2-07-1960/10 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

24.jaanuaril 2007. a. esitasid hagejad kohtule korduva taotluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg. 2 alusel ühes hagi eseme muutmise avaldusega. Hagejad muutsid tahtevalduse kohustuse tuvastamiseks esitatud nõude sisu, paludes tuvastada kostja tahteavaldus, mille kohaselt ta nõustub vaidlusaluste eluruumide parendamisega OÜ K pakkumistes nr. RLP 137/06 ja 146/06 loetletud tööde ulatuses. Hagejad taotlevad hagi tagamiseks esialgselt reguleerida õigussuhet, tuvastades kostja kohustuse teha tahteavaldus, mille kohaselt ta on nõus x korterite 16 ja 18 parendamiseks OÜ K pakkumistes nr. RLP146/06 ja RLP137/06 loetletud tööde tegemisega, samuti keelata kostjal nende parendustööde tegemise takistamine. Taotluse järgi tingis korduva taotluse esitamise esialgse õigussuhte reguleerimiseks see, et hagejate korterites puudub jätkuvalt elamisväärne temperatuur. Hagi tagamata jätmisel tekib olukord, kus hagejatel ei ole üldse võimalik eluruumides elada ning seega täidab hagi tagamata jätmine kostja eesmärki sundida hagejaid eluruumidest lahkuma. Hoone haldaja on soovitanud hagejatel rajada gaasiküttesüsteem. Kostja on ise paigaldanud hoone teistesse ruumidesse hagi tagamise taotluses nimetatuga sarnase süsteemiga kütte. Kostja väited küttesüsteemi ümberehitamise kohta ei ole usaldusväärsed, kuivõrd probleem kütmisega on esinenud ka varasematel aastatel ja siiani ei ole kostja probleemi lahendamiseks midagi teinud. Hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem kui on hagejate huvisid arvestades põhjendatud, kuna gaasikatla asendamisega ja torustiku ning radiaatori lisamisega ei rikuta eluruumi välimust ega seisukorda, vaid parendatakse seda. Parendused on hiljem võimalik eluruumi kahjustamata eemaldada. Gaasiküttesüsteemi paigaldamine on ainus hagejatele teadaolev viis eluruumide kütmiseks. Olemasolev elektrisüsteem ei vasta nõuetele ega võimalda kõikide hagejate kasutuses olevate eluruumide kütmist. Kostja on keeldunud korteri kinnise gaasiküttesüsteemi rajamiseks vajaliku nõusoleku andmisest, mistõttu on hagi tagamise korras kostja kohustuse tuvastamine nõusoleku andmisel vältimatu. Muud võimalused eluruumide kütmiseks peale kinniste gaasiküttesüsteemide ehitamise hagejatel puuduvad. Esimese astme kohtu määrus

andmise ja üürimäära tuvastamine. VÕS § 276 lg. 1 järgi on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. VÕS 285 lg. 1 teise lause järgi ei või üürileandja keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Taotlusele lisatud maja haldaja kirjas majaelanikele on tehtud ettepanek, et haldaja on uurinud võimalust paigaldada gaasikatlad igasse korterisse. See lükkab ümber kostja seletuse ärakuulamisel, et ta kavatseb korraldada kütmist läbi ühe gaasikatla tervele majale. Kostja ei ole taganud eluruumide kasutamist vastavalt nende otstarbele, kuivõrd hagejate eluruumides puudub elamisväärne temperatuur. Arvestades, et hetkel on talv, on eluruumide kütmine vältimatult vajalik. Vastupidisel juhul ei ole hagejatel eluruumis elamine võimalik. Arvestades, et hoones on esinenud kütteprobleeme juba varasemalt, ei pea kohus mõistlikuks jätkuvalt oodata küttesüsteemi parandamist kostja poolt. Tagamise taotluse järgi on hagejate korteritesse võimalik taotluses nimetatud gaasiküttesüsteemi ülespanek kolme kuni nelja päeva jooksul. Hagejad on kohtule avaldanud, et süsteemi ülespanek ei riku eluruumi välimust ega seisukorda ning seda on võimalik hiljem eluruumi kahjustamata eemaldada, seega ei ole kohaldatav hagi tagamise abinõu kostjale ka põhjendamatult koormav. Määruskaebus Kostja palub Harju Maakohtu hagi tagamise määruse tühistada. Kohus on hagi tagamise korras tuvastanud kostja kohustuse olemasolu anda hagejatele nõusolek. Seega on kohus hagi tagamise korras tuvastanud õigussuhte (kohustuse) olemasolu, mida kohus teha ei saaks. Õigussuhte tuvastamise küsimus saab olla üksnes asja sisulise lahendamise objektiks ning õigussuhet on võimalik tuvastada üksnes asjas tehtava sisulise lahendi ehk kohtuotsusega. Kohtul on küll õigus esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, kuid vaidlusaluse õigussuhte olemasolu tuvastamine ei saa olla hagi tagamise määruse reguleerimise objektiks. Määrus on vastuolus TsMS §-ga 434. Hagi tagamise korras saab reguleerida vaidlusalust õigussuhet esialgselt, mitte aga sellisel määral ja ulatuses, nagu see on esitatud hagi nõudena (esemena). Sellises ulatuses vaidlusaluse õigussuhte reguleerimine ei ole käsitletav õigussuhte esialgse reguleerimisena. Vastasel korral kaotaks asja sisuline läbivaatamine mõtte, kui hagi tagamise korras on kohtul võimalus hagi sisuliselt lahendada. Hagi tagamise abinõu kohaldamine samas ulatuses hagi nõudega on vastuolus TsMS §-ga 377, hagi tagamise mõtte ja eesmärgiga. Hagi tagamise peamiseks mõtteks on tagada hageja eesmärkide saavutamine (s. h. otsuse täitmine), kui hagi asja läbivaatamise tulemusena rahuldatakse. Kohus on hagi tagamise korras hageja eesmärgi juba realiseerinud. Ebaõige on ka kohtu põhjendus selle kohta, justkui oleks hagi tagamine ainus võimalus tagada hagejate eluruumides elamiskõlbliku temperatuuri saavutamine. Kostja on korduvalt pakkunud hagejatele võimalust paigaldada eluruumidesse elektrikütteseadmeid ning vajadusel parendada elektrisüsteemi, kuid hagejad on sellest keeldunud. On põhjendamatu eeldada, et üürnik saab omal äranägemisel vabalt valida tema poolt ajutiselt üüritavates ruumides küttesüsteemi liiki. Kui omanik pakub üürnikele mõistlikku võimalust (väga levinud kütteviisi) vajaliku toatemperatuuri saavutamiseks, siis ei saa üürnik oma suva järgi nõuda ega otsustada teistsuguse küttesüsteemi kasuks ja keelduda omaniku poolt pakutavast. Gaasisüsteemi ümberehitamine on tegevus, mis nõuab väga täpset ja ohutut korraldamist. Gaasitööd kätkevad endast ohtu ka ümbritsevale, mistõttu saavad toimuda taolised tööd üksnes vastavuses kehtivate õigusaktide ja ohutusnõuetega, milliste järgimine ei ole võimalik, kui omanik ei ole nõustunud selliste töödega. Kostja kavatseb ehitada kogu maja hõlmava gaasiküttesüsteemi lähiajal, mistõttu hagejate ümberehitustööd on põhjendamatud. Viited võimalusele paigaldada igasse eluruumi oma gaasikütteseade on eksitavad, kuivõrd gaasi tarnija on kostjale kinnitanud, et igasse eluruumi gaasikütteseadmete paigaldamise korral

ei ole maja gaasiga varustamine olemasolevate trassidega võimalik, kuivõrd sellisel juhul ei suudeta tagada kogu maja varustamist gaasiga. Hagejate seisukoht Hagejad paluvad jätta hagi tagamise määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kohus saab hagi tagamise korras tuvastada kohustuse olemasolu. Esialgse õigussuhte reguleerimise ese ja haginõue võivad kattuda ja peavadki kattuma. TsMS § 377 lg. 2 tähendab õigussuhte reguleerimist enne asja sisulist lahendamist. TsMS-ist ei tulene, et õigussuhte esialgse reguleerimise korras saab reguleerida muu õigussuhte kui see, mis on hagi esemeks. TsMS § 377 lg. 2 kohaselt võib kohus sõltumata sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust (s. o. sõltumata kohtuotsuse täitmise tagamise eesmärgist) hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Käesoleval juhul ei taga kostja talveperioodil eluruumide kütet. On ilmselge, et eluruumide kütmata jätmine võib