Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

torustiku purunemise või ühenduse puudulikust kinnitusest toodud kirjeldusest ei selgu otseselt, mis korteris tegelikult juhtus. OÜ KVH arvates on ebatõenäoline, et ühendus pidas üle kahe aasta vastu ning siis ootamatult purunes. Pealegi on kõik plastmasstorustiku ühendused nn kokku keevitatud, mille tõttu on kostjale arusaamatu, kuidas ühendus sai puruneda. OÜt KVH sündmuskohale ei kutsutud, asja materjalide hulgas ei ole fotosid purunenud ühendusest. Eksperdi arvamus ühenduse purunemise põhjuse tõttu puudub. Eeltoodu alusel on kostja arvamusel, et temal ei lasu kohustust hagejale kahju hüvitada. OÜ KVH palub jätta hagi rahuldamat ning kohtukulud hageja kanda. Kostja TGvastuväited Kostja TG hagi ei tunnista. Veeavarii tõttu sai lisaks hagejale kannatada ka kostja. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud 19.08.2005.a ekspertiisiakti nr 727, millest tuleneb, et veeavarii on toimunud OÜ KVH poolt montaažitööde reeglite jämeda rikkumise tulemusel (tööde teostamisel puudusid torude kinnitused), mitte TG süül. Korteriühistu vastu esitatud pretensioon oli õige, kuna maja ja selle kommunikatsioonide omanikuks on Korteriühistu ning OÜ KVH vastutab Korteriühistu ees lepinguliste kohustuste ja garantiikohustuste raames. TG on arvamusel, et kuna hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud tema süü puudumine, ei ole tema näol tegemist õige kostjaga. Eeltoodu alusel palub TG jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX väljavõttest nähtuvalt on XXX asuva korteromandi omanik IB. Tallinna Linnakohtu (praeguse Harju Maakohtu) kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXX väljavõttest nähtuvalt on asuva korteromandi omanik T U . Töövõtulepinguga nr 122 on tõendatud, et Korteriühistu ja OÜ KVH on 25.02.2003.a sõlminud töövõtulepingu, mille kohaselt OÜ KVH teostab keldri magistraaltorustiku ja püstikute vahetuse plasttorustiku vastu (torud ja fittingud firmalt Aquatherm GmbH, Saksamaa) ning paigaldama liivafiltri FRP-260 ning paigaldama käterätikuivatid. Töövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ KVH lõpetama nimetatud tööd hiljemalt 15.05.2003.a. Töövõtulepingu p 8 kohaselt annab OÜ KVH firma Aquatherm toodetele ja töö teostusele garantii 10 aastat, muudele materjalidele ja seadmetele vastavalt valmistajatehase garantiidele. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktiga nr 708 on tõendatud, et asuvas korteris, mis asub korteri nr 81 peal, lõhkes veetoru ning vesi ujutas üle selle korteri ning tungis läbi lagede ka korterisse nr 81. Korter nr 81 sai tõsiseid veekahjustusi, kahjustatud on laed, seinad, põrandad, ukse- ja aknaavad, elektriinstallatsioon ja mööbel. Korteris oli enne avariid tehtud osaline remont. Korter vajab taastusremonti vähemalt oma endise seisundi taastamiseks. Eksperthinnangu järgi moodustavad kahjustused 86 922 krooni. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiaktiga nr 727 on tõendatud, et asuvas korteris lõhkesid plastmassist külma- ja kuumaveetorud, mistõttu vesi ujutas üle selle korteri ning tungis läbi lagede alumistesse korteritesse. Veetorustiku avarii põhjustena on ekspertiisiaktis välja toodud järgmised põhjused: šahtis asuvad vertikaalsed veepüstikud pole seina külge ega ka omavahel kinnitatud; külma- ja kuuma vee torud, mis viivad püstikute juurest kraanideni, filtriteni ja veemõõdikuteni, ripnevad niisama ega pole seinte külge kinnitatud; veemõõdikud ripuvad torudel ning kogu süsteem toetud ainuüksi köögikraanidele; plasttorud on rohelist värvi ja nende diameeter ulatub 13 mm kuni 40 mm-ni, markeering: AQUATHERM

FUSIOTHERM PP-R TYP 3; torude ühendamisviis: keevitus montaažiga eritehnoloogia järgi, keevituskohtades on näha lõikekohti, ülekeeramisjälgi ja teisi mehhaanilise mõjutamise jälgi; lõhkenud on kõige väiksema diameetriga veetorud ühendus (keevitus) kohtade lähedal, lõhkemiskoht on kuni 23 mm, teravate äärtega ja on piki- ning ristisuunaline; eksperdile on esitatud OÜ PLM HOOLDUSE avariibrigaadi akt 03.08.2005, milles on kirjas, et 29.07.05 aadressil köögis lagunes plastikust veetoruühendus toruvahetaja poolt teostatud puuduliku kinnituse tõttu. Veetorustiku monteerimisel korteris nr 89 maja üldise veetorustiku väljavahetamise käigus on tehtud ebakvaliteetset tööd ja tõsiseid vigu plastiktorude