Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.aprill 2007 Rapla
Tsiviilasja number
2-07-4848
Tsiviilasi
U I hagi I I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Menetlusosalised ja nende Hageja U I Kostja I I , lepinguline esindaja N S. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
16. aprill 2007
Jätta U I hagi I I vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada hagi tagamise abinõu- I I avalduse alusel kohtutäitur Õ P’i poolt alustatud täitemenetluse peatamine. Kohtukulude jaotus Riigi poolt kantud asja läbivaatamise kulud ja hageja poolt kantud menetluskulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) jätta U I kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia protsessiosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Hageja nõue Hagist nähtub, et 15.märtsi 2006.a. määrusega kinnitas Pärnu Maakohus poolte kompromisslepingu, mille alusel mille alusel hageja kohustus 01.oktoobriks 2006.a. ehitama xxx asuvas elamus kostja omandisse olevatesse ruumidesse keerdtrepi ja soojustama trepikojas oleva vaheseina. Pooled olid varem samas asuva kinnistu kaasomanikud ja kohtu määruse alusel leppisid nad kokku ka korteriomandite moodustamises. Hageja on soojustanud vaheseinast trepi alla jääva osa, ülejäänud seina soojustamine ja keerdtrepi paigaldamine ei osutunud aga enam võimalikuks, kuna kostja vahetas 2006. aasta suvel maja välisukse luku ega andnud hagejale vaatamata korduvatele nõudmistele uut võtit. Antud uks on kostjale ainus võimalus majja pääsemiseks. Neil põhjustel ei ole hageja saanud kohtu määrust täita. Ta on korduvalt pöördunud kostja poole küsimusega trepi asukoha osas, kuid ei ole saanud vastust. Hageja jaoks on ebaselge, miks kostja on pöördunud kohtutäituri poole, kui ta samal ajal ise ei võimalda majja sissepääsu. Majja pääsemiseks tegi hageja 20.jaanuaril 2007.a. trepikotta läbi välisseina teise ukse, mille kaudu pääseb enda omandis olevatesse ruumidesse. Trepp on kompromisslepingu alusel jäetud hageja omandisse ja kostja võib treppi kasutada seni, kuni hageja ehitab kostjale keerdtrepi. Hageja on nõus trepi ehitama, kui talle antakse võimalus teha kõik eeltööd ise vältimaks lisakulutusi. Kuna kostja ei ole võimaldanud kokku lepitud tööde tegemist, siis peab hageja kohtutäituri poole pöördumist ja täitmenetluse alustamist põhjendamatuks ning palub kohtul Täitemenetluse seadustiku § 221 lg. 1 alusel tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Kostja seisukoht Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidetest nähtub, et hageja kohustus ehitama keerdtrepi ja soojustama vaheseina seoses enda poolt majale tehtava juurdeehitusega, hageja ei ole aga pöördunud kostja poole palvega pääseda kostja kasutuses olevatesse ruumidesse nende tööde tegemiseks; hageja on vaid ühel korral alkoholijoobes olles pöördunud tema poole küsimusega trepiehitaja väljavalimise kohta; kostja andis sellele jaatava vastuse; kostja leiab, et tal oli täielik õigus ukseluku vahetamiseks, kuna ruum nr 5 jäi kohtu määruse alusel tema kasutusse. Maja välisseina lõhkumise tõttu 20.jaanuaril 2007.a. alanes oluliselt eeskoja temperatuur ja selle tulemusena külmusid ning purunesid kostja ruumides veetorud. Sel moel on hageja tekitanud kostjale materiaalset kahju. Kostja leiab, et ta ei ole teinud hagejale takistusi kompromisslepingus ete nähtud kohustuste täitmiseks ja pöördumine kohtutäituri poole oli põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja ei tohi teha takistusi kompromisslepingust tulenevate kohustuste s.o. kohtu määruse täitmiseks. Välisukse luku vahetamise ja hagejale majja sissepääsu mittevõimaldamisega on kostja rikkunud TsÜS § 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Kohtu määruse alusel on kostja omandisse jäetud küll ruum nr. 5 ( t.l 3 asuval plaanil), kuhu välisuksest kõige esmalt pääseb, kuid sama uks on ka hageja jaoks ainus võimalus oma ruumidesse pääsemiseks, samuti pääseb kostja teisele korrusele oma ruumidesse vaid trepi kaudu, milline on hageja omandis. Hea usu põhimõttest lähtudes oleks kostja pidanud hagejale majja sissepääsu võimaldama oma algatusel. Neil põhjustel ei loe kohus põhjendatuiks kostja etteheiteid hagejale välisseina ava tegemise ja teise väliukse paigaldamise kohta. Hageja väidab, et ta on kompromisslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks korduvalt kostja poole pöördunud. Samas ei ole hageja esitanud selle kohta ühtegi tõendit ega ka täpsustanud, kus ja millal ta on hagejaga ehitustöödest rääkinud ning soovinud nende aja ja muude
oluliste küsimuste osas kokkuleppele jõuda. Kohtule esitatud elamu plaani kohaselt tuleb trepp ehitada alumiselt korruselt kostja omandis olevast toast teisele korrusele kostja omandis olevasse tuppa. Nendesse ruumidesse pääseb ainult teiste kostjale kuuluvate ruumide kaudu, milledes kostja alaliselt elab. Hageja oli kompromisslepingut sõlmides kõigist nimetatud asjaoludest teadlik ja pidi arvestama, et ehitustöid saab teha vaid kostjaga kokku lepitud ajal ja vajaduse korral ka kostja juuresolekul. Seega ei oleks hageja saanud ehitusöid teha enda poolt soovitud ajal ka siis, kui tal oleks välisukse võti olnud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud kostjale konkreetset ettepanekut ehitusööde läbiviimise aja kohta. Hagejal oli kohe pärast kompromisslepingu kinnitamist võimalus alustada vajalike ettevalmistustega s.h. leppida kokku tööde aeg kostjaga. Ka välisukse võtme omamise korral ei oleks hageja saanud kokku lepitud töid teha vaid enda poolt määratud ajal ja võtme puudumist ei saa lugeda tööde tegemata jätmise põhjuseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks keeldunud hagejaga tööde tegemise aja ja muude küsimuste osas rääkimast või kokku leppimast. Millegagi ei ole ümber lükatud kostja vastuväited, et 2006.a. kevadel käis hageja küll majas ja neil oli ka vahejuhtum, kuid trepi tegemisest ei rääkinud hageja midagi; esimest korda pärast kompromisslepingu sõlmimist pöördus hageja tema poole telefoni teel 14.jaanuaril 2007.a., mil rääkis ebaselget juttu, 20.jaanuaril 2007.a. tegi hageja välisseina avause ja paigaldas teise ukse ning 21.jaanuaril 2007.a. pöördus taas telefoni teel ja küsis trepi valmistaja leidmise kohta ning rohkem ei ole hageja kostja poole pöördunud. Kohus nõustub täielikult hageja väidetega, et enne trepi tellimist tuleb teha vahelakke vajaliku suurusega avaus, vahelagi toestada ja teha muid ettevalmistustöid ning alles seejärel saab võtta trepi mõõdud. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta ei soovi trepi paigaldamiseks vajalike eeltööde tegemist hageja poolt. Kompromisslepingu kohaselt on hageja võtnud enda kanda kogu vastutuse ja kulud trepi paigaldamise eest ja seega on hagejal õigus ka otsustada, kes teeb eeltööd ja milliselt valmistajalt tellida trepp. Kompromisslepingust ei tulene, et kostjal oleks õigus seada hagejale mingeid lisatingimusi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.