Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-34030
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
23.04.2007, Tallinn
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
Liili Lauri NP( ik XXXX) hagi KÜ (registrikood XXXX) vastu toimunud KÜ üldkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks 29.03.2007 Hageja lepinguline esindaja JM Kostja esindaja SM Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 14.11.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt esitasid
KÜ liikmed juhatusele avalduse
üldkoosoleku kokku kutsumiseks 18.09.2006 aastal päevakorraga SM jätkamine juhatuses. 12.09.2006.a. panid KÜ juhatuse liikmed üles teate kostja üldkoosoleku kokku kutsumisest. 18.09.2006.a. toimus kostja üldkoosolek, sellega rikuti MTÜ § 20 lg 1, 2, 4 ja põhikirja p 5.2. Vaatamata sellele, et kostja juhatus avaldas üldkoosolekul ja märkis üldkoosoleku protokollis ära fakti, et 18.09.2006.a. üldkoosolekul ei ole seaduslikku jõudu võtta vastu otsuseid, võeti vastu otsus taastada SM KÜ juhatuse liikme staatus. Hageja leiab, et 18.09.2006.a. üldkoosolekul ei olnud õiguslikku jõudu võtta vastu otsuseid, kuna vastavalt MTÜ § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Hageja palub tunnistada tühiseks 18.09.2006.a. toimunud KÜ üldkoosoleku otsus taastada SM KÜ juhatuse liikme staatus. Kostja vastuväited. Kostja on esitanud juhatuse liikmete EP ja LM esinduses õigeksvõtu. SM kostja esindajana hagiavaldusega ei nõustu. Kostja seisukohalt on hageja väide, et KÜ liikmed panid teate teadetetahvlile 12.09.2006.a. eksitav ja mittetäielik. Jäetud on mainimata, et lisa 3 koosneb kahest teatest, nimelt teatest juhatusele ning teatest korteriühistu liikmetele, mis teavitab korteriühistu liikmeid üldkoosoleku kokkukutsumisest. Teade KÜ liikmetele riputati trepikodade teadetetahvlitele 11.09.2006.a. ehk siis täpselt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Kostja on seisukohal, et MTÜ § 20 lg 5 sätestatud nõue, millele viitab ka ühistu põhikirja p 5.2 , kehtestab teate väljapaneku tähtajaks vähemalt 7 kalendripäeva, eelkõige eesmärgiga teavitada ühistu liikmeid koosoleku toimumisest piisava ajavaruga, antud juhul sai eesmärk täidetud, sest 14 võimalikust ilmus kohale 13 ühistu liiget või nende esindajat. Nagu kõigil varasematel koosolekutel puudus ka 18.09.2006 üldkoosolekult SV elav krt XXX omanik I J , kr nr XXX omanik AL (surnud, pärimisasjad septembris lõpetamata). Üldkoosolekul viibisid samuti krt XXXXomanik S. J (L.M poeg) ning hageja alaline esindaja J. P , kes keeldusid koosolekust osavõtjate lehte allkirjastamast, tegelikkuses koosolekust aktiivselt osa võttes ning püüdes koosolekul tehtavaid otsuseid mõjutada. Antud asjaolude tõendamiseks on üldkoosoleku audiosalvestus 18.09.2006.a. Hageja väide, nagu oleks 18.09.2006.a. üldkoosolek erakorraline koosolek ning 18.09.2006.a. koosoleku kokkukutsumisel oleks pidanud lähtuma KÜ põhikirja p 5.2 sätestatust on paljasõnaline, kuna erakorralise koosoleku sisu tuleneb KÜS § 12-st ning 18.09.2006.a. üldkoosolek oli, nagu teatest ja üldkoosoleku kokkukutsumise avaldusest lähtub, üldkoosolek mitte erakorraline koosolek ning on kokku kutsutud vastavalt MTÜS § 20 lg 3,4,5 sätestatule. Kuna KÜ põhikirja punkt 5.2 on vastuoluline ning arusaamatu sisult ja vormilt, siis vastavalt MTÜS § 7 lg 2 kohaldatakse seaduses sätestatut, kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et MTÜ liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida vastuväite otsusele. Hageja abikaasa ja alaline esindaja ühistu üldkoosolekutel J.P ei palunud protokollida vastuväidet ühistu liikmena, vaid allkirjastas ühistu juhatuse liikme L. M poolt koosoleku protokolli käsikirja isiklikult tehtud märkuse. Üldkoosoleku lõppedes anti täiendav võimalus korrektse vastulause vormistamiseks, kuid seda ei soovitud. Esitatud hagiavalduses pole märgitud asjaolu, et juhatuse liikmed L. M ja J. P on enne N.P ́i hagi esitamist kahel korral kokku kutsunud üldkoosoleku üks päevakorrapunktidest „ Tühistamine koosoleku protokoll 18.09.2006, mitte päevakorrapunktiga S. Murumaa juhatusest tagasikutsumine, teades, et üldkoosolek ei
