Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

tähtajal. Samuti andis kostja kõik tööd aktiga õigeaegselt üle. Kostja vastutus lõppes 15. mail 2005. a., seega on hageja nõue aegunud. Hageja märgib, et veeuputus tekkis torustiku mehaanilisest vigastusest. Vastavalt hageja poolt esitatud materjalidele lagunes x asuva korteri köögis plastikust veetoruühendus toruvahetaja poolt teostatud puuduliku kinnituse tõttu. Hageja poolt esitatud torustiku purunemise või ühenduse puudulikust kinnitusest toodud kirjeldusest ei selgu otseselt, mis korteris tegelikult juhtus. On ebatõenäoline, et ühendus pidas üle kahe aasta vastu ning siis ootamatult purunes. Pealegi on kõik plastmasstorustiku ühendused kokku keevitatud, mille tõttu on arusaamatu, kuidas ühendus sai puruneda. OÜ-d SEKO KHV sündmuskohale ei kutsutud, asja materjalide hulgas ei ole fotosid purunenud ühendusest. Eksperdi arvamus ühenduse purunemise põhjuse kohta puudub. Kostjal ei lasu kohustust hagejale kahju hüvitada. Kostja Tatjana Gorbacheva seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud. Veeavarii tõttu sai lisaks hagejale kannatada ka kostja. Hageja on hagiavalduse lisana esitanud 19. augusti 2005. a. ekspertiisiakti nr. 727, millest tuleneb, et veeavarii on toimunud OÜ SEKO KHV poolt montaažitööde reeglite jämeda rikkumise tulemusel (tööde teostamisel puudusid torude kinnitused), mitte Tatjana Gorbacheva süül. Korteriühistu X vastu esitatud pretensioon oli õige, kuna maja ja selle kommunikatsioonide omanikuks on KÜ X ning OÜ SEKO KHV vastutab korteriühistu ees lepinguliste kohustuste ja garantiikohustuste raames. Kuna hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud kostja süü puudumine, ei ole ta õige kostja. Esimese astme kohtu otsus

millegagi tõendatud. Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr. 727 järelduste p. 7 kohaselt toimus avarii mitte elanike, vaid veetorustiku montaaži tehniliselt vigase teostuse, torustiku ehitamise tehnoloogia ja ebaprofessionaalse montaaži tõttu majasisesel torustiku vahetamisel. Ka PLM Hoolduse OÜ 3. augusti 2005. a. aktist nähtub, et 29. juulil 2005. a. lagunes x köögis plastikust veetoruühendus toruvahetaja poolt teostatud puuduliku kinnituse tõttu. Asjakohaseks tõendiks ei saa pidada korteriühistu x juhatuse 15. septembri 2005. a. kirja, mille kohaselt leidis KÜ X juhatus koosolekul, et avarii eest vastutab korteri 89 omanik, sest tema korteris tehti remonti ja rikuti veetorustiku süsteemi. Korteriühistu juhatus ei ole piisavalt kvalifitseeritud, hindamaks õigesti avarii tekkimise põhjuseid. Tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist, ei ole kohtule esitatud. Samuti ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks korteriühistu juhatuse seisukohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 104 lg. 1 alusel vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuste rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Üksnes asjaolu, et veetoru lõhkes Tatjana Gorbachevale kuuluvas korteris, ei ole piisavaks aluseks, nõudmaks Tatjana Gorbachevalt kahju hüvitamist. Asjaolu, et veetoru lõhkes Tatjana Gorbachevast olenenud põhjustel, ei ole käesolevas asjas tuvastamist leidnud. Üksnes asjaolu, et Tatjana Gorbacheva andis x asuva korteri omanikule 15.000 krooni ning et Tatjana Gorbacheva majanduslik seisund võimaldaks tal ka hagejale hageja poolt nõutud summa maksta, ei ole piisavaks aluseks Tatjana Gorbachevalt nõutud summa väljamõistmiseks. Kuivõrd kostja Tatjana Gorbacheva vastutust kahju tekkimise osas ei ole tõendatud, tuleb hagi tema suhtes jätta rahuldamata. Kostja OÜ SEKO KHV leiab, et tema ei vastuta tekkinud kahju eest, kuna lõpetas torustiku vahetamisega seonduvad tööd 15. mail 2003. a. ning tulenevalt VÕS § 218 vastutab ta tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest kaks aastat. Seega lõppes OÜ SEKO KHV vastutus 15. mail 2005. a. ning tema vastu esitatud nõue on aegunud. Töövõtulepingu nr. 122 p. 8 kohaselt annab töövõtja OÜ SEKO KHV firma Aquatherm toodetele ja töö teostusele garantii 10 aastat. Vastavalt VÕS § 76 lg. 