Usaldusisik: M A (ik: xxxx) Võlausaldajad: BIGBANK AS (reg.kood: 10183757; esindaja: Keiu Pettai) AS Swedbank (reg.kood: 10060701; esindaja: Gertu Pillenberg)
RESOLUTSIOON:
Lõpetada Vallo Muusiku kohustustest vabastamise menetlus. Keelduda vabastamast võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vabastada M A usaldusisiku kohustustest. Jätta menetluskulud võlgniku kanda. Menetlusosalistel ei ole tekkinud menetluskulusid. Avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võib ettevõtja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud.
1.Viru Maakohtu 30.11.2010.a. määrusega kuulutati välja füüsilisest isikust võlgniku Vallo Muusiku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Martin Krupp. Viru Maakohtu 09.01.2012.a. määrusega lõpetati füüsilisest isikust võlgniku Vallo Muusik ́u (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks M A’i. Määruse asjaolude kohaselt on pankrotimenetluses rahuldamata AS-i Swedbank nõue summas 261,50 eurot (II järk) ja AS-i BIGBANK nõue summas 4 110,95 eurot (II järk).
2.07.04.2014.a. esitatud usaldusisiku aruande kohaselt töötab võlgnik alates 09.07.2012.a. xxxx. Tema sissetulekuks on miinimumpalk xxxx eurot kuus. Võlgnik ei oma mingit vara.
3.29.09.2015.a. esitatud aruande kohaselt töötab võlgnik endiselt xxxx. Tema sissetulekuks on miinimumpalk ja mingit vara ei oma.
4.15.03.2017.a. esitatud aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Võlgnik on alates 08.04.2016.a. töövõimetuspensionil. Xxxx vabastati võlgnik töölt töö puuduse tõttu mais 2016.a. Võlgnikul on pangakonto xxxx. Muu vara puudub. Võlgniku sissetulekuteks on olnud jaanuarist aprillini 2015.a. vastavalt 275,30 eurot; 148,40 eurot, 109 eurot; 128,34 eurot. Töövõimetushüvitised on olnud summades 168,52 eurot; 56,80 eurot; 160,50 eurot ning alates maist igakuiselt 167,40 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.
5.12.04.2017.a. esitatud seisukohas leidis võlausaldaja AS-i BIGBANK esindaja, et võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tegelnud alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tulutoovama ameti otsimisega. Vallo Muusik taotlus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on süüliselt rikkunud enda kohustust tegeleda pankrotimenetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega ning on sellega kahjustanud võlausaldajate huve.
6.Võlausaldaja AS-i Swedbank esindaja leidis 19.04.2017.a. vastuses, et võlgnik ei ole kogu menetluse kestel teostanud ühtegi väljamakset ega põhistanud oma kohustuste täitmata jätmist võlausaldajate ees. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgnik esitanud tõendeid oma elukorralduse kohta, ega esitanud kohaseid aruandeid (viimane aruanne on esitatud 2014.a.). Võlausaldajal puudub mistahes ülevaade võlgniku sissetulekute ja väljaminekute osas. Võlgnik ei ole põhjendanud, miks ta ei ole alates 2014. a. suutnud tasuvamat töökohta leida või mida ta on selle leidmiseks teinud. Võlausaldaja leiab, et põhjendatud on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine, kuid võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata, kuna ta on rikkunud PankrS § 173 lg-st 2 ja 3 tulenevaid kohustusi. 20.04.2017.a. esitatud täiendatud avalduses jäi võlausaldaja seisukohale, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Isegi olukorras, kus võlgnikul ei ole võimalik tasuvamat tööd leida või üleüldse tööle asuda, kohustub ta oma väiteid tõendama. Teatud juhtudel on põhjendatud, et võlgnik tervise tõttu või muul mõjuval põhjusel oma seadusest tulenevaid kohustusi ei täida, kuid antud juhul võlausaldaja hinnangul selliseid aluseid ei esine. Võlgnik ei ole viie aasta jooksul isegi üritanud oma kohustusi täita, vaid on oodanud, et viis aastat täituks ning ilma erilist vaeva nägemata vabastataks ta kohustustest, millised ta on ise endale võtnud. Võlgnikul lasub kohustus oma tegude eest vastutada ning pankrotiseadus on andnud selged suunised, kuidas tuleb kohustusi täita ning millised on kohustuste täitmata jätmisel tagajärjed.
7.11.05.2017.a. Rakvere kohtumajas toimunud kohtuistungil avaldasid võlgnik ja usaldusisik, et võlgnikul tööd õieti pole olnud, vahel ei luba tervis tööd teha. On saanud ainult miinimumpalka või isegi vähem. On käinud erinevates kohtades tööd küsimas. Elab seal, kus õnnestub. Maakohas on probleeme transpordiga. Võlgnik on töövõimetuspensionär ja tal on probleem põlvega.
8.Võlgnik esitas kohtule pensionitunnistuse (tl 144-145), mille kohaselt tal on töövõimetus xxxx ulatuses. Pension on määratud 08.04.2016.a. kuni 30.04.2019.a. Usaldusisik on esitanud selgituse, mille kohaselt võlgnikul puudub oma kodu. Elamist tuleb üürida. Kuigi maal on hinnad odavamad, on transpordiühendus halb. Võlgnikul on viimastel aastatel olnud kolm operatsiooni ning selg ja jalg takistavad füüsilise töö tegemisel. Töö otsingul on takistuseks vanus ja oskuste puudus. Töö otsimisega on tegelenud pidevalt. Sotsiaalkindlustusameti 08.04.2016.a. otsuse kohaselt (tl 147 ja pöördel) on võlgniku töövõime kaotuse protsent xxxx, põhjuseks üldhaigestumine. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on 08.04.2016.a. Maksu- ja Tolliameti tõendi (tl 148-149) kohaselt on võlgnik perioodil 01.2012.a. kuni 04.2017.a. saanud kokku brutotulu summas 13 827,18 eurot. Seega on võlgniku ametlik tulu olnud keskmiselt xxxx eurot kuus. Kohtumääruse põhjendused.
9.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus jaanuaris 2017.a. viis aastat. Seega tuleb otsustada võlgniku kohustustest vabastamine. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning hinnanud menetluse kulgu ja võlgniku tegevust, leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja keelduda tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest.
10.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
11.Usaldusisik on avaldanud, et võlgnik ei ole teeninud miinimumist kõrgemat töötasu. Töö leidmist on takistanud halb tervis, vanus ja oskuste puudumine, samuti transpordi puudumine.
12.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 leidnud, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16 on Riigikohus leidnud, et võimalus vabaneda pankrotiseaduses ettenähtud korras oma kohustustest ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
13.Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud seadusest tulenevaid kohustusi. Kohus leiab, et kuigi võlgniku sissetulek töötasu või töövõimetuspensioni näol on olnud terve menetluse kestel suuruses, millele ei saa sissenõuet pöörata, pole võlgnik mingilgi määral näidanud üles tahet tekkinud kohustusi vähendada. Võlgnik ei ole viie aasta jooksul teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Samuti pole võlgnik tõendanud, et oleks tegelenud tulutoovama tegevuse otsimisega. Kohtule pole menetluse kestel regulaarselt aruandeid esitatud võlgniku tegevuse ega võimalike töö otsingute kohta.
Võlgnik on töövõimetuspensionär alates 2016.a. aprillist. Käesolev menetlus algatati aga juba aastal 2012.a. Võlgnik ei ole kohtu hinnangul andnud endast parimat leida tulutoovat tegevust või vähendada kohustusi olemasoleva sissetuleku arvelt. Seega ei oleks tema kohustustest vabastamine sellises olukorras põhjendatud ega kooskõlas võlausaldajate huvidega. Seetõttu leiab kohus, et käesolev kohustusest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja isiku kohustustest vabastamisest keelduda.
14.PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
15.PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
16.TsMS § 172 lg 7 kohaselt, kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Menetlusosalistel ei ole tekkinud menetluskulusid.
17.PankrS 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus usaldusisiku tema kohustustest.
18.Kohus juhindus TsMS §-idest 463-466. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.