soovi S. M ́d juhatusest tagasi kutsuda. Taolise tegevusega tunnistati 18.09.2006 üldkoosoleku otsust. Vaatamata L. M ja J. P survele jäi eelnimetatud 12.10.2006 ja 19.10.2006 päevkorrapunkt üldkoosoleku poolt rahuldamata. 19.10.2006 üldkoosoleku protokollile on kantud ning koosoleku käigus esitatud eraldi lehel vastulause L.M kui koosoleku juhataja poolt signeeritud 12.10.2006 ja 19.10.2006 üldkoosoleku protokolle ei väljastata vaatamata korduvatele suulistele ja tähtkirjalistele avaldustele ühelgi võimalikul viisil. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on vaidlustanud 18.09.2006.a. KÜ üldkoosoleku otsuse protseduurireeglite rikkumise tõttu. Mittetulundusühingute seaduse ( MTÜS) § 24 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva mittetulundusühingu organi otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. KÜ põhikiri on kinnitatud 06.09.2002 aastal, punktis 5.2 on reguleeritud, et üldkoosoleku pädevus ja kokkukutsumise ja läbiviimise kord on sätestatud MTÜS, erakorralise liikmete üldkoosoleku peab juhatus kokku kutsuma 15 päeva jooksul MTÜS – s sätestatud nõudmise päevast arvates. Vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Kohtule esitatud korteriühistu liikmed LT, EH, VU, SN, SN , V U ja HR on 8.09.2006.a. esitanud ühistu juhatusele avalduse paludes kokku kutsuda üldkoosolek päevakorrapunktiga, SM jätkamine KÜ juhatuses. KÜ üldkoosoleku protokollist kohaselt toimus üldkoosolek 18.09.2006.a. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad, lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega ning viienda lõike järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Hagiavalduses esitatud
asjaolude kohaselt panid korteriühistu liikmed, kes taotlesid üldkoosoleku kokkukutsumist, 12.09.2006.a. vastavasisulise teate ise üles. Kohus asub seisukohale, et koosoleku kokkukutsumisel ei rikutud põhikirja punkti 5.2, sest koosolek toimus põhikirjas märgitud tähtaja jooksul, samuti ei ole rikutud koosoleku kokkukutsumisel MTÜS § 20 lg 5 sätestatud tähtaega. Hageja on ebaõigesti tõlgendanud põhikirjas määratletud tähtaega, sellest ei tulene , et enne 15 päeva möödumist ei saaks koosolekut kokku kutsuda, vaid vähemalt 15 päeva jooksul peaks koosolek toimuma. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus asub seisukohale, et korteriühistu juhatuse liikmete vastuolud ja suhted seoses ehitustööde lepinguga firmaga EB ei kuulu käesoleva vaidluse esemesse. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest, lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kohtule on esitaud ka KÜ üldkoosoleku protokoll 12.03.2007.a. toimunud üldkoosolekust, kus valiti kolmeliikmeline juhatus, VD, TK ja SM. MTÜS § 24 lg 3 alusel saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. KÜ üldkoosoleku protokolli lisast nähtub, et hageja ei osalenud vaidlusalusel koosolekul. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja, kulu õigusabi suuruse osas on 4000 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja kohtulud jäävad tema enda kanda, kostjal kohtukulude nõue puudub. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.