 1-17 ning lg-s 2. Kuna ehitise kui vallasasja omandiõiguse tunnustamist ei ole TsMS § 475 lg 1 p-des 1-16 märgitud, ka ei tulene ühestki seadusest omandiõiguse tunnustamise avalduse määratlemist hagita asjana ega selle läbivaatamise võimatust hagimenetluses, sellepärast ei kohtul võimalik antud asja läbi vaadata hagita asjana. Järelikult oleks võinud avaldaja nõuda ehitise omandiõiguse tunnustamist mitte hagita, vaid hagimenetluses. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesolevast avaldusest aga ei selgu, milliseid õigusi või huvisid on avaldaja suhtes rikutud. Viimasest oleneb aga hagiavalduse esitamise vajadus, samuti kostja(te) ja nõude sisu määratlemise ring ning tasutava riigilõivu suurus. Avalduse sisu järgi võib kohus ainult oletada, et avaldajal on tekkinud primaarselt mitte asja omandiõiguslikud, vaid lauda ja selle ümber asuva maa (ostueesõigusega) erastamisega seotud probleemid. Maareformi seaduse § 222 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem. Juhul, kui kohtu oletus on õige, siis ei ole avaldajal otstarbekas esitada mitte hagiavaldust asja omandiõiguse tuvastamiseks, vaid hoopis kaebus halduskohtule maa erastamistoimingust kui avalik-õiguslikust vaidlusest tulenevate õiguste kaitseks, mille käigus peab halduskohus andma hinnangu ka märgitud ehitise omandiõiguse kohta. Selgituseks märgib kohus, et ka halduskohtusse esitatava kaebuse lahendamine sõltub sellest, kellele tegelikult praegu kuulub Saatse laut. Siinjuures peab avaldaja arvestama eelkõige AÕS RS § 13 lg-s 6 sätestatuga, mille kohaselt ehitise või selle osa võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud; ehitise tasuta üleandmisel, kui üleandmisel on üheks pooleks riik või kohalik omavalitsusüksus, omandireformi aluste seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide alusel tehingu tegemisel ning ehitise müümisel täituri poolt enampakkumisel ei ole notariaalne tõestus nõutav, välja arvatud eluruumide, elamu mõttelise osa ja elamutes asuvate mitteeluruumide erastamisel. 2 (3)
2-07-14598 Seega, kui avaldaja ei ole olnud põllumajandusreformi õigustatud subjekt ning talle ei ole põllumajandusreformi käigus riik või kohalik omavalitsusüksus ehitist tasuta üle andnud, siis oli vaja tõestada ehitise või selle osa võõrandamise leping(ud) notariaalselt, vastasel korral ei ole taolised tehingud kehtivad. Tehingu vormipuudusi on võimalik ka praegu kõrvaldada, kui tehingupooled sõlmivad vormi nõuetele vastava lepingu.
Eeltoodu alusel tuleb keelduda esitatud avalduse menetlusse võtmisest ja see tagastada esitajale.
Lembit Käis kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.