Tsiviilasi nr 2-06-14545
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 25.aprillil 2007
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
DŠ’i (isikukood XXX, elukoht: XXX) hagi OÜ (registrikood XXX, asukoht: XXX) vastu 180 557.94 krooni saamiseks. OÜ vastuhagi DŠ’i vastu 7 000.00 krooni saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
02.aprillil 2007 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
hageja/vastukostja kostja/vastuhageja seaduslik esindaja juhatuse liige JB ja lepinguline esindaja advokaat ON
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista OÜ-lt välja DŠ ́i kasuks 90 512.00 (üheksakümmend tuhat viissada kaksteist) krooni. Vastuhagi jätta rahuldamata. Kohtukulud jäävad kostja kanda 50% ulatuses. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja/vastukostja nõue ja põhjendused ning seisukoht vastuhagiavalduse osas Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus DŠ (edaspidi hageja/vastukostja) paigaldama elamu asukohaga XXX rõdudele plekist ääred ja OÜ (edaspidi
kostja/vastuhageja) tasuma teostatud tööde eest 17 pangapäeva jooksul alates vastuvõtuakti kostja/vastuhageja poolt allakirjutamisest hagejale/vastukostjale 111 512.00 krooni. Kõik vajalikud materjalid ostis hageja/vastukostja OÜ-lt . Töid alustati umbes kaks kuud enne lepingu allkirjastamist ja lõpetati 14.06.2005, mil hageja/vastukostja andis töö üle ja kostja/vastuhageja võttis töö vastu. Pretensioone ei esitatud. Käesoleva ajani on kostja/vastuhageja tasunud tööde eest üksnes 21 000.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja kohtul kostjalt/vastuhagejalt välja mõista võlgnevus summas 90 512.00 krooni ja viivised vastavalt sõlmitud lepingule 0,25 % lepingu täissummast iga viivitatud päeva eest summas 90 045.94 krooni, kokku 180 557.94 krooni. Menetluskulud palub hageja/vastukostja jätta kostja/vastuhageja kanda. Hageja/vastukostja vastuhagi ei tunnista. Töid pidi teostatama kostja/vastuhageja poolt toodud ehitusmaterjalidega, kuid kuna rahaliste raskuste tõttu kostja/vastuhageja materjale ei toonud, pakkus hageja/vastukostja omapoolset abi materjalide muretsemisel, millega kostja/vastuhageja ka nõus oli. Kostja/vastuhageja väited, et ta ostis ise vajalikud materjalid ja, et hageja/vastukostja ei teostanud töid nõuetekohaselt, ei vasta tõele. Tööde tellija KÜ ja kostja/vastuhageja kirjutasid hageja/vastukostja poolt teostatud tööde osas aktile alla 27.06.2005. Aktile lisatud KÜ poolt kostjale/vastuhagejale esitatud pretensioon aga ei puuduta hagejat/vastukostjat. Hageja/vastukostja poolt tehtud tööd saab lugeda vastuvõetuks ja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Eeltoodu alusel palub hageja/vastukostja jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja/vastuhageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja/vastukostja nõude ja põhjenduste ning vastuhagiavalduse osas esitatud seisukoha juurde. II Kostja/vastuhageja seisukoht hagiavalduse osas ning nõue ja põhjendused Kostja/vastuhageja hagi ei tunnista. Vastavalt sõlmistud lepingule kuulus tööde hulka tellingute paigaldamine ja mahavõtmine, vana karkassi ja eterniidi mahavõtmine, uue karkassi ja pleki paigaldamine, töökoha koristamine, materjali ostmine ja transportimine. Tööde koguhinnaks leppisid pooled kokku 111 512.00 krooni. Samuti lepiti kokku, et kui hageja/vastukostja töid enda süü tõttu ei lõpeta, maksmist ei toimu. Selle all mõtlesid lepingu sõlmimisel pooled tööde nõuetekohast lõpuleviimist, mida hageja/vastukostja pole antud juhul teinud. Kostja/vastuhageja tegi hagejale/vastukostjale ettemaksu summas 21 000.00 krooni. Tööde teostamiseks vajalikud materjalid ostis ja toimetas kohale aga kostja/vastuhageja ise. Sellest tulenevalt on kostja/vastuhageja juba täitnud kõik lepingujärgsed kohustused hageja/vastukostja ees ning tal ei saa olla mingit nõuet kostja/vastuhageja vastu. Peale selle ei võtnud kostja/vastuhageja hageja/vastukostja poolt teostatud töid vastu, kuna tööde kvaliteet ei vastanud lepingus kokkulepitule. Hageja/vastukostja poolt kohtule esitatud väljastusteatel ei ole kostja/vastuhageja seadusliku esindaja allkiri ja lepingut ehitusmaterjalide ostmise kohta ei saa käsitleda tõendina tööde teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide ostmise ja kulutamise kohta. Hageja/vastukostja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et väidetavalt OÜ-lt ostetud ehitusmaterjale kasutati just vaidlusalusel objektil. Eeltoodu alusel palub kostja/vastuhageja jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja/vastukostja kanda. 