Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kostjate seisukoht ja põhjendused Kostja, T.G hagi ei tunnista. Väidab, et on 29.juuli 2005 veeavariis samuti kannatanuks. Avarii tema korteris toimus OÜ KHV süül. Kostja väidab, et töövõtja rikkus jämedalt veetorustiku montaažitööde reegleid, jättes paigaldamata torude kinnitused. Kostja väidab, et torustik purunes osas, mis kuulub korteriühistule. Ühistu on olnud hoone kommunikatsioonisüsteemide korrashoidmisel hooletu. Ühistu pidanuks nõudma töövõtjalt garantiikohustuste täitmist. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kostja, korteriühistu XXXhagi ei tunnista. Väidab, et on täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja etteheited kohustuste rikkumisest on üldsõnalised ja konkretiseerimata. Kostja väidab, et T.G hooletu käitumine põhjustas ja suurendas kahjustusi. Korteriomanik ega ka korteris töid teinud isik ei teatanud töö tegemisest ega avariist ühistule. Elamu trepikodades oli ja on teadetetahvlitel info kontaktandmetest, kuhu avariide tekke korral pöörduda. Kostja väidab, et sai avarii toimumisest teada ca 40 minutit pärast selle toimumist. Vee sulgemise korraldamine võttis aega umbes 20 minutit. Avarii põhjustas T.G korteris valamukapi eemaldamise käigus torude üldpüstiku ühenduskohast lahti murdmine. Kostja pidanuks selliseid töid tellima spetsialistilt, kes oleks osanud ette näha võimalikke ohte ja neid ära hoida. Kostja väidab, et on tellinud torustiku vahetuse osaühingult SEKO KHV; leping on täidetud nõuetekohaselt; mingeid pretensioone töö kvaliteedi kohta ei ole. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Esitatud tšekid ei ole hageja isikuga seostatavad. Hageja ei ole nõudes arvestanud korteri amortisatsiooni. Kostja väidab, et kahju suuruseks võis olla ca 50 000 krooni. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel puudub vaidlus selles, et 29.juulil 2005 toimus XXX asuva korterelamu korteris nr. 89 vee torustiku purunemine, mille tagajärjel valgus vesi läbi põranda ja vahelagede alumiste korruste, s.h. hageja korteritesse. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja vara sai veeavarii tagajärjel olulisi kahjustusi. Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse § 3 p. 2 järgi tekib võlasuhe kahju õigusvastasest tekitamisest. Tegemist on võlasuhte tekkimise iseseisva alusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise nõude põhjendatuse hindamisel tuleb tuvastada põhjuslik seos 1) kahju tekitaja tegevuse ja õiguse rikkumise vahel (objektiivne) ning 2) õigusvastase süülise käitumise ja tekkinud kahju vahel (subjektiivne). Kostjad ei vaidlustanud asjaolu, et hageja vara kahjustused on tekkinud seoses elamus toimunud vee läbijooksuga. Pooled on kahju põhjustanud tegudena esile toonud kolm võimalikku: 1) remonttööd T.G korteris, 2) veetorustiku ebaõige montaaž, 3) veetorustiku ebapiisav hooldus. Objektiivse põhjusliku seose tuvastamiseks hindab kohus, milline tegu oli vältimatult vajalikuks eelduseks hageja omandi kahjustamisel. Hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et vee kahjustuste põhjuseks oli torustiku purustamine selle mehhaanilise mõjutamisega kostja T.G korteris. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kasutada välistavat meetodit, s.o. jätta iga võimalik põhjustav tegu mõtteliselt ära ning selgitada, kas nõude aluseks olev õigus oleks siiski rikutud. Kohus leiab, et ainsana tsiviilasjas esile toodud tegudest (tegevusest) annab eitava vastuse torustiku mehaaniline mõjutamine kostja korteris remontööde käigus. Esitatud tõenditest ei saa järeldada, et veeavarii oleks toimunud ka siis, kui torustikku ei oleks kostja korteris mehhaaniliselt mõjutatud. Torustiku mehhaaniline mõjutamine (purustamine) veeavarii ja sellest tingitud hageja omandi rikkumise põhjuseks. Kui kostja T.G korteris ei oleks torusid mehhaaniliselt mõjutatud (murtud), ei oleks veeavariid tekkinud. Kohus hindab Nora Kasemaa ekspertiisibüroos koostatud ekspertiisiakte dokumentaalsete tõenditena põhjusel, et sündmuskohal käinud ja aktid koostanud ekspert ei ole seaduses ettenähtud korras vannutatud. Seega ei ole alust dokumentides antud hinnangutele omistada eksperdi arvamuse tähendust. Kohus kasutab dokumendis sisalduvat teavet asjaolude olemasolu või nende puudumise tuvastamise allikana, arvestamata seejuures dokumendi koostaja antud hinnangutega. Poolte selgitused, tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid on veetorude purunemise viisi ja koha osas mõnevõrra erinevad. T.G selgitas kohtus, et katki oli kaks harutoru; ta ei näinud küll torude purunemist, kuid nägi purunenud torusid köögis põrandal. Korteriühistu seadusjärgne esindaja selgitas kohtus, et T.G korteri köögis oli valamukapp tavapärasest asukohast kõrvale tõstetud. Torud olid ühendatud šahtiga läbi külgseina; kapi nihutamisega olid koos kapiga nihkunud ka torud. Torude horisontaalses osas oli rebenemise või väändejäljed. Purunenud oli kaks toru. Tunnistaja, P.Z andis kohtus ütlusi selles, et purunenud oli kaks toru horisontaalpüstikul šahtist ca 25-30 cm kauguselt. Toruotsad olid väändunud. Kahe toru väändumisjälgedega purunemist kinnitavad ka tunnistaja N.S ütlused. Vaid tunnistaja A.P andis kohtus ütlusi selles, et purunenud oli üks liitmiku toru; katki oli liitmiku ja horisontaaltoru ühenduse koht, mis oli füüsilise jõu mõjul purunenud. Ekspertiisiakti nr. 727 (tl. 47) järgi lõhkesid T.G korteris plastmassist külma- ja kuumaveetorud. Lõhkenud olid veetorud enne veemõõdikuid ühendus(keevitus)kohtade läheduses; lõhkemiskoht on teravate äärtega ja on piki- ning ristsuunaline. OÜ PLM H töötajate allkirjastatud aktis (tl. 55) on märgitud, et lagunenud oli veetoruühendus; OÜ PLM H 4.mai 2007 kirjas on märgitud, et purunesid torud veemõõtjate taga. Hinnates eelmärgitud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostja korteris oli katki (purustatud) kaks veetoru šahtist korterisse suunduvas horisontaalses osas. Torude purunemise vahetuks

põhjuseks oli nende mehhaaniline mõjutamine (väänamine) korteris toimunud valamu vahetuse (remontööde) käigus. Torude purunemise koht on püstakust arvates horisontaaltorul enne kuulkraani, s.o. osas mis ei ole korteriomandi reaalosa koosseisus. Kohus ei pea usaldusväärseks tunnistaja A.P ’i ütlusi, kuivõrd tema tunnistus olukorrast korteris erineb teistest tõenditest (katki oli vaid üks toru vertikaal- ja horisontaaltorude liitumise kohast). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et avarii põhjuseks on torustiku ebaõige montaaž. Kostja sellekohane väide on tõenditega kinnitamata. Kohus möönab, et torustike purunemist võib soodustada nende ebaõige paigaldus või ebapiisav hooldus, kuid käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite põhjal selliseks järelduseks alust ei ole. Millegagi ei ole ka tõendatud, et avarii tekkimist soodustas korteriühistu käitumine (tegu või tegevusetus). Korteriühistuseaduse (KüS) § 2 järgi on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kohus ei nõustu hagejaga ja kostja T.G’ga selles, et korteriühistu on olnud elamu veevarustuse