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuigi VÕS § 650 sätestab töövõtugarantii tähtajaks kaks aastat, on töövõtulepingus kokku lepitud teistsuguses tähtajas ning seega tuleb garantii tähtaja arvestamisel lähtuda töövõtulepingus märgitust. Seega ei ole õige kostja väide, nagu oleks tema vastutus lõppenud 15. mail 2005. a. Kostja vastutus lõpeb alles 15. mail 2013. a. Kostja OÜ SEKO KHV väide, nagu puuduks eksperdi arvamus torude ühenduse purunemise kohta, ei ole samuti õige. Ekspertiisiakti nr. 727 järeldustest nähtub, et veetorustiku avarii põhjusteks on veetorustiku montaaži vigane teostus, torustiku ehitamise tehnoloogia ja ebaprofessionaalne montaaž. Järelduste p. 6 kohaselt ei ole torude ühendamisel kinni peetud nende kuumutamisrežiimist. See viiski torude lõhkemiseni, mis on iseloomulik montaažitehnoloogia sellistele rikkumistele. Kostja ei ole esitanud ühtki dokumenti, mis välistaks tema süü avarii toimumisel. Eksperthinnangu järgi moodustavad hageja korteri kahjustused 86.922 krooni. Vastavalt VÕS § 128 lg. 2 ja lg. 3 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 132 lg. 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista osaühingult SEKO KHV hageja kasuks välja varaline kahju 86.922 krooni.

Oma väiteid moraalse kahju tekitamise kohta ei ole hageja põhistanud. Hageja ei ole täpsustanud, kuidas on kostjad teda piinanud, väärikust alandavalt kohelnud ning rikkunud hageja omandi ja kodu puutumatust. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas on avarii tekkimise põhjuste väljaselgitamise ja selle tagajärgede likvideerimise korraldamise vajadus, avarii tekkimisega ja kahjude tõendamise vajadusega seotud dokumentide hankimise vajadus ning sellega seotud asjaajamine, kohtuvälise kompromissi saavutamise katsetamine ja kostjatepoolne kompromissist keeldumine ning hageja piiratud rahalised võimalused hagejale moraalset kahju tekitanud. Arstliku ekspertiisi otsuse nr. 184255 sisulisest põhjendusest nähtub, et hagejal on 24. märtsil 2005. a. tuvastatud püsiv osaline töövõimetus, töövõime kaotuse protsent on 20%. Perearsti Irina Zahharova väljavõttest Irina Bergi tervisekaardist nähtub, et hagejal opereeriti 6. novembril 2002. a. emakakaela vähk, mille tõttu oli tal alates

see hind, mille kohus kostjalt välja nõudis. Detaili hind on jäänud tuvastamata ning purunenud detaili väljamaksmist ei ole hageja taotlenud. Kooskõlas korteriomandi seaduse (KOS) § 2 lõikega 2 on veemõõtja ja kraanikauss korteriomandi osad ja nende korrasoleku eest vastutab korteri valdaja ehk siis Tatjana Gorbacheva. Kohus ei viita mitte ühelegi võlasuhte alusele, millest johtuvalt peaks apellant maksma hagejale kahjutasu. Vastustaja Irina Bergi seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. x asuvas korterelamus vahetati 2003. a. kevadtalvel veepüstikud välja KÜ x ja apellandi (töövõtja) vahel sõlmitud töövõtulepingu nr. 122 alusel. Töövõtuleping oli sõlmitud korteriühistuga, kes tegutseb kõikide korteriomanike nimel. Sellest lähtuvalt ei pidanud ega peagi korterelamus asuva iga korteri omanik sõlmima apellandiga ühiskasutuses olevate veekommunikatsioonide puhul omaette töövõtulepingut. Apellant väidab, et ei ole teostanud KÜ x ülesandel korterelamus korterisiseseid töid, mis aga ei vasta tegelikkusele. Töövõtulepingust nr. 122 selgub, et apellandi lepinguliste töövõtukohustuste hulka kuulusid keldri magistraaltorustiku ja püstikute vahetus plasttorustiku vastu ning liivafiltri paigaldamine; korterisiseste veearvestite taatlemine ja taatluskontrolli mitteläbinud veearvestite vahetamine; vajadusel - veemõõdusõlmede korteritesse paigaldamine. Järelikult, korterisiseste tööde tegemine oli apellandi töövõtuülesandeks. Maakohtus ei vaidlustanud apellant ekspertiisiakte ega nõudnud uut ekspertiisi. Kohtule esitatud ekspertiisiaktidest nr. 708 ja nr. 727 nähtub, et OÜ Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ja ekspert Nadežda Sortova on riiklikult tunnustatud asjatundjad, kellel on vastavate erialaste ekspertiiside korraldamise ja läbiviimise õigus. Kostja Tatjana Gorbacheva seisukoht T. Gorbacheva palub teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi veeavariiga tekitatud moraalse kahju hüvitise 30.000 krooni väljamõistmiseks, ei ole otsust vaidlustatud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lõikega 1 ei kontrolli kolleegium otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas, nii et selles osas tuleb otsus jätta muutmata. Ülejäänud – varalise kahju hüvitamiseks 86.922 krooni väljamõistmise – nõuet lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme määral, mis tingib selles osas tehtud otsuse tühistamise ja tsiviilasja saatmise uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ühtlasi tuleb tühistada otsus ka kohtukulude jaotamise osas. TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Sama paragrahvi lg. 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka paragrahvi 1. lõikes nimetamata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS § 656 lg. 4 kohaselt, kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Kolleegium leiab, et varalise kahju hüvitamiseks esitatud nõude osas ei ole maakohus otsust olulises ulatuses põhjendanud ega ole täiel määral täitnud ka eelmenetluse ülesandeid. Tegemist on menetlusnormide olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik

kõrvaldada apellatsioonimenetluses, sest apellatsioonikohtu otsuses suures mahus uute asjaolude tuvastamise korral oleks ebaproportsionaalselt piiratud poolte võimalust otsuse peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale. Ka eelmenetluse täitmata ülesandeid ei ole võimalik apellatsioonimenetluses täita, sest see võib kaasa tuua hagi aluseks olevate uute asjaolude esiletoomise ja nende tõendamiseks uute tõendite esitamise, see ei ole aga kooskõlas apellatsioonimenetluse sisu ja eesmärgiga. Kuna rikkumine puudutab kostjate vastu solidaarselt esitatud varalise kahju hüvitamise nõuet, tuleb otsus tühistada mõlema kostja suhtes. TsMS § 363 lg. 1 p. 2 kohaselt peab hagiavaldus sisaldama muuhulgas hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ehk hagi alust. Hageja tõi oma kahe kostja vastu solidaarselt esitatud varalise kahju hüvitamise nõude alusena esile järgmised faktilised asjaolud: 29. juulil 2005. a. toimus Tatjana Gorbachevale kuuluvas korteris veeavarii, mille tõttu sai kahjustada hagejale kuuluv korter; avarii põhjuseks olid või võisid olla: 1) enne avariid nimetatu korteris viibinud inimeste ebamäärased toimingud (veetorustiku süsteemi rikkumine ehk veetoruühenduste murdmine); 2) elumajas 2003. a. plastikust veetorude ühenduste väidetav ebakvaliteetne tegemine OÜ SEKO KHV poolt tema ja korteriühistu vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel; Tatjana Gorbacheva on oma kahju hüvitamise kohustust tunnistanud. Rohkem fakte kahju põhjustanud sündmuse kohta hageja esile ei toonud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja isegi kahtles selles, millistel asjaoludel veeavarii aset leidis, sest esitas asjaolud tinglikult ja vastuoluliselt. Hagiavalduses ei olnud esitatud nõude õiguslikku põhjendust ega toodud esile asjaolusid, millega võiks põhjendada kostjatel kahju hüvitamiseks solidaarse kohustuse tekkimist. Kohus ei juhtinud hageja poole tähelepanu hagi aluse ebamäärasusele ja ebapiisavusele ega teinud hagejale ettepanekut vaidluse poolte vaheliste õigussuhete kvalifitseerimiseks, kuigi menetlusnormid teda selleks kohustasid. Nii selgitab kohus TsMS § 392 lg. 1 punktide 1 ja 3 kohaselt eelmenetluses muuhulgas välja hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Selleks võib kohus TsMS § 392 lg. 3 kohaselt nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja küsitleda pooli, samuti pidada § 398 lg. 1 kohaselt eelistungina korraldava kohtuistungi. Maakohus pidas asjas küll mitu korraldavat istungit, kuid ühelgi neist ei käsitletud vaidluse sisu ning ühelgi neist ei teinud kohus hagejale ettepanekut oma nõuet selgitada ega täpsustada. Ka muus vormis ei ole kohus hagejalt selgitusi küsinud. Maakohus on jätnud eelmenetluse ülesande täitmata. TsMS § 436 lg. 