26.02.2007 kohtule esitatud vastuhagiavalduse kohaselt käsitleb kostja/vastuhageja hageja/vastukostja tegevust lepingu täitmisel lepingu olulise rikkumisena. Eeltoodu alusel palub kostja/vastuhageja mõista hagejalt/vastukostjalt välja 7 000.00 krooni ja jätta menetluskulud hageja/vastukostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja/vastuhageja esindajad hagiavalduse osas esitatud seisukoha ning nõude ja põhjenduste juurde. Kostja/vastuhageja seaduslik esindaja selgitas, et hagejale/vastukostjale tasuti ettemaksuna liiga palju, millest kostja/vastuhageja 7 000.00 krooni tagasi nõuab. III Kohtu seisukoht
Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ning tunnistajate Galina Pozdnjaki ja Sergey Beskrovny ütlused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud osaliselt ja kuulub seega ka rahuldamisele osaliselt, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
prussi; et tal oli olemas täielik ülevaade hageja poolt tehtud töödest ja kasutatud materjalidest; et tööde tegemise ajal sai ta kõnelusest kostja juhatuse liikmega aru, et viimane on teadlik materjalide ostmisest hageja poolt; et enne, kui hageja alustas tööd, teatas kostja juhatuse liige talle, et tööde jätkamiseks puudub raha ning et on vajalik täiendavat ettemaksu suuruses 30 000.00 krooni, kuid korteriühistu juhatus keeldus seda maksmast. Tunnistaja S.Beskrovny, kes tegi hagejaga koos vaidlusalusel objektil töid, ütluste kohaselt tööle hakkamisel neil materjale ei olnud ning tema käis koos hagejaga mitmes kohas materjale toomas ja laadis neid; et enamus materjali toodi kohale firma Velldorise autoga; et tema oli juures, kui hageja ja kostja leppisid kokku, et materjalid ostab hageja ning hageja ja Velldoris leppisid kokku, mis materjale ja kui suure summa eest hageja sealt ostab. Ka esitas hageja tema poolt AS-ga Velldoris 30.06.2005 sõlmitud lepingu (t lk 57), millest nähtub, et hageja ostis perioodil 01.04.2005 kuni 30.05.2005 nimetatud äriühingult erinevaid ehitusmaterjale kokku summa 43 577.40 krooni eest. Nimetatud tõend kinnitab veelkordselt hageja seisukohti ja tunnistajate ütlusi, eriti tunnistaja S.Beskrovny ütlusi hageja suhete kohta äriühinguga Velldoris. Erinevalt kostja esindajast ei ole kohtu jaoks kahtlustäratav asjaolu, et hageja kinnituse kohaselt on AS-s Velldoris tema sõbrad ning et talle võimaldati sealt pikaajalist krediiti. Nagu kostja esindaja kohtulike vaidluste käigus ka ise selgitas (ei ole tähtis, et kostja seisukohalt vaadates) on üldiselt teadaolev, et tänapäeval „teatud suhete puhul mõned äriühingud võimaldavad krediiti.“ Seega ei saa olla midagi ebaloomulikku ka selles, kui hageja sõbrad võimaldasid hagejale saadud materjalide eest tasumist järelmaksu põhimõttel. Ka teatas lepinguline esindaja samas, et kostja juhatuse liige möönab, et mingid materjalid võis hageja tõepoolest osta. Ka ei ole kohtu arvates midagi kahtlast selles, kui AS Velldoris ostis hagejale vajalikku katuseprofiili omakorda AS-lt Esraven ja viimane omakorda Ergomet Profiil AS-lt (arved t lk 87, 88), kuna üldiselt teadaolevalt võib kauba hind suures ulatuses erineda sõltuvalt sellest, kas ostjaks on eraisik või äriühing ning kas tegemist on hulgi- või jaeostuga. Kohus ei välista, et ka kostja poolt ostetud materjalid, millede kohta esitati kohtule ostudokumendid (t lk 59-62) olid tõepoolest ostetud vaidlusaluse objekti jaoks, kuid nagu eelpool kohus juba jõudis järeldusele --- ei leidnud tõendamist nende kasutamine hageja poolt 08.06.2005 kuupäeva kandva lepingu alusel tööde tegemisel. Tunnistaja G.Poznjaki ütluste kohaselt ostsid sügisel materjale tõepoolest ka kostja ja kostja koos tema abikaasaga, kuid need materjalid tema teada ei puuduta hageja poolt alates aprillist/maist tehtud töid, vaid töid, mis tehti eelmiste arvukate brigaadide poolt samal objektil sügisel 2004. Tunnistaja S.Beskrovny ütluste kohaselt tõi kostja neile nurkasid ja