Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-18463
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS O K hagi E A vastu võlgnevuse 25 687, 75 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
AS O K (registrikood xxx, asukoht: xxx)
Kostja:
E A (isikukood xxx, elukoht xxx)
Resolutsioon
Jätta OÜ O K hagi E A vastu 25 687, 75 krooni nõudes hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 24. aprillil 2007 kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
Hagiavaldus ja selle põhjendused AS O K esitas 19.10.2005.a kohtule hagiavalduse E A vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja ostu-müügilepingu alusel xxx linnaosas 4-toalise eluruumi aadressil xxx, pindalaga 73,7 m2, mille teenindamiseks on 23.04.1996.a sõlmitud hageja ja kostja vahel eluruumi teenindamise leping. Hageja ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a sõlmitud hoolduslepingu nr 24, kohaselt haldab ja hooldab xxx linnaosas asuvaid elamuid hageja, omades õigust saada eluruumide omanikelt tasu osutatud ja ostetud teenuste eest.
OÜ O K on AS O K õigusjärglane. Kostjale on arvestatud perioodil juuni 1996 - november 2000 korteriüüri, külma vee ja soojusenergia tarbimise eest 25 687, 75 krooni. Kostja võlga tasunud ei ole. Hageja leiab, et kostjal ei olnud mõjuvat põhjust teenuste eest tasumata jätmiseks, ta on tahtlikult ja teadlikult jätnud võlgnevuse tasumata. Hageja saatis kohtuvälise lahenduse leidmiseks meeldetuletuse, millele kostja ei vastanud, samuti ei ole ta püüdnud saavutada kokkulepet võla tasumise osas. Hageja palub hagiavalduses kostjalt E A mõista välja hageja OÜ O K kasuks võlgnevuse summas 25 687, 75 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 2100 krooni.
Kostja vastus Kostja E A esitas 18.11.2005 kohtule vastuse hagile. Vastuses teatab kostja, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab võlgnevuse olemasolu, kuid ei ole nõus selle suurusega. Kostja ei ole nõus hageja väitega hagiavalduses, et kostja on jätnud kommunaalteenuste eest tasumata alates maist 1996 – november 2000. Kostja selgitab, et augustis 1998 ostis ta maja xxx linnas ja sellest ajast ei ela ülanimetatud korteris. Korterit tol ajal soovijate puudumise tõttu maha müüa ei õnnestunud. Kostja oli valmis korteri isegi tasuta ära andma, kuid ka see ei õnnestunud. Korterist välja kolides võttis kostja kaasa kõik enda soetatud sanitaartehnika, mistõttu oli kogu korteri veetorustik välja lülitatud. Ajavahemikus augustist 1998 – november 2000 keegi korteris ei elanud, seega ei tarbitud ka vett. Ajal kui korteris kedagi ei elanud, lõikas hageja läbi keskkütte radiaatorid (eeldatavalt 1997.a). Korter asub esimesel korrusel – lõhutud olid rõduuksed ja ära lõigatud radiaatorid.
Kohtuistung 10. aprillil 2007 Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse ja kohtukulud. Kostja hagi ei tunnistanud väites, et kommunaalmaksed on tasutud kuni 1997.aasta jaanuarini. 1997.a augustis ostis ta maja ja sellest ajast korteris ei elanud. Vett ei kasutanud, kuna vesi oli välja lõigatud , samuti küte oli O K poolt välja lõigatud. Kostja leidis, et kuna ta korteris ei elanud ja kõik oli välja lõigatud, ei pea ta teenuste eest maksma. Kostja oma korteri vastu huvi ei tundnud, kuna maja oli avariilises seisukorras – maja seintes olid praod, maja oli halvasti ehitatud. Kostja palus kohaldada aegumist, kuna möödunud on juba 10 aastat. Hageja vaidles hagi aegumise kohaldamisele vastu, põhjendades, et hagi esitamise ajal 2005. aastal veel 10 aastat möödas ei olnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et kostjale E A kuulus kuni 16.11.2000.a 4-toaline korter aadressil xxx, xxx linnaosas xxx (tl 11-12). AS O K ja kostja E A sõlmisid 23.04.1996.a eluruumi teenindamise lepingu (tl. 15), mille kohaselt kohustus omanik teostama tasu osutatavate teenuste eest igakuuliselt, jooksva kuu 15.-ndaks kuupäevaks. 16.11.2000.a sõlmitud ostu-müügi lepinguga müüs kostja E A nimetatud korteri A M (tl. 11-12). Hageja esitatud tõend-arveldusest nähtub, et kostja võlg hageja ees on perioodil mai 1996- november 2000.a on 25 687, 75 krooni (tl.13-14,
47-49). OÜ O K saatis 03.06.2005.a kostja E A hoiatuse haldus- ja hoolduskulude tasumiseks vastasel korral pöördub võla sissenõudmiseks kohtusse (tl.16-17). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK (tsiviilkoodeksi) § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ja vastavalt § 174 kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku nõudel. Kostja E A palus 10.04.2007.a kohtuistungil kohut kohaldada aegumist, kuna möödunud on juba kümme aastat (t. lk. 50) Hageja esindaja vaidles aegumise kohaldamisele vastu. Pooled peavad ekslikult hagi aegumise tähtajaks 10 aastat. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Käesoleval ajal kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestab tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1 juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kostja on korteri võõrandanud 16. novembril 2000. Viimane arve on kostjale esitatud novembris 2000. Peale korteri võõrandamist kostjale arveid esitatud ei ole. Nõue muutus kostja suhtes sissenõutavaks detsembrist 2000. Hageja poolt on hagiavaldus kohtusse esitatud 19. oktoobril 2005, seega ligi viis aastat hiljem, kui nõue muutus sissenõutavaks. Tulenevalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 oli hagi esitamise viimaseks tähtpäevaks 30.06.2005.a. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud ega kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud tahtlikult. Kohtusse esitatud hagiavaldus on esitatud tähtaja möödumisel ning seega aegunud. Kuna kohus kohaldab aegumist, ei lahenda ta asja sisuliselt. Kohus jätab OÜ O K hagi E A vastu 25 687, 754 krooni nõudes aegumise tõttu rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 2100 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna otsus tehakse kostja kasuks, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.