Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtutäitur K. P algatas täitemenetluse ebaõigesti ja vastuolus Põhiseaduse §-ga 32, kuna on pööranud sissenõude kosjale mittekuuluvale varale. Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2005.a kohtuotsusega on tunnustatud Tallinna linna ja OÜ D ning AS * vahel 19. novembril 2003.a notariaalselt sõlmitud müügi- ja pandilepingu nr 12900 tühisust x, Tallinn hoone suhtes. Nimetatud otsus on jõustunud. Tallinna linn on 30. novembril 2005.a esitanud Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja kostja OÜ D vastu hagi x, Tallinn kuuluva hoone väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr 2-05-21311). Vara müük enampakkumisel enne käesolevas asjas ja pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-05-21311 Tallinna linna hagis OÜ D vastu x, Tallinn hoone väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest tehtavate kohtuotsuste tegemist võtaks Tallinna linnalt võimaluse oma omandiõigust teostada jäädavalt ning muudaks kohtuotsuste täitmise võimatuks. Juhul, kui TMS § 221 lõikes 3 nimetatud 30 päeva jooksul viiakse täitemenetlus lõpule, ei ole võimalik kohtuotsust täita ja hageja õigused jäävad rikutuks. Esimese astme kohtu määrus

linn ei ole hoone omanikuks, et hoone omanikuks on OÜ D ning et OÜ D ja panga vahel sõlmitud pandileping kehtib. Tallinna Ringkonnakohtu nimetatud otsusega tühistati Tallinna Elamumajandusameti 13. novembri 2003.a käskkiri nr 1-15/189 ja tehti Tallinna Elamumajandusametile ettekirjutus käskkirja tagasitäitmise kohta, tunnustai Tallinna linna, OÜ D ja AS-i * vahel 19. novembril 2003.a sõlmitud müügilepingu tühisust. Otsuses on märgitud, et ringkonnakohus peab võimalikuks tuvastada üksnes müügilepingu võlaõigusliku osa tühisuse tuvastamist, kuid asjaõigusliku lepingu tühisuse tunnustamiseks puudub halduskohtumenetluses õiguslik alus. Seega tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja nõue pandilepingu tühisuse tunnustamiseks. Kuni OÜ D on enampakkumise objektiks olnud vara omanik, puudub igasugune õiguslik alus pandilepingu tühisuse tunnustamiseks. Eelnevast nähtub, et ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud 19. novembri 2003.a lepingudokumendis sisalduva müügilepingu tühisus, samas lepingudokumendis sisalduvat asjaõiguslepingut ja pandilepingut pidas ringkonnakohus aga kehtivaks (asjaõiguslepingu ja pandilepingu tühisuse tuvastamise nõuded jäid rahuldamata) ning ühtlasi tuvastas ringkonnakohus, et hoone omanikuks on OÜ D. Jõustunud kohtulahend haldusasjas on täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele ning asjaolusid, mis on ühes haldusasjas tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas. TsMS § 457 lõige 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt ringkonnakohtu nimetatud otsusest võib Tallinna linnal olla võlaõigusseaduse alusetult rikastumist reguleerivate sätete alusel nõue OÜ D vastu hoone omandiõiguse tagasikandmiseks. Sellist nõuet aga esitatud ei ole ning isegi kui Tallinna linn sellise nõude esitaks, ei takistaks see ajaliselt varem panga kasuks seatud pandiõiguse realiseerimist. Tallinna linn ei ole põhistanud hoone suhtes sundtäitmist takistava õiguse olemasolu. Täitemenetluse peatamisega on alusetult kitsendatud panga õigusi. Pangal puudub võimalus oma nõudeid rahuldada OÜ D suhtes muul viisil kuna OÜ D puudub igasugune muu vara, mille arvel nõudeid rahuldada. Vastus määruskaebusele Tallinna linn palub jätta hagi tagamise määruse muutmata. Kostja on määruskaebuses vaidlustanud asjaolusid, mille üle käib poolte vahel sisuline vaidlus ja mis kuuluvad tuvastamisele Tallinna linna hagialusel tehtava kohtuotsusega. Hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuses saab menetlusosaline vaidlustada seda, kas hagi tagamise abinõu kohaldamiseks oli seaduslikku alust või mitte. Hinnata ei saa hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust. Hagi tagamise rahuldamata jätmine saaks kõne alla tulla vaid siis, kui haginõue on ilmselgelt põhjendamatu või hagi tagamata jätmine ei saaks raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta seda võimatuks.

ei saanud kostja nimetatud hoonet ka pantida ning pandilepingu alusel ei oel tekkinud pandiõigust, mistõttu puudub pangal ka täitemenetluse käigus realiseeritav õigus. OÜ D vastus määruskaebusele OÜ D palub määruskaebuse rahuldada ja jätta Tallinna linna taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle määrusega rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 377 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesoleva tsiviilasja sisuks on täitemenetluse lubamatuks tunnistamine ning niisuguse hagi tagamise abinõuna on TsMS § 378 lõike 1 punkti 6 kohaselt muuhulgas ette nähtud täitemenetluse peatamine, mida maakohus kohaldaski. Maakohus ei ole rikkunud seejuures menetlusõiguse norme. Hageja poolt hagi tagamise avalduses esitatud väiteid otsuse täitmise võimatuse või raskendatuse kohta hagi tagamata jätmise puhul ei ole määruskaebuse esitaja vaidlustanud. Pooled vaidlevad sundtäitmise lubatavuse üle, kumbki pooltest tugineb jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele, andes sellele otsusele erineva sisu. Hagi esitamise õigustatuse ja võimaliku rahuldamise otsustab maakohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Ilmselgelt muutuks kohtuotsuse täitmine aga võimatuks, kui vaidlusaluse vara on enne kohtuotsuse tegemist enampakkumise teel täitemenetluse käigus omandanud kolmas isik. Niisugustel asjaoludel oli sundtäitmise peatamine hagi tagamiseks põhjendatud.

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.