vähesel määral profiile, kuid neid nad ei kasutanud rõdude tegemisel, vaid trepikoja ukse katuse tegemisel. Ka ei leidnud tõendamist kostja väide hageja poolt tehtud töö ebakvaliteetsuse kohta. Esimesel korraldaval istungil ütles kostja juhatuse liige, et hageja tegi korraliku töö. Tunnistaja G.Poznjaki ütluste kohaselt ei ole korteriühistul pretensioone hageja poolt tehtud töö kvaliteedi osas, vaid pretensioonid on seotud kasutatud materjalidega (immutatud puidu asemel kasutati immutamata puitu, arve esitati profiili Pural kohta, kuigi kasutati odavamat profiili Polüester). Sama tõendiga on aga ka tõendatud, et korralduse kasutada immutamata puitu andis hagejale kostja, öeldes, et muud materjali ta välja ei maksa. Ka puudub sisuline vaidlus asjaolu üle, et rõdudel kasutati katuseprofiili nimetusega Polüester ning ei ole tõendatud, et kostja oleks nõudnud hagejalt mingi muu materjali kasutamist. Kostja vastuväidete tõendamatuse alusel ja arvestades asjaolu, et 12.07.2005 kirjutasid KÜ ja kostja alla tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, on kohus seisukohal, et lepingu alusel hageja poolt tehtud töö tuleb samuti lugeda tema tellija (kostja) poolt vastuvõetuks ja töövõtja (hageja) nõue lepingujärgsete tööde teostamise eest tasu saamiseks tuleb lugeda sissenõutavaks muutunuks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama sätte lg 4 kohaselt aga kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse
vastuvõetuks. Lepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku töö vastuvõtmise tellija poolt, kuid puuduvad tõendid, et kumbki oleks teineteisele vastavasisulist akti allkirjastamiseks ükskõik mil moel esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks olukorra, mil pooled tegevusetusega aktsepteerisid kujunenud olukorda, kuid mis omakorda ei saa avaldada mõju hageja õigusele saada tehtud töö eest lepingus kokkulepitud tasu. Küll aga ei nõustu kohus hageja tõlgendusega nagu tuleks 08.06.2005 lepingus nimetatud aktina arvestadagi 12.07.2005 allkirjastatud akti. Nimetatud akt ei olnud allkirjastatud 08.06.2005 lepingupoolte poolt ega puudutanud vaid hageja poolt tehtud töid. Seetõttu ei loe kohus põhjendatuks hageja viivise nõuet. Nimelt oli lepingu p-s 4.3 lepitud kokku, et juhul, kui tööandja ei tasu tööde eest lepingust tulenevaks tähtajaks, on viivis iga viivitatud päeva eest 0,25% lepingu täissummalt. Tasumise tähtajaks oli p-s 4.2 lepitud kokku 17 pangapäeva pärast tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Nagu juba eelpool leidis tõendamist, ei kirjutanud pooled sellist akti alla ja kumbki pool, sealhulgas ka mitte hageja eeldatavalt huvitatud isikuna, ei esitanud ega püüdnudki esitada vastaspoolele vastavasisulist akti allkirjastamiseks. Kohus seisukohal, et väljamõistetava summa arvestamisel tuleb lähtuda kokkulepitud lepingutasust 111 512.00 krooni, millest tuleb maha arvestada ettemaksuna saadud 21 000.00 krooni. Seega on hagejal õigus kostjalt veel saada 90 512.00 krooni. Lepingus ei leppinud pooled kokku, et lepinguhinna arvestamisel omab mingitki tähtsust hageja poolt ostetud materjali tegelik ostuhind. Hagi osaline rahuldamine välistab vastuhagi rahuldamise. Vastuhagi kohaselt tuleb töövõtjal tagastada saadud ettemaks osaliselt põhjusel, et tema poolt ostetud materjali hind ja töövõtja poolt saadud ettemaks kokku ületab 08.06.2005 lepingus kokkulepitud lepinguhinna, kuid tellija ei nõua tagasi kogu nimetatud ületavat summat, vaid sellest 7000.00 krooni. Kohtule jäi vastunõudesumma loogika ka sisulise arutamise tulemusena ja esindajalt vastasisuliste selgituste küsimist suhteliselt arusaamatuks, kuid kuna eelnevalt leidis tõendamist, et töövõtja ei ole 08.06.2005 lepingu alusel midagi alusetult saanud, vaid et tellija on talle võlgu, siis ei pea kohus vajalikuks vastunõudel rohkem peatuda. Vastunõude alusetus on tõendatud samade tõenditega, kui eelnevates otsuse osades leidis tõendamist hageja nõude osaline põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus, lähtudes asjaolust, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi rahuldamisele ei kuulu, antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, see on 50% ulatuses. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.