paigaldusel. Toru vahetuse majas tegi firma . Torude lõhkemiskohad on enne veemõõdikuid (sealt algab korteriühistu vastutuse tsoon). Püstikute vahetus ja plastmasstorude vahetus on tehtud ebakvalifitseeritult. Alumistele korrustele viivad veetorud loksuvad, pole kinnitatud. Veemõõdikud asetsevad peenel torul, mis pole seina külge kinnitatud. Korteri nr 89 veevarustustoru on algusest peale valesti monteeritud – on suunatud otse veemõõdikuteni ja sealt tarbimiskraanideni, mis on tehniliselt väär. See on ära märgitud ka OÜ PLM HOOLDUSE avariibrigaadi aktis 03.08.2005.a Eksperdi arvates võidi vertikaalsete ja horisontaalsete torude monteerimisel mitte kinni pidada monteerimise järjekorrast. Samuti pole torude ühendamisel kinni peetud nende kuumutamisrežiimist. See viiski torude lõhkemiseni, mis on iseloomulik montaažitehnoloogia sellistele rikkumistele. Korter nr 89 sai veetorustiku avariis kannatada mitte elanike, vaid veetorustiku montaaži tehniliselt vigase teostuse, torustiku ehitamise tehnoloogia ja ebaprofessionaalse montaaži tõttu majasisese torustiku vahetamisel. PLM Hoolduse OÜ 03.08.2005.a aktist nähtuvalt lagunes 29.07.2005.a aadressil köögis plastikust veetoruühendus toruvahetaja poolt teostatud puuduliku kinnituse tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et 29.07.2005.a toimus asuvas korteris veeavarii, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv korter. Hageja on seisukohal, et kostjad vastutavad solidaarselt, kuna veeavarii toimus TG `le kuuluvas korteris veetorustiku mehhaanilise vigastamise tõttu ning veetorude vahetamisel teostati plasttorude paigaldus puudulikult. Asjaolu, et avarii põhjuseks on veetorustiku mehhaaniline vigastamine TG `le kuuluvas korteris, ei ole millegagi tõendatud. Ekspertiisiakti nr 727 järelduste p 7 kohaselt toimus avarii mitte elanike, vaid veetorustiku montaaži tehniliselt vigase teostuse, torustiku ehitamise tehnoloogia ja ebaprofessionaalse montaaži tõttu majasisesel torustiku vahetamisel. Ka PLM Hoolduse OÜ 03.08.2005.a aktist nähtub, et 29.07.2005.a lagunes köögis plastikust veetoruühendus toruvahetaja poolt teostatud puuduliku kinnituse tõttu. Korteriühistu juhatuse 15.09.2005.a kirja, mille kohaselt leidis KÜ juhatus koosolekul, et avarii eest vastutab korter 89 omanik, sest tema korteris tehti remonti ja rikuti veetorustiku süsteemi, ei saa pidada asjakohaseks tõendiks. Kohus on seisukohal, et korteriühistu juhatus ei ole piisavalt kvalifitseeritud hindamaks õigesti avarii tekkimise põhjuseid. Tõendeid, mis kinnitaks vastupidist, ei ole kohtule esitatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks korteriühistu juhatuse seisukohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 104 lg 1 alusel vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Üksnes asjaolu, et veetoru lõhkes TG`le kuuluvas korteris, ei ole piisavaks aluseks nõudmaks TG`lt kahju hüvitamist. Asjaolu, et veetoru lõhkes TG`st olenenud põhjustel, ei ole käesolevas asjas tuvastamist leidnud. Üksnes asjaolu, et TG andis XXXasuva korteri omanikule 15 000 krooni ning et TGmajanduslik seisund võimaldaks tal ka hagejale hageja poolt nõutud summa maksta, ei ole piisavaks aluseks TG `lt nõutud summa väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja TG vastutust kahju tekkimise osas ei ole tõendatud, tuleb hagi tema suhtes jätta rahuldamata. Kostja OÜ KVH on oma vastuväites asunud seisukohale, et tema ei vastuta tekkinud kahju eest, kuna lõpetas torustiku vahetamisega seonduvad tööd 15.05.2003.a ning tulenevalt VÕS §

218 vastutab ta tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest kaks aastat. Seega lõppes OÜ KVH vastutus 15.05.2005.a ning tema vastu esitatud nõue on aegunud. Töövõtulepingu nr 122 p 8 kohaselt annab töövõtja (st OÜ KVH) firma Aquatherm toodetele ja töö teostusele garantii 10 aastat. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuigi VÕS § 650 sätestab töövõtugarantii tähtajaks kaks aastat, on töövõtulepingus kokku lepitud teistsuguses garantii tähtajas ning seega tuleb garantii tähtaja arvestamisel lähtuda töövõtulepingus märgitust. Seega ei ole kostja väide, nagu oleks tema vastutus lõppenud 15.05.2005.a, õige. Kostja vastutus lõpeb alles 15.05.2013.a. Kostja OÜ KVH väide, nagu puuduks eksperdi arvamus torude ühenduse purunemise kohta, ei ole samuti õige. Ekspertiisiakti nr 727 järeldustest nähtub, et veetorustiku avarii põhjusteks on veetorustiku montaaži vigane teostus, torustiku ehitamise tehnoloogia ja ebaprofessionaalne montaaž. Järelduste p 6 kohaselt ei ole torude ühendamisel kinni peetud nende kuumutamisrežiimist. See viiski torude lõhkemiseni, mis on iseloomulik montaažitehnoloogia sellistele rikkumistele. Kostja pole esitanud ühtki dokumenti, mis välistaks tema süü avarii toimumisel. Paljasõnaline on kostja väide nagu oleks asjaolu, et torustiku ühendus pidas üle kahe aasta vastu ning siis ootamatult purunes, ebatõenäoline. Ekspertiisiaktist nr 708 nähtuvalt on hagejale kuuluv korter saanud veeavariis kahjustusi ning eksperthinnangu järgi moodustavad kahjustused 86 922 krooni. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 ja 3 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista OÜlt KVH hageja kasuks välja varalise kahju 86 922 krooni. Hageja on palunud välja mõista moraalse kahju 30 000 krooni. Hageja väiteil seisneb moraalne kahju hageja au ja väärikuse teotamises, hageja ja tema laste tervise kahjustamises, hageja ja tema laste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste põhjendamatus rikkumises (piinamine, väärikust alandav kohtlemine, omandi ja kodu puutumatuse rikkumine jne), hageja elutingimuste rikkumises, liigse närvipinge tekitamises, avarii tekkimise põhjuste väljaselgitamise ja selle tagajärgede likvideerimise korraldamise vajaduses, avarii tekkimisega ja kahjude tõendamise vajadusega seotud hulgaliste dokumentide hankimise vajaduses ning sellega seotud asjaajamises, võimaliku kohtuvälise kompromissi saavutamise katsetamises ja kostjatepoolses kompromissist põhjendamatus keeldumises, hageja piiratud rahalistes võimalustes korteri remondiks vajalike raha- ja töövahendite otsimise ja palumise vajaduses. Hageja tervise kahjustamine seisneb eelkõige selles, et hagejal ilmnes stress ja depressioon, hageja haigus süvenes ning tekkis vajadus läbi viia terviseuuringuid. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas on kostjad teda piinanud, väärikust alandavalt kohelnud ning rikkunud hageja omandi ja kodu puutumatust. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, kuidas on avarii tekkimise põhjuste väljaselgitamise ja selle tagajärgede likvideerimise korraldamise vajadus, avarii tekkimisega ja kahjude tõendamise vajadusega seotud dokumentide hankimise vajadus ning sellega seotud asjaajamine, kohtuvälise kompromissi saavutamise katsetamine ja kostjatepoolne kompromissist keeldumine ning hageja piiratud rahalised võimalused hagejale moraalset kahju tekitanud. Hageja ei ole oma vastavasisulisi väiteid kohtule põhistanud. Kohtule esitatud arstliku ekspertiisi otsuse nr 184255 sisulisest põhjendusest nähtub, et hagejal on 24.03.2005.a tuvastatud püsiv osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent on 20%. Perearsti I Z väljavõttest IB`i tervisekaardist nr 2860 nähtub, et hagejal opereeriti 06.11.2002 emakakaela vähk, mille tõttu oli tal alates 10.03.2003.a töövõime kaotus 40% ning alates 21.03.2005.a 20%. Aprillis 2001.a on hagejal diagnoositud äge tsüstiit ning aprillis

2002 sinusiit, oktoobris 2005 on hagejal diagnooistud neuroos, unehäired, allergiline kontaktne dermatiit ning aprillis 2006.a allergiline dermatiit. Kuivõrd veeavarii toimus alles 29.07.2005.a, ei saa kostjaid süüdistada hagejal enne vastavat kuupäeva diagnoositud haigustes. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et oktoobris 2005.a hagejal diagnoositud neuroos, unehäired ning allergiline kontaktne dermatiit oleks seotud 29.07.2005.a toimunud veeavariiga. Perearsti E T `i 05.05.2006.a tõenditest nr 477, 478 ja 479 (tõendid A B `i, K B `i ja S R tervisliku seisundi kohta) ei nähtu samuti seost 29.07.2005.a toimunud veeavariiga. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue moraalse kahju osas on paljasõnaline ning tõendamata ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja nõue 1⁄2 tagastamisele kuuluva summa 129 768 krooni osas. Kuna nimetatud nõue on kohtule ebaselge, jätab kohus nimetatud nõude osas hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse sadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuivõrd kohus on käesoleva hagi osaliselt rahuldanud, peab kohus põhjendatuks jätta kohtukulud poolte endi kanda.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.