lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-02-397/6

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-02-397/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
860
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-02-397

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2007. a, Tallinn

Kohtunik

Ülle Jänes

Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend

AS E (pankrotis) hagi OÜ D vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 19.12.2006 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ D määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja AS E (pankrotis), esindaja pankrotihaldur R. K; kostja OÜ D, esindajad V. G ja I. B; iseseisva nõudega kolmas isik OÜ G, esindaja adv A. V.

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ D määruskaebus läbi vaatamata. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik 11.06.2002 esitas AS E (pankrotis) Tallinna Linnakohtusse hagi OÜ D vastu poolte vahel 17.11.2000 sõlmitud notariaalse kinnistu (kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx) ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, hageja omandiõiguse tunnustamiseks ja vastava kande kinnisturaamatusse tegemiseks. OÜ G esitas 04.10.2004 avalduse, millega palus end menetlusse kaasata iseseisva nõudega kolmanda isikuna, kustutada kinnistusraamatusse tehtud ebaõige kanne OÜ D kui kinnistu omaniku kohta ning kanda omanikuna kinnistusraamatusse OÜ G. Tallinna Linnakohus jättis 15.10.2004 määrusega OÜ G taotluse rahuldamata, sest leidis, et avaldaja nõue ei ole seotud sama vaidlusesemega. Ringkonnakohus tagastas OÜ G erikaebuse, kuna kolmanda isiku kaasamata jätmise määruse peale võib edasi kaevata üksnes pool. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu 15.10.2004 määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule, märkides muuhulgas, et asjas tuleb teha otsustus OÜ G menetlusse kaasamise avalduse lahendamise osas. Linnakohus eraldi määrust kolmanda isiku kaasamise kohta ei vormistanud, kuid 26.10.2005 eelistungi protokollist nähtuvalt on ta edaspidi käsitanud OÜ-t G iseseisva nõudega kolmanda isikuna.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

05.09.2006 esitas iseseisva nõudega kolmas isik OÜ G avalduse tema asendamiseks õigusjärglase OÜ-ga T (maakohtu määruses eklikult märgitud OÜ T), kuna vastavalt 28.12.2005 sõlmitud lepingule võõrandas OÜ G raudteeharu x OÜ-le T ja 04.09.2006 üleandmis-vastuvõtuaktiga on raudteeharu üle antud OÜ-le T. Kostja OÜ D oli esitatud taotlusega nõus. OÜ G seaduslik esindaja juhatuse liige O. B vaidles taotlusele vastu, kuna taotluse aluseks olev OÜ G ja OÜ T vahel 28.12.2005 sõlmitud leping ja 04.09.2006 akt ei väljenda OÜ G tahet ning on oma sisult vastuolulised ja seega ebaseaduslikud. Samuti polnud taotluse esitanud G. M volitust taotluse tegemiseks. 09.08.2006 võttis OÜ G juhatuse liige O. B G.M kõik volitused tagasi. Selle kohta oli G. M saadetud teade (tähitud kiri 09.08.2006) ja avaldatud ametlik teade ajalehes „x“. OÜ G juhatuse liige O. B tegi täiendavalt 08.09.2006 veel notariaalse avalduse OÜ G volituste kehtetuks tunnistamise kohta G. M, J. B jt isikute suhtes, mis on avaldatud väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Maakohus jättis 19.12.2006 määrusega rahuldamata OÜ G taotluse tema kui iseseisva nõudega kolmanda isiku asendamiseks OÜ-ga T. Maakohus leidis, et G. M ei olnud volitust OÜ G nimel taotlust esitada. Määruskaebuse sisu ning menetluse edasine käik Kostja OÜ D palus määruskaebuses Harju Maakohtu määruse tühistada ning asendada iseseisva nõudega kolmas isik OÜ G OÜ-ga T. G. M volikiri oli 05.09.2006 taotluse tegemise ajal kehtiv, kuna 04.09.2006 väljastas OÜ G juhatuse liige O. B volikirja (mis oli välja antud edasivolitamise õigusega) oma emale J. B, kes volitas samal päeval G. M esindama OÜ G kõigis kohtumenetlust puudutavates õigustoimingutes. Maakohus eiras määruse tegemisel OÜ T 18.09.2006 taotlust iseseisva nõudega kolmanda isiku õigusjärgluse korras asendamiseks ning ei ole avaldust sisuliselt lahendanud. Samuti eiras maakohus määruse tegemisel täielikult OÜ G 28.09.2006 taotlust lõpetada menetlus iseseisva nõudega kolmanda isiku OÜ G poolt esitatud hagiavalduses OÜ D vastu. Kolm eelnimetatud taotlust oleks tulnud protsessinormide rakendamise otstarbekusest tulenevalt lahendada kogumis. OÜ G palus jätta OÜ D määruskaebuse rahuldamata ja Harju Maakohtu 19.12.2006 määruse muutmata. Maakohus jättis OÜ D määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi ei ole määruskaebuse esitamine kolmanda isiku protsessiõigusjärgluse korras asendamata jätmise määruse peale lubatud ning määrus ei takista asja edasist menetlust (TsMS § 660 lg 1). Pealegi ei ole kostja isikuks, kelle õigusi võiks nimetatud määrus üldse riivata. Eeltoodu selgitamiseks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 212 lg 1 kohaselt kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu, lg-st 2 tulenevalt on iseseisva nõudega kolmandal isikul hageja õigused ja kohustused. Menetlusõigusjärgluse teostamist eriõigusjärgluse korras reguleerib TsMS § 210, mille lg 3 kohaselt

võib õigusjärglane § 210 lg-s 2 nimetatud juhul vastaspoole nõusolekul asuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Kuna TsMS § 210 kohaselt on teatud juhtudel (omandi või õiguse üleminekul või nõude loovutamisel) võimalik asendada protsessiosaline eriõigusjärgluse korras teise isikuga, võib vastava taotluse rahuldamata jätmine olla takistuseks õigusjärgluse teostajale (s.o OÜ-le T, kuid tema võib esitada iseseisva nõude vaidluseseme suhtes ja astuda kolmanda isikuna menetlusse), kuid ei riiva teiste protsessiosaliste õigusi. Antud juhul on kohtumääruse, millega keelduti iseseisva nõudega kolmanda isiku OÜ G asendamisest OÜ-ga T, vaidlustanud kostja, s.o isik, kelle vastu on OÜ G nõue suunatud. Asjakohased ei ole määruskaebuses sisalduvad viited G. M volitustele. OÜ G on selgelt väljendatud oma seisukohta nimetatud isiku volituste tühistamise kohta ning kohtule ühemõtteliselt avaldanud, et G. M poolt OÜ G nimel esitatud taotlus äriühingu asendamiseks menetlusõigusjärgluse korras teise isikuga ei ole kooskõlas OÜ G tegeliku tahtega.

Ü. Jänes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja