2-04-1444/4 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

37201042725, elukoht Tartu). Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud OÜ R. (pankrotis) pankrotihaldur Einar Vallandi esitas 06.03.2007 kohtule taotluse OÜ R. pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamiseks, menetluse jooksul tehtud kulutuste kinnitamiseks ning halduri kohustustest vabastamiseks. Toimingud, mida pankrotihalduril oli OÜ R. pankrotimenetluses võimalik ja otstarbekas teha, on tehtud. Kohtu põhjendused ja järeldused PankrS § 163 lg 1, 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgituse, et lõpparuandele võivad võlausaldajad kohtule esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest. Halduri lõpparuande kinnitamise taotlusest nähtuvalt on seaduses ettenähtud teade lõpparuande kohta avaldatud 05.03.2007 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud 15.03.2007 ja vastuväiteid kohtule esitatud ei ole. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne vastab PankrS §-le 162 lg 2. Lõpparuandele on lisatud lõppbilanss. Neil asjaoludel kohus leiab, et lõpparuanne OÜ R. pankrotimenetluses tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. PankrS § 163 lg 4, 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1, p 4) OÜ-l R. (pankrotis) puudus materiaalne vara. Pankroti väljakuulutamise hetkel võis võlgniku ainsaks varaks pidada teoreetilist võimalust nõuda liisinguandjalt pärast liisingulepingu ülesütlemist võlgnikult tagasi võetud auto turuväärtuse ja lepingus kokkulepitud maksete vahe hüvitamist. Tegelikult ei suutnud AS Hansa Liising Eesti müüa autot sellise hinnaga nagu nähtus ajutise pankrotimenetluse käigus tellitud hindamisaktist. Lisaks sellele tegi AS Hansa Liising Eesti enne auto müümist kulutusi auto valduse tagasisaamiseks ning ilmsete puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu kohaselt võis liisinguandja nõuda kulutuste hüvitamist võlgnikult. Lõpuks jäi auto müügihind väiksemaks liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvast summast. Kuna on selge, et võlgniku juhatus ei toiminud võlgniku juhtimisel parimal võimalikul viisil ning juhatuse käitumisel on raske juhtimisvea tunnuseid, toimusid läbirääkimised võlgniku endise juhatuse liikme S.P. iga. Läbirääkimiste käigus S.P. algul nõustus tasuma pankrotivarasse raha, kuid hiljem hakkas haldurit vältima ega ilmunud isegi tema vastu esitatud hagi läbivaatamisele

Pankrotivarast ei ole jaotiste katteks väljamakseid tehtud. IV Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata vara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara. V Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (PankrS § 162 lg 2 p 6, p 8) Pankrotiseaduse § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. Võlgnikul puudus pankrotimenetluse algul pankrotivara. Samuti ei olnud pankroti väljakuulutamise ajal kindel, et pankrotivara üldse tekib. Kuna OÜ-l R. puudusid tema tegevust kajastavad dokumendid, oli pankroti väljakuulutamise peamiseks eesmärgiks koguda võimalikult palju teavet OÜ R. tegevuse kohta, selgitamaks varaliste nõuete esitamise võimalusi ning kriminaalmenetluse algatamise aluste olemasolu. Mõeldavad võimalused teabe saamiseks said pankrotihalduri poolt ära kasutatud ning pankrotimenetluse läbiviimisel õnnestus koguda võlausaldajatele kasulikku teavet. Kogutud tõendid viitavad sellele, et OÜ R. ettevõte läks üle OÜ-le S. , kellelt see tänaseks võib olla omakorda üle läinud OÜ-le D. . Seda silmas pidades ei pidanud pankrotihaldur otstarbekaks esitada pankrotimenetluses hagi juhataja vastu raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamiseks. Arvestades Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas 3-2-1-41-05 võinuks see nõue jääda rahuldamata põhjusel, et seoses ettevõtte üleminekuga ei ole võlausaldajad vaatamata raskele juhtimisveale kahju kandnud. Teoreetiliselt saavad võlausaldajad esitada oma nõude võlgniku õigusjärglas(t)e vastu (VÕS § 182 lg 2 ja 3). OÜ R. pankrotihaldur viis läbi järgmised toimingud: 1) teatas kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele pankroti väljakuulutamisest ja vajadusest esitada pankrotimenetluses nõuded. Viis läbi esitatud nõuete kaitsmise ning lähtudes tunnustatud nõuetest koostas jaotusettepaneku. 2) saamaks andmeid OÜ R. tegevuse kohta ning kontrollimaks oletusi ettevõtte ülemineku kohta, tegi järelepärimise Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet edastas andmed, millest nähtus, et OÜ-l R. oli stabiilne käive kuni 2004. a juulikuuni (kaasa arvatud), samuti oli OÜ-l R. kuus töötajat, kellele tasuti igakuiselt töötasu kuni 2004. a juulikuuni (kaasa arvatud). Alates augustist 2004 tegi kõigile OÜ R. endistele töötajatele sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid OÜ S. . 3) suhtles OÜ R. endise kliendi M.G. AS-iga, sest viimane tegi eksliku makse OÜ R. arvelduskontole. Eksliku makse tegemise põhjuseid selgitades ilmnes, et tegelikult oli tasutud arvel märgitud teenust osutanud OÜ S. . M.G. AS esitas võrdlemiseks dokumendid, mis koostati siis, kui teenust telliti OÜ-lt R. , ning siis, kui teenust telliti OÜ-lt S. . Selgus, et koostatud tellimislepingud on identsed ega sisalda viidet teenust pakkuvale osaühingule. Nii OÜ-lt R. kui ka OÜ-lt S. teenust

