lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-2216/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 24.04.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-2216/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.04.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1345
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-2216

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. aprill 2007. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-2216

Tsiviilasi

xxx OÜ hagi xxx vastu 6920.05 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

• Hageja xxx OÜ (registrikood xxx, asukoha aadress xxx) • Hageja seaduslik esindaja Aleksander Arhipov • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoha aadress xxx) • Kostja lepinguline esindaja Stanislav Buldakov 11. aprill 2007. a

esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud

Kostja lepinguline esindaja Stanislav Buldakov

RESOLUTSIOON

Jätta xxx OÜ hagi Viktor Revjakini vastu 6920.05 krooni väljamõistmiseks rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 24. aprillil 2007. a. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.xxx OÜ esitas xxx vastu hagi võla 3674.95 krooni, viivise 3245.10 krooni ja menetluskulude 1060 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja alates 03.07.1996. a eluruumi aadressil xxx omanik. OÜ-u xxx ja kostja vahel on 03.07.1996. a sõlmitud hooldusleping (edaspidi Leping) eelnimetatud eluruumi haldamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale teenuseid, mis on sätestatud Lepingu punktides 3 ja 4. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud ja kostja ei ole esitanud osutatud teenuste kohta mingeid pretensioone. Vastavalt Lepingule on hageja esitanud osutatud teenuste eest kostjale arved ning Lepingu p 4.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest. 11.07.2002. a sõlmiti nõudeõiguste

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

loovutamise leping Paldiski Linnavalitsuse ja OÜ xxx vahel, millega loovutati OÜ xxx nõudeõigused OÜ xxx, millest teatati kostjale kirjalikult. Kostja on ebakorrapäraselt tasunud talle osutatud teenuste eest, mille tõttu tal tekkis võlgnevus alates jaanuarist 1999. a kuni aprillini 2002. a 3674.95 krooni ja viivis 3245.10 krooni. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja võlg hoolduskulude ja vahendatud teenuste eest alates 31.01.1999. a-30.04.2002. a. 3674.95 krooni ja viivis 3245.40 krooni. Kokku on kostja võlg alates jaanuarist 1999. a 6920.05 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja esitatud dokumendid olla nende asjaolude dokumentaalseteks tõenditeks, millele hageja rajab oma nõude. Hageja väide, et ta on kostjale esitanud jaanuarist 1999. a kuni aprillini 2002. a kommunaalteenuseid täismahus 3647.95 krooni eest, aga samuti esitanud nende eest arved, on paljasõnaline. Hageja esitatud dokumentidest ei nähtu, mille alusel tegi hageja kostjale osutatud kommunaalteenuste maksumuse arvutuse. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis kinnitaks, et hageja ja kostja vahel oleks mingi kokkuleppe, mis määrab kindlaks kommunaalteenuste maksumuse. Kuna hageja ei ole hagiavaldusele lisatud lepingu pooleks, ei saa ta selle lepinguga tõendada asjaolu, et ta on osutanud kostjale teenuseid.
3.Kostja palub kohaldada hagi aegumist, kuna nõue tekkis ajavahemikus 1999. a jaanuar kuni 2002. a aprill, mistõttu möödus hageja poolt kostja vastu esitatud nõude tähtaeg 01.07.2005. a.

MENETLUSE KÄIK

4.09.03.2007. a esitas hageja vastuse kostja kirjalikule vastusele, milles leiab, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 146 lg-le 4 on esitatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, sest kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kostja eiras tahtlikult arvete maksmist ja ei nõustunud hageja poolt pakutavate kompromissidega (tl 35-36).
5.11.04.2007. a eelistungil esitas kostja esindaja taotluse aegumise vastuväite osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja eelistungile ei ilmunud ja ei teatanud ka mitteilmumise põhjust. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks protokollilise määrusega.

KOHTU SEISUKOHAD

6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu.
7.Kohus lähtub aegumise vastuväite põhjendatuse hindamisel järgmistest asjaoludest: • xxx on alates 03.07.1996. a korteri aadressil xxx omanik. Asjaolu üle vaidlust ei ole. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: • 03.07.1996. a on xxx ja ME xxx vahel sõlmitud korteriomandi hooldus- ja eluruumi haldusleping (tl 6) • 16.08.2002. a teatas xxx OÜ kostjale, et kostjal on seisuga 01.05.2002. a tasumata teenuste eest 5861.10 krooni ning nimetatud summa tuleb Paldiski volikogu 11.06.2002. a otsuse nr 47 ja 17.07.2002.a nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel tasuda xxx OÜ-le (tl 4). • xxx OÜ arvestuse kohaselt tekkis kostja võlg 31.01.1999. a kuni 30.04.2002. a (tl 2).
8.Käesolevast tsiviilasjas on hageja esitanud kostja vastu nõude, tuginedes 03.07.1996. a sõlmitud korteriomandi hooldus- ja eluruumi halduslepingu väidetavale rikkumisele, nõudes nimetatud lepingu punkti 4.2 alusel kostjalt hageja poolt tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest raha maksmist ajavahemikul 31.01.1999. a kuni 30.04.2002. a. Seega on hagejal võimalik esitada kostja vastu nõue selle aja eest tsiviilkoodeksi § 173 lg 1 alusel. Kuna on tegemist nõudega, mis tekkis enne võlaõigusseaduse jõustumist, siis tuleb võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) rakendusseaduse § 9 järgi

kõigepealt tuvastada, millal oleks hageja nõue aegunud kuni 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi.

9.01.09.1994. a kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hageja poolt kostjale esitatud arvete (tl 7-17) tasumise tähtaja saabumisel ning hageja nõue aeguks lähtudes kuni 01.07.2002. a kehtinud TsÜS §-ist 118 viimase esitatud arve maksmistähtaja järgi 30.03.2012. a. (tl 7).
10.VÕRS § 9 lg 1 esimese lause kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 3 järgi, kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 1. juulit 2002. a. kehtinud seadust. Kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a, mistõttu hageja esitatud nõude aegumistähtaeg lõppes 01.07.2005. a. Seega aeguks kuni 01.07.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi hageja nõue hiljem kui 01.07.2005. a (eelpool tuvastatud 30.03.2012. a), millest tulenevalt tuleb kohaldada VÕRS § 9 lg-s 2 aegumistähtaja kohta sätestatut.
11.Hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema vastavalt VÕRS § 9 lg-le 2 alates 01.07.2002. a. Seega pidi hageja tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 oma nõude kostja vastu esitama hiljemalt 01.07.2005. a. Hagi on esitatud 16.01.2007. a, mistõttu on esitatud nõue 03.07.1996. a sõlmitud korteriomandi hooldus- ja eluruumi halduslepingu alusel raha saamiseks aegunud.
12.Hageja esitatud asjaolud justkui oleks kostja eiranud tahtlikult arvete maksmist ja ei nõustunud kompromissidega ei anna alust järeldada, et kostja oleks oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega.
13.TsMS 449 lg-st 3 tulenevalt võib kohus muu hulgas teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
14.Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg-st 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hageja poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse olemasolu ning võimaliku nõude suuruse kohta, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid (vt Riigikohtu 11.12.2002. a otsus ts asjas nr 3-2-1-92-02).
15.Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust rahuldada hageja nõuet kohtuväliste kulude väljamõistmiseks.
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Kaija Kaijanen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja