Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

ASJAOLUD

Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on avaldaja oma venna K. A. pärija. Avaldaja esitas 06. märtsil 2006 sooviavalduse notarile, et soovib vastu võtta venna vara. Notar selgitas avaldajale, et viimasel on õigus esitada pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avaldus hiljemalt 09. juuniks 2006.a. Pärandvara tunnistuse vormistamise päevaks määrati 09. oktoober 2006 kell 12.00. Antud

kuupäeval sai vastavad toimingud notari juures teostaud ning avaldajale väljastati seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Vallavalitsuse poole pöördudes selgus, et notari poolt väljastatud pärimisõiguse tunnistuse väljastamine on hilinenud. Avaldaja palub ennistada pärimisõiguse esitamise tähtaega, et oleks võimalik lõpetada pärimisega ja maa kinnistamisega kohustuslikud toimingud. Puudutatud isikute arvamus Kohaliku omavalitsuse arvamuse kohaselt on tekkinud inimlik eksitus avaldajale tähtaegade selgitamisel. Avinurme vallvalitsus palub kohtul ennistada E. L.`e pärimisõiguse tunnistuse esitamise tähtaeg, et vallavalitsus saaks lõpule viia talu tagastamistoimingud. Notar T. J. arvamuse kohaselt on E.L. pärimisega seotud toimingute tegemisel toimunud kahetsusväärne eksitus ning notar palub avaldaja nõude rahuldada. Aja käik

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avaldusega, puudutatud isikute vastustega ning tutvunud kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et E. L. on esitanud 06. märtsil 2006 notarile pärandi vastuvõtmise avalduse. Avalduse kohaselt võtab avaldaja vastu seadusjärgse pärijana oma venna, kes on surnud 22. novembril 2005, pärandvara. Jõhvi notari poolt on avaldajale saadetud teade, mille kohaselt on avaldajal võimalus pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise tähtajaks määratud 09. juuni 2006. Avinurme Vallavalitsuse poolt on avaldajale edastatud kiri, mille kohaselt oli avaldajal õigus pärimistunnistus esitada hiljemalt 22. augustil 2007.a.. Notari poolt on 09. oktoobril 2006 väljastatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt avaldaja on pärinud K. A. pärandvara, mis moodustub 1/3 mõtteliselt osast ehitistest, asukohaga X. Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg kohaselt pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Pärija K. A. suri X aastal Avaldaja esitas pärandi vastuvõtmise avalduse 06.märtsil 2006 aastal. Seega pärimisseaduse mõtte kohaselt on avaldaja esitanud õigeaegselt pärandvara vastuvõtmise avalduse. Seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse on avaldaja sõlminud 09. oktoobril 2006. Avaldaja esitas taotluse kohalikule omavalitsusele õigusvastaselt võõrandatud maa pärimisõiguse tunnustamiseks. Maareformi seaduse § 192 lg 3) Nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik peab üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest arvates esitama õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. PärS § 3 lg 2 pärand avaneb pärandaja surmapäeval. Seega avanes avaldaja pärand 22. novembril 2005 ning sellest üheksa kuu möödudes oli avaldajal õigus esitada kohalikule omavalitsusele vastavasisuline taotlus. Menetluse käigus on selgunud, et pärandi avanemisel ei kehtinud maareformi seaduse muudatus ning nii kohaliku omavalitsus kui ka notar on kahetsusväärselt ja inimlikust eksitusest tulenevalt jätnud avaldajale selgitamata, millise aja jooksul tuli avaldajal asjaajamist korraldada.

Puudutatud isikud on avaldanud omapooses seisukohas, et tegemist on inimliku veaga ning paluvad avaldus rahuldada. Seega leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 139 lg 2 p 2, riigilõivu tuleb tasuda avalduselt hagita menetluses ja kohtu omal algatusel tehtud toimingult. Vastavalt TsMS § 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 8 kohaselt avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, muu hulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduse esitamisel ei nähtu, et avaldaja oleks tasunud riigilõivu, samuti ei taotle avaldaja riigilõivu tasumisest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldajal tasuda riigilõivu 200 krooni riigituludesse.

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.