Tsiviilasi nr 2-06-18386
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise koht ja aeg
Tallinn, 23.aprillil 2007
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
OÜ hagi OÜ vastu 60 202.62 krooni saamiseks.
Resolutsioon Jätta rahuldamata OÜ taotlus tähtaja ennistamiseks menetluskulude rahaliseks kindlaks määramiseks avalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lõike 1 mõttes. Arvata OÜ poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud kautsjon 1000.00 (üks tuhat) krooni riigituludesse. Määrus saata peale jõustumist kautsjoni puudutavas osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määrusele saab esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul, arvates määruse kätte toimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 68 lõige 4, § 661 lõige 2). Asjaolud Harju Maakohtu tagaseljaotsusega rahuldas kohus OÜ hagi OÜ vastu ning mõistis viimaselt hageja kasuks välja 60 202.62 krooni. Samuti jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Nimetatud tagaseljaotsus jõustus . esitas hageja kohtule avalduse menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt helistas hageja esindaja korduvalt kohtu kantseleisse saamaks infot tagaseljaotsuse jõustumise kohta, kuid sai vaid infot, et otsus pole jõustunud. pöördus hageja esindaja jällegi telefonitsi kohtu poole ja sai teada, et tagaseljaotsus on jõustunud. Jõustumist kinnitava märkega tagaseljaotsuse ärakirja sai hageja alles . Seetõttu ei saanud hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaega järgida. Hageja leiab, et kohtuotsuse kättetoimetamine ja jõustumismärke teatavakstegemine menetlusosalisele on seadusega ebapiisavalt ja ebamõistlikult reguleeritud, mis võib menetlusosalisele kaasa tuua negatiivse tagajärje. Mõistlikuks ei saa pidada asjaolu, et menetlusosaline järjekindlalt peale kohtuotsuse saamist helistab või pöördub kirjalikult kohtusse saamaks teada, millises menetlusstaadiumis asi on ja kas otsus on jõustunud. Kostja vaidleb esitatud taotlusele täies ulatuses vastu. Kirjalike vastuväidete kohaselt oli hagejal mitmeid erinevaid viise saamaks teada, kas tagaseljaotsus on jõustunud või mitte.
Taotlusest aga nähtub, et hageja ei helistanud kohtule ega esitanud kirjalikku järelpärimist perioodil lõpp kuni lõpp. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et antud juhul mõjuvat põhjust ei esine ja esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Samuti on kostja seisukohal, et seadusandja tahe on olnud seada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõude esitamise tähtaeg sõltuvusse mitte kohtulahendi jõustumismärke kättesaamisest vaid kohtulahendi jõustumise päevast. Seega ei oma antud juhul tähtsust millal hageja sai kätte jõustumismärkega otsuse vaid tuleb lähtuda kohtulahendi jõustumise päevast. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud taotlusega ja kostja vastuväidetega ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et hageja taotlus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 67 lõike 1 kohaselt ennistab kohus seaduses sätestatud menetlustähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Seega peab ennistamise taotluse rahuldamiseks leidma tõendamist kaks seaduses sätestatud eeldust: 1) mõjuv põhjus, miks taotluse esitaja ei saanud tähtaega järgida; 2) menetlustoimingut ei ole enam võimalik teha või esineb muu negatiivne tagajärg taotluse esitaja jaoks. Kohus on seisukohal, et antud asjas ei ole tõendatud üks kahest kohustuslikust menetlustähtaja ennistamise eeldusest ja nimelt mõjuva põhjuse olemasolu, miks taotleja ei saanud tähtaega järgida. Taotluses kinnitab hageja esindaja, et helistas kohtusse korduvalt ja sai infot, et otsus ei ole jõustunud, ning järgmine pöördumine toimus sai teada, et otsus on jõus. Vastavalt tsiviiltoimiku andmetele jõustus otsus (t lk 66). Seega, arvestades menetlustähtaja arvutamist reguleeriva tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõikeid 6 ja 8, sai hageja esindaja teada otsuse jõustumisest TsMS § 174 lõikes 1 märgitud 30-päevase tähtaja viimasel päeval. Taotluses ei ole esile toodud ühtegi mõjuvat põhjust, miks esindaja ei saanud veel samal päeval esitada kohtule vajalikku avaldust (kaasaarvatud arvestades üldiselt teadaolevaid tehnilisi võimalusi saata see faksiga või e-kirja teel või esitades kasvõi õigusbüroo asukohajärgsele Tartu Maakohtule). Kohtule jääb arusaamatuks, miks pidi hageja esindaja, teades alates , et otsus on jõus, tegema kohtule veel kirjaliku samasisulise järelepärimise. Nimetatud järelepärimise (t lk 69) sisu ja hageja esindaja taotluses toodud põhjendus järelepärimise esitamise kohta (taotluse 1.lk alt teine lõik) on ilmses vastuolus samas taotluses sama esindaja poolt kinnitatuga, et pöördus hageja esindaja jällegi telefonitsi kohtu poole ja sai teada, et kohtuotsus on jõustunud.“ (taotluse 1.lk alt 4.lõik). TsMS § 174 lõikes 1 ettenähtud avalduse tegemisel ei oma ei seaduse mõtte ega sõnastuse seisukohalt mingit tähtsust asjaolu, kas hageja kasutuses oli või ei olnud jõustumismärkega kohtuotsus. Esitatud avalduse läbivaatamiseks kohtunikuabi jaoks vajalik jõustumisinfo sisaldub tsiviilasja toimikus. TsMS § 174 ei seo kohtukuludega seonduva nõude esitamist ei kohtuotsuse kättetoimetamise ega jõustumismärke teatavakstegemisega, vaid lahendi jõustumisega. Seega ei oma kohtu arvates ennistamise taotluse läbivaatamisel mingit tähtsust hageja arvamus nimetatud toimingute seaduses ebapiisava ja ebamõistliku reguleerituse kohta.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 149 lg 5 alusel arvatakse menetlustähtaja ennistamise avalduse rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Antud asjas oli hageja esindaja poolt tasutud kautsjoni 1000.00 krooni. Seega kuulub nimetatud summa määruse jõustumisel ülekandmisele riigituludesse.
Imbi Sidok kohtunik
(allkiri)
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.