põhjustada olulise kahju ja sellist kahju on võimalik vältida õigussuhte reguleerimisega enne asja sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Kostja on üürilepingu rikkumise fakti tunnistanud ning vaidlus puudub asjaolu üle, et kostja ei küta eluruume. Eluruumide kütmata jätmine on vaieldamatult üürilepingu rikkumine. Hagejad peavad hagi rahuldamist perspektiivseks. Kostja väide, et hoone mitmetes ruumides kasutatakse elektrikütet, on vastuolus kostja ärakuulamisel 17. jaanuaril 2007. a. antud selgitustega, mille kohaselt kostja on paigaldanud hoone teistesse ruumidesse gaasikütte. Hagi ei ole esitatud kohtusse eesmärgiga saavutada eluruumide kütmine hagejate poolt valitud küttesüsteemiga, vaid põhjusel, et hagejatel puudusid kostja tegevuse tõttu muud alternatiivid eluruumide, s. o. hagejate kodu kasutamiseks. OÜ K on vastavalt küttegaasi ohutuse seadusele majandustegevuse registris registreeritud gaasitööde teostajana ja on seega pädev tagama ohutuse gaasitööde teostamisel, mistõttu on alusetud kostja vihjed, justkui ei oleks ohutute tööde teostamine tagatud. Edasine menetluse käik

omandavad VÕS § 285 lõikest 1 tulenevalt eluruumides parenduste ja muudatuste tegemise õiguse. Niisuguse vaidluse puhul oli kohus õigustatud kindlaks määrama, mil viisil üürile antud eluruume kuni vaidluse sisulise lahendamiseni kasutatakse, sealhulgas, mida võivad hagejad ajutiselt teha või peab kostja tegema selleks, et hagejad saaksid eluruume kasutada. Maakohus seevastu tunnustas hagi tagamise korras kostjal kohustuse olemasolu anda hagejatele eluruumide ümberehitamiseks nõusolek. Seega rahuldas maakohus hagi tagamise korras sama tuvastusnõude, millega hagejad pooltevahelise vaidluse lahendamiseks kohtusse pöördusid. Õigussuhte esialgne reguleerimine vaidlusalusel juhul ei saa seisneda kostja suhtes esitatud tunnustusliku nõude rahuldamises, isegi kui seda tehakse viitega ajalisele piirangule. Juba ainuüksi sellest tulenevalt ei ole maakohtu määrus õige ja tuleb tühistada. Peale selle tuleb vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise korral kohtul eriti põhjalikult kontrollida õiguslikku olukorda. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei oleks olukorda ajutiselt saanud lahendada kostja poolt pakutud viisil – elektrisüsteemi korrastamise ja elektrikütte tagamisega. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on seda võimalust hagejatele pakkunud (hagiavalduse lisa 161), ei nähtu aga, miks hagejad sellega ei nõustu. Esitatud ei ole mingeid tõendeid, millest nähtuks, et kostja pakutud viis olukorra ajutiseks lahendamiseks ei ole sobiv. Asjaolust, et kostjale on tehtud ettekirjutus elektripaigaldise vastavusse viimiseks nõuetega (hagiavalduse lisa 22), ei saa kostja ettepaneku teostamatust järeldada. Hagejad on väitnud, et elamus olev elektrisüsteem ei pea elektriküttele vastu, ei ole aga selgitanud, miks ei nõustu nad elektrisüsteemi parandamisega kostja poolt. Ainuüksi asjaolust, et kütteprobleemid esinevad mitme aasta jooksul, ei saa järeldada, et ajutine kütmine tuleks korraldada just hagejate pakutud viisil. Hagejate endi esitatud elamu haldaja kirjast nähtub, et nimetatu tegi hagejatele ettepaneku gaasikütte peale mõelda juba 2002. a. (kiri on küll kuupäevata, kuid selles viidatakse eelmisele kütteperioodile 2001 sügis – 2002 kevad), hagejad ei ole aga möödunud aastate jooksul pidanud vajalikuks vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda. Asjaolust, et elamu haldaja on uurinud võimalust paigaldada gaasikatlad igasse korterisse, ei saa järeldada vajadust paigaldada need kütteseadmed vaidlusalustesse korteritesse hagi tagamise korras.