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg. 8 lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta: otsuses ei ole tuvastatud vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid, ei ole analüüsitud esitatud tõendeid, ei ole kvalifitseeritud pooltevahelisi õigussuhteid ega tuvastatud ka nende puudumist. Samuti ei nähtu otsusest kohtu hinnangut poolte esitatud faktiväidetele. Maakohus pidas võimalikuks hagi OÜ SEKO KHV suhtes rahuldada, ilma et oleks tuvastanud hagi rahuldamise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ning kvalifitseerinud nimetatu ja hageja vahelise õigussuhte. Maakohus leidis otsuses, et Tatjana Gorbacheva korteris lõhkesid plastmassist külma- ja kuumaveetorud, mistõttu vesi ujutas üle selle korteri ja tungis läbi lagede alumistesse korteritesse. Samuti tuvastas kohus, et 25. veebruaril 2003. a. oli OÜ SEKO KHV sõlminud elamut haldava korteriühistuga lepingu elamus magistraaltorustiku ja püstikute vahetuseks plasttorustiku vastu. Kooskõlas VÕS §-dega 80 ja 81 võivad korteriomanikud olla niisuguse ühistu nimel sõlmitud töövõtulepinguga

soodustatud või kaitstud kolmandateks isikuteks, kellele lepingurikkumine võib anda töövõtja vastu nõude aluse. Sellest lähtudes ei ole kohus aga vaidlust lahendanud. Otsuses osundatud materiaalõiguse normid hageja nõudele alust ei anna. Otsusest ei nähtu ka, milline on kostja puutumus Tatajana Gorbacheva korteris veetorude lõhkemisega: kohus ei ole tuvastanud, kas lõhkenud veetorud olid need, mille paigaldamise töid tegi OÜ SEKO KHV, või olid need korterisisesed torud, mille külge töövõtja plasttorustiku paigaldas ja mille korrashoidmise kohustus oli korteriomanikul, nagu töövõtjast kostja on väitnud. Avarii toimumise asjaolusid ei ole kohus üldse tuvastanud. Samuti ei ole kohus tuvastanud, milles seisnes töövõtjapoolne töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumine, mis võiks olla korteriomaniku poolt töövõtja vastu esitatava nõude aluseks. Kostja väidetele selle kohta, et avarii tekkis torustiku mehaanilisest vigastusest, et hagi põhjal ei saa otsustada selle üle, mis korteris tegelikult juhtus, aga samuti, et kostja ei ole ühistuga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud, ei ole kohus otsuses vastanud. Ka kohtu järeldused garantiikohustusse puutuvalt ei ole asjas tuvastatud faktiliste asjaoludega seostatavad. Tatjana Gorbacheva vastutuse on maakohus välistanud, leides, et asjaolu, et veetoru lõhkes tema korteris, ei ole piisav tema vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Ka nimetatud kostja vastu suunatud nõude kohta tehtud otsus ei vasta seaduse nõuetele. Hageja ja sellegi kostja vahelise õigussuhte on kohus jätnud kvalifitseerimata. Kohus ei ole otsuses käsitlenud võimalikke nõude aluseid ega hinnanud seda, kas esiletoodud faktilised asjaolud vastavad mingi õigusnormi abstraktse koosseisu elementidele. Oma järeldusi selle kostja vastu esitatud nõude osas ei ole kohus seostanud mingi õigusnormiga, mis nõudele võiks aluse anda. Rikkudes TsMS § 392 lg. 1 p. 1 ja 3, mille kohaselt kohus selgitab eelmenetluses muuhulgas eelkõige välja menetlusosaliste seisukohad hageja nõuete suhtes ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, ei teinud kohus kostjale ettepanekut vastata sellele hageja poolt esiletoodud väitele, et kostja korteris aset leidnud veeavarii põhjuseks oli veetorustiku süsteemi rikkumine ehk veetoruühenduste murdmine tema korteris viibinud isikute poolt. Ometi on sel asjaolul vaidluse lahendamise seisukohalt oluline tähtsus, sest korteriomandi seaduse (KOS) § 11 lg. 1 p. 1 kohustab korteriomanikku hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Selle sätte rikkumisega teise korteriomaniku omandi kahjustamine võib olla vastutuse aluseks, millest rikkuja saab vabaneda, kui tõendab, et rikkumine oli vabandatav (KOS § 11 lg. 3). Maakohtu otsus ei sisalda faktilisi asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada Tatjana Gorbacheval vastutuse tekkimist või sellest vabanemist hagejal tekkinud kahju eest. Maakohtu otsus ei vasta seadusele ka tõendite analüüsi puudutavas osas. Kohus viitas otsuses Nora Kasemaa ekspertiisibüroo aktidele nr. 708 ja 727, märkimata sõnaselgelt, et ei käsitle neid eksperdi antud arvamustena. Kolleegium leiab, et osundatud tõendeid ei saa käsitleda eksperdi arvamustena, nagu kohus neid eelduslikult käsitles, kuna tõendid ei vasta kehtiva TsMS 32. peatüki ega aktide koostamise ajal kehtinud TsMS 20. peatüki nõuetele. Tegemist võib vastavalt TsMS § 293 lg. 2 lausele 2 olla eriteadmistega isiku arvamustega, mis on hinnatavad dokumentaalsete tõenditena, kohus ei ole neid aga niisugustena hinnanud. Kohus on otsuses refereerinud Nora Kasemaa ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr. 727, kirjeldades aktis veetorustiku avarii põhjustena märgitut, ilma et oleks andnud kirjeldatud seisukohtadele mingit hinnangut või teinud nendest mingeid järeldusi. Otsuses refereeritut ei ole seostatud asjas tähtsate asjaoludega. Et kohus hagi OÜ SEKO KHV suhtes rahuldas, siis võib üksnes arvata, et kohus pidas põhjendatuks aktis märgitut, nagu oleks see töövõtja teinud torude väljavahetamise käigus ebakvaliteetset tööd. TsMS § 232 lõikes 1 sätestatud põhimõtte kohaselt peab kohus esitatud tõendeid hindama seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Niisugune hinnang eeldab ka tõendi kvaliteedi hindamist. Maakohtu

otsusest ei nähtu, et kohus oleks osundatud tõendeid vastavalt seaduse nõuetele hinnanud. Nii saab eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse sisuks olla selgitus niisuguste asjas tähtsate asjaolude kohta, mis nõuavad eriteadmisi. Eespoolosundatud aktist nr. 727 nähtub, et akti koostajal on palutud kindlaks teha kostja Tatjana Gorbacheva korteri üleujutamisega põhjustatud kahjustuste ulatus ja rahaline suurus (tl. 48). Niisuguse küsimuse lahendamiseks vajatakse ehitusalaseid eriteadmisi. Akti koostaja on aga asunud tuvastama, kes, millal ja millisel õiguslikul alusel on majas mingeid töid teinud, samuti on ta teinud järeldusi kohal käinud avariibrigaadi akti alusel ja asetleidnud avarii asjaolude kohta (tl. 51). Tegemist on õiguslike küsimustega, milleks ehitusasjatundjal pädevus puudub. Mis avarii põhjustesse puutub, siis ei sisalda akti järeldus tehnoloogia rikkumise kohta mingit põhjendust; akt ei sisalda fotosid ega skeeme ja selle järeldused on sedavõrd ebamäärased, et nende alusel ei ole võimalik tuvastada avariijärgset faktilist olukorda kostja korteris. Miks kohus siiski pidas vajalikuks aktis märgitu otsuses refereerida, otsusest ei selgu. Kohus ei ole otsuses vastanud ka OÜ SEKO KHV poolt aktide kohta esitatud vastuväitele, et nimetatut ei ole avarii põhjuste uurimise ja aktide koostamise juurde ei kutsutud. Hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude ebapiisav esiletoomine või ebapiisav tõendamine võiksid iseenesest anda aluse hagi rahuldamata jätmisele. Arvestades aga asjaolu, et maakohus on vaatamata esiletoodud asjaolude ebamäärasusele ja ebapiisavusele ning tõendamise puudustele pidanud võimalikuks hagi ühe kostja suhtes rahuldada, ilma et ta oleks hageja tähelepanu hagi puudustele juhtinud või teinud hagejale ettepanekut täiendavaid tõendeid esitada, oleks apellatsiooniastmes hagi rahuldamata jätmine hageja suhtes ebaõiglane. Arvestades asjaolu, et maakohus rahuldas kahe kostja vastu solidaarselt esitatud hagi ühe kostja suhtes täielikult, kuigi hagi rahuldamise alust ei ole otsuses piisavalt põhjendatud, siis tuleb otsus varalise kahju hüvitamise nõude osas tühistada täielikult vaatamata sellele, et hageja ei ole Tatjana Gorbacheva suhtes tehtud otsust apellatsioonkaebusega vaidlustanud. Hageja selgituse kohaselt ei vaidlustanud ta Tatjana Gorbacheva suhtes tehtud otsust üksnes seetõttu, et tema hagi rahuldati ühe kostja suhtes täielikult ja tema jaoks ei ole oluline, kumb kostjatest talle kahju hüvitab. Ka Tatjana Gorbacheva suhtes tehtud otsus ei ole eespooltoodust tulenevalt seaduse kohaselt põhjendatud. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.