süsteemi haldamisel hooletu. Vastupidiselt on tõendatud, et korteriühistu tellis amortiseerunud torustiku vahetuse osaühingult SEKO KHV (tl. 94). Tööd on tehtud ja vastu võetud. Kostja, KÜ XXX kinnitas, et süsteemis mingeid rikkeid pärast torustiku vahetust ilmnenud ei ole. Hageja ja T.G seda väidet tõenditega kummutanud ei ole. Väide on kooskõlas tunnistaja P.Z ’i ütlustega. Tõendatud on kostja väide sellest, et kostja on koostanud elamu haldamisega seotud isikute kontaktandmete kohta infolehe (tl. 293) ning paigaldanud selle elamu trepikodadesse. Kostja asus koheselt peale avariiteate saamist kahju minimiseerima sulgedes veevarustuse mõistliku aja jooksul arvestades esile toodud asjaolusid. Tunnistaja P.Z ’i ütlustega on kooskõlas hageja ja korteriühistu seadusjärgse esindaja selgitused, et esimese asukohta tuvastada võimaldava teate sai ühistule ca 20 minutit pärast avarii teket; vesi suleti teate saamisest ca 20 minuti pärast. Seda ei väära väited, et vesi valgus läbi lagede mitme tunni kestel. Vee sulgemine ei saanud koheselt peatada põrandale ja lagedesse kogunenud vee valgumist. Kohus leiab, et puudub alus väiteks, et korteriühistu on olnud süsteemi hooldamisel hooletu. Kohus nõustub korteriühistuga selles, et kostja vastutuse aluseks ei saa olla üksnes asjaolu, et torustik purunes kaasomandisse kuuluvas süsteemi osas. Veevarustuse süsteemi osa mõjutas korteriomandi omaniku tegevus. Kohus ei nõustu kostja T.G selles, et avarii põhjuseks oli plastiktorude ebaõige monteerimine. Kostja tugineb väites ekspertiisiaktis nr. 727 märgitule. Kohus märgib, et N.S koostatud dokumendis puuduvad andmed veetorude kinnituste asukohtade kohta. Dokumendi p.-de 4.1 ja 4.2 järgi ei olnud hoones asuva veetorustiku vertikaalsed püstikud ega ka horisontaalsed torud üldse kinnitatud, mis ei ole tõepärane. Seega ei saa dokument olla aluseks kinnituste asukohtade tuvastamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendit, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada, kuhu olid torude kinnitusklambrid täpselt paigaldatud ning kas need olid kooskõlas paigalduseks ettenähtud nõuetega või mitte. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui torude kinnitusklambrite kohad ei olnud paigaldatud täpses vastavuses normidega, ei saa sellest iseenesest järeldada, et see oligi torude purunemise põhjuseks. On ebatõenäoline, et mõlemad veetorud lõhkevad samaaegselt üksnes mittevastava kinnituse tõttu ca kaks aastat pärast montaaži. Tõendamata on kostja väide selles, et torustiku liitmik purunes seetõttu, et elastne segistivoolik keerati valamu juurest lahti. Kostja on ise märkinud, et see tegevus ei saanud lisada torustikule mingit täiendavat rõhku. Kohus ei pea usaldusväärseks OÜ PLM Hooldus aktis (tl. 55) antud hinnangulist arvamust. Aktis märgitu on kirjelduste ja põhjendusteta, sellest ei nähtu, mille alusel sellisele järeldusele on jõutud. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest teha järeldust, et veeavarii oleks toimunud ka juhul, kui T.G korteris ei oleks remonttöid (köögivalamu vahetus) tehtud. Kohus peab vajalikuks

märkida, et kostja ei ole purustuste täpset asukohta ja viisi dokumenteerinud (pildistanud), mis oli kostja võimuses. VÕS § 104 järgi vastutab võlgnik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma kohustuste rikkumise eest süü olemasolu korral. Süü hooletuse vormis väljendub käibes vajaliku hoole järgimata jätmises; hooletuse vormis süü esinemist eeldatakse. Kahju tekitajal lasub süü puudumise tõendamise kohustus. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kostja T.G tegevuse ja hageja kahju vahel on ka subjektiivne põhjuslik seos; kostja on hagejale kahju põhjustamises süüdi. Kostja ei ole tõendanud temal süü puudumist. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. KoS § 11 lg. 1 p.1 järgi on korteriomandi omanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; lg. 3 järgi ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaoludest või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kohus leiab, et T.G oli oma korteriomandi kasutamisel hooletu. T.G on rikkunud oma korteriomandi kasutamisel seadusest tulenevat hoidumiskohustust. Sanitaar- või remontööde tegemisel tuleb ilmutada hoolikust, mis tagab vara säilimise. Korteriomandiseaduse § 11 lg. 3 järgi tuleb hoolsuskohustuse järgimist hinnata lähtudes mõistlikkuse kriteeriumist. VÕS § 7 järgi loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et heas usus tegutsev mõistlik isik oleks enne valamu vahetamisele asumist selgitanud välja tööga kaasnevad võimalikud riskid, nendega arvestanud ning võtnud tarvitusele riski vähendavad abinõud. Veevarustuse süsteemi mõjutavad töid peaks eelduslikult tehtama vastava ala spetsialisti poolt. Kostja, T.G väide selles, et töid teinud abikaasa on sanitaartööde spetsialist ei ole millegagi tõendatud. Kohus leiab ka, et see asjaolu ei oma vaidluses määravat tähendust. Kohus nõustub kostjaga selles, et spetsialisti poolt valamu vahetamisel võib osutuda piisavaks korteris olevate kuulkraanide kinni keeramine, kuid sellest ei saa järeldada, et muid abinõusid ei peakski tarvitusele võtma. Kostja on suhtunud võimalikesse tagajärgedesse hoolimatult. Kaasomandisse ja teiste korteriomanike varasse hoolikalt suhtudes pidanuks kostja teatama ühistule töödest, mis mõjutavad veevarustuse süsteemi. Sellekohase teate tegemine võimaldanuks kas sulgeda veevarustus vastavates püstikutes või tagada selleks valmisolek võimalike avarii korral. Olnuks ühistul remonttööd teada, võinuks avarii korral vee koheselt sulgeda või süsteemist välja lasta. Kohus leiab, et iga mõistlik isik oleks enne tööde tegemist selgitanud välja avarii tekkimise korral vajaminevad telefoninumbrid, mida kostja ei teinud. Viivitus avariist teatamisel suurendas märkimisväärselt kahju ulatust. Seega jättis kostja hoolimatult tegemata mitu üksnes temast sõltunud toimingut. Enese oskustesse kriitilisema suhtumisega saanuks teha kaasomandi eset ja teiste korteriomanike reaalosa võimalikult mõjutavaid töid hoolikamalt.

Poolte vahel on vaidlus ka selles, milline on kostjale põhjustatud varalise kahju suurus ning kas hageja planeeritavate kulutuste tegemine on tingitud kostja tegevusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju tõendamise koormus lasub kannatanu poolel. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et kostja on hagejale nõude ulatuses kahju põhjustanud. Hageja väidab, et tema kahju seisneb korteri taastamisremondi maksumuses. Hageja on kahju tõendamiseks esitanud ekspertiisibüroo Nora Kasemaa ekspertiisiakti nr. 708 (tl. 36), mida kohus hindab dokumentaalse tõendina. Samuti kuludokumendid kinnitamaks kulutusi remondile ning kalkulatsioonid tulevikus vajalike tööde kohta. Hageja väidab, et remont on tegemata temal vahendite puudumise tõttu. Kostjad väidavad, et hageja on esitanud tõendeid, mis ei ole seostatavad taastamisremondiga. Hageja ei ole arvestanud korteri kulumit. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja esitatud kuludokumendid tõendavad vee läbijooksudest tekkinud kahju osaliselt. Hageja on ise menetluse kestel, s.h. 13.märtsi 2008 kohtuistungil kinnitanud, et tal puuduvad osaliselt kviitungid kulude tegemise kohta. Kohus arvestab kulutusi kinnitavate tõenditena AS E , AS E E , AS A B ES ja AS S kassatšekke, mis kinnitavad remondiks vajalikke ostusid ajavahemikus 30.juulist 2005 kuni 10.novembrini 2005 (tl. 306311 kogusummas 5 410.60 krooni). Kulutused on olemuses seostatavad veekahjustustega; nende tegemine on kooskõlas nii vee läbijooksu aja kui ka hageja seletusega remondi tegemise aja kohta. Tšekid, mis kajastavad kulutusi 2006 ja 2007 aastal, ei ole kulutustes osaliselt seostatavad hageja remonttöödega (ujumiskätised, ujumisrõngas, pidurivedelik, grill, jäätis, kuivatusrest, pesumasina täitevoolik jmt.) ja ka hageja seletustega tööde tegemise kohta. Hageja väidab kahju täpsustavas avalduses, et põrandakatted on vahetamata; seega pole põhjendatud ega tõepärane põranda liistudele kulutuste tegemine (tl. 313); hageja ei selgitanud, kuidas on vee läbijooksuga seotud keraamiliste plaatide vahetamine (tl. 319). Osa 2006 ostusid kajastavatest tšekkidest kinnitavad D.R kulutusi (tl. 315, 317). E ABC ja OÜ E S kassatšekid 07.juulist 2006, 8.juulist 2007 krooni (lk. 280), ja osaliselt tšekid 8.juulist 2007 (tl. 317), 18.juunist 2008 (tl. 312) ja 18.septembrist 2007 tõendavad elektripirnide, pistikupesade, elektrikaablite ja valgustite soetamist aasta ja kahe aasta möödudes arvates vee läbijooksudest. Kohus ei pea tõepäraseks, et hageja kasutas korterit selle aja kestel ilma valgustuseta või veekahjustusi saanud elektritarvikutega. Seega ei ole kõik kulutused kohtu hinnangul põhjuslikus seoses vee läbijooksuga. Kohus leiab, et hageja kahju seisneb läbijooksudega põhjustatud vara väärtuse vähenemises. Õige on kostja väide selles, et hageja ei ole esitatud nõude ulatuses tõendanud kahjustustuste kõrvaldamiseks tehtud kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et taastamisremont ongi osaliselt tegemata. Seega pole võimalik hinnata kahju suurust üksnes tehtud kulutuste põhjal. Hageja korteris tekkisid ulatuslikud veekahjustused. Kostjad ei vaidlustanud asjaolu, et vesi valgus hageja kõikidesse ruumidesse, kahjustades nii lagesid, seinu kui ka põrandaid. Kostja ei vastuta hageja korteri remondimaksumuse eest täies ulatuses, vaid üksnes taastamisväärtuse (samaväärsesse seisundisse viimine) ulatuses. Hageja selgitas, et korteris oli

siseviimistlus osaliselt amortiseerunud, mis on kooskõlas ka N.S koostatud dokumendiga. Pooled ei esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik määrata korteri siseviimistluse amortisatsiooni määra kahju tekkimise eelselt; tavaliseks sanitaarremondi kestuse perioodiks märkisid pooled hinnanguliselt viis kuni kümme aastat. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahju tekkimise asjaolusid, poolte võimalusi kahju ärahoidmisel ja selle minimiseerimisel, samuti poolte käitumist ja valikuid kahjustuste parandamisel. Hageja on pärast kahju tekkimist asunud N.S dokumendile tuginedes seisukohale, et kahju on 86 922 krooni. Kohus leiab, et hageja esile toodud põhjused, millest on väidetavalt tingitud remonttööde tegemise viibimine, ei ole seotud kostja käitumisega. Kohus leiab, et kostja ei ole vaidluses esile toodud asjaoludel vastutav ehitusturul toimunud hinnatõusust tingitud kulude väidetava kasvu eest. VÕS § 139 lg. 1 alusel vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju on tekkinud kahjustatud isikust sõltuvatest asjaoludest. Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud korteri sