2-05-6312
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtunik
Katre Poljakova
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.aprillil 2007.a. Tallinnas lihtmenetluses
Tsiviilasja number
2-05-6312 (endine number 2/35-14103/05)
Tsiviilasi
Osaühingu hagi VV vastu 15 019, 20 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises
Hageja
OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
Hageja esindaja
AS (registrikood XXX asukoht XXX, volitatud esindaja SE)
Kostja
kostja VV(isikukood: XXX, elukoht: XXX)
Juhindudes TsMS RS §-st 3; TsMS I §-st 60 lg 1, 61 lg 1 p 1; TsMS § 436, 440-442 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190 kohus o t s u s t a s:
VV ́lt osaühingu kasuks 2150, 96 (kaks tuhat ükssada viiskümmend
krooni ja 96 senti) krooni kohtukulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue: AS (AS õigusjärglane) ja kostja sõlmisid 13.detsembril 1996 XXX liitumislepingu nr. XXX (hinnapakett „ XXX“). Osapoolte õigused ja kohustused olid kindlaks määratud Eurotelefoni eeskirjadega (edaspidi „eeskiri“), mis olid liitumislepingu lahutamatu lisa; vastavalt eeskirjade p. 6.1 kehtestati XXX teenustasud vastavate XXX hinnakirjadega. 01.09.1996 kehtestatud hinnakirja p. 1 järgi oli SIM kaardi kasutamistasu hinnapaketi „ XXX“ korral 120,00 krooni kalendrikuus.
Liitumislepingu kohaselt arvestati maksude mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest alates arvele märgitud viimasest kuupäevast. Kostjale esitati arveid vastavalt tema poolt kasutatud mobiilsideteenustele, kuid kostja jättis arved tasumata. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude summas 7509,60 krooni koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt 7509,60 krooni tasumist põhjendusega, et kostja jättis tasumata arved talle osutatud mobiilsideteenuste eest. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tähtajast 25.11.1997.a, tegutsedes heas usus vähendas hageja nõuet põhivõla summani, arvestades viiviseks 7509,60 krooni. Kostja seisukoht Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, väidab, et ei ole hagejaga sõlminud ühtegi lepingut. Hageja on seadnud esikohale enda huvid ega tegutse hea usu põhimõtte kohaselt. Kostja viitab TsÜS §dele 138 lg 1 ja 2, väites, et hageja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et hageja eesmärk on kostjale suures ulatuses kahju tekitamine. Samuti väidab kostja, et nõue on aegunud. Hageja vastus kostja vastusele Vastuseks kostja vastusele edastas hageja ekslikult hagiavaldusele lisamata jäänud lepingu Eesti AS ja kostja vahel, tõendamaks lepingulise suhte olemasolu ja kostja kohustust tasuda nimetatud lepingu alusel temale osutatud teenuste eest. Hageja esindaja ei nõustu kostja vastuväidetega hagi aegumise osas ja vaidleb sellele vastu. Kohtu seisukohad Kohus leiab, et OÜ hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja väide selles, et ta ei ole hagejaga mingit lepingut sõlminud on paljasõnaline ja ümber lükatud hageja esindaja poolt kohtule esitatud 13.detsembril 1996 kostja ja AS vahel sõlmitud XXX liitumislepinguga nr. XXX. Nimetatud lepingust tekkis kohustis ning osapoolte õigused ja kohustused määrati kindlaks lepingu lisaks olnud Eurotelefoni kasutamise eeskirjadega. Kostja ei ole kohustist nõuetekohaselt täitnud, võlgnevuse suurus on tõendatud hagile lisatud arvetega. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga. Viivise (leppetrahvi) kohaldamises leppisid pooled kokku, hageja poolt arvestatud viivise suurus on mõistlik arvestades asjaolu, et kostja nõuetekohase kohustise täitmise tähtaeg oli 1997.aastal, samuti ei ole kostjapoolne kohustise täitmatajätmine põhjendatav. Kostja väide nõude aegumises on alusetu ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Enne 01.07.2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 alusel oli hagi korras üldine aegumistähtaeg 10 aastat, millise seaduse kohaselt oleks hageja nõue aegunud alates XXX lepingu alusel tekkinud nõudest 10 aasta pärast. Alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 146 lg 1 alusel on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § -le 9 lg 1 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002.a. tekkinud aegumata nõuetele. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.
juulit 2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Seega saabus hagi esitamise tähtaeg 30.06.2005.a. kell 24.00. Hagiavaldus esitati kohtule enne 01.07.2005.a. seega tähtaegselt. Kostja väide selles et hageja eesmärk on kostjale suures ulatuses kahju tekitamine on kohtule arusaamatu ja kostja poolt sisustamata. Hageja on tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1400,00 krooni ja õigusabi eest 750,96 krooni. Tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS RS) § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2150, 96 krooni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.