tellides koostati tellimisleping, millel viidati teenuse osutajana üksnes trükikojale A. . Nii viidatud trükikoja kontaktandmed kui ka tellimuse vastuvõtja isik on mõlemal puhul samad. Pärast teenuse osutamist koostatud arved sisaldavad lisaks trükikojale A. viitamisele ka viidet teenust osutanud osaühingule. Väliselt on arved aga äärmiselt sarnased ning teenust osutava osaühingu andmete muutus vaevumärgatav. Segadus tekkiski sellest, et kliendi jaoks trükikojalt A. teenuse tellimisel mingit nähtavat muutust ei toimunud. Ka see asjaolu viitab ettevõtte (trükikoda A. ) üleminekule OÜ-lt R. OÜ-le S. . 4) esitas OÜ R. auditeerinud audiitorile järelepärimise OÜ R. auditeerimise käigus teatavaks saanud asjaolude kohta andmete saamiseks. Nende andmete saamisel ilmnes takistusi, mis õnnestus üksnes kohtu abiga ületada. Saadud andmetest selgus muuhulgas see, missugune oli olnud OÜ R. põhivara koosseis. Pärast selle teabe saamist käis pankrotihaldur OÜ S. valduses oleva trükikoja A. ruumides ning veendus, et OÜ S. valduses on samad seadmed ja sisseseade, mis varem kuulusid OÜ-le R. . Ka see viitab ettevõtte üleminekule OÜ-lt R. OÜ-le A. . Pankrotihaldur ei teinud katseid seadmeid pankrotivarasse tagasi saada (sealhulgas selgitada, kuidas täpselt ja missugusel õiguslikul alusel toimus valduse üleminek), sest valdavalt on tegemist moraalselt vananenud ning osaliselt mitte töökorras olevate seadmetega. Trükiteenuste turgu tundvad inimesed arvasid, et sellistele seadmetele oleks väga raske märkimisväärse hinnaga ostjat leida, kuna turg nõuab märksa kaasaegsema tehnika kasutamist. Arvestades veel sedagi, et tegemist on suuremõõtmeliste ja raskete esemetega, mille hoidmine ja transport olnuks väga kulukas, on alust arvata, et seadmete pankrotivarasse tagasinõudmisest OÜ R. võlausaldajad mingit kasu ei oleks saanud. 5) esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ R. arvel alusetult saadud varalise hüve (sõiduauto Audi kasutusõiguse) hariliku väärtuse (18 929,73 krooni) väljamõistmiseks S.P. ilt (tsiviilasi 2-0523636). Hagi põhines asjaolul, et S.P. kasutas ilma tasu maksmata ning enda huvides sõiduautot, mille kasutamise eest pidi OÜ R. samal ajal tasuma AS-ile Hansa Liising Eesti. 16.06.2006 otsusega hagi rahuldati. Algatas täitemenetluse, kuid kuna puudus väljavaade otsuse edukaks sundtäitmiseks mõistliku aja jooksul, müüs nõude. 6) koostas pankrotimenetluse lõpparuande. VI Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 163 lg 5) Arvestades võlgniku äritegevuse stabiilset kahjumlikkust võib võlgniku äriplaani nimetada ebaõnnestunuks. Nagu pankrotimenetluse käigus selgus, olid võlgniku kasutuses olnud seadmed nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud. See võis piirata võlgniku võimalust osutada mitmekesiseid ja kõrge kvaliteediga teenuseid. Võlgniku maksejõuetus oli loogiline jätk kahjumiga toimunud majandustegevusele. Kuna võlgniku raamatupidamisdokumendid on kadunud, on raske nimetada hetke, millal võlgniku maksejõuetust võib kindlasti nimetada alaliseks. Võlgniku maksejõuetus süvenes vähehaaval ja pidevalt. Kui võlgniku makseraskuste algpõhjuseks saab pidada nõrka äriplaani, siis see, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks ning et võlausaldajatele võlgu jäädud summa kujunes nii suureks, on seotud sellega, et juhatus ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust ning jätkas kahjumiga tegevust. Seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimine vähemalt osaliselt seotud KarS §-s 380 sätestatud teole sarnaneva käitumisega, mida saab ühtlasi käsitada juhatuse poolse raske juhtimisveana. Juhatuse liikmel oli kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus niipea, kui osaühingu netovara vähenes alla 40 000 krooni. Kui juhatus oleks nii talitanud, olnuks pankrotiavalduse esitamise hetkel osaühingul vara orienteeruvalt võlgade summale vastavas väärtuses. Selle asemel valis juhatus teise tee – muutis võlgniku varatuks ning seejärel võõrandas osa n.n “tankistile”, kelle tegevus piirdus dokumentide kiire kaotamisega. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib pidada majanduslike põhjuste ja juhatuse poolse raske juhtimisvea (sealhulgas kuriteo tunnustega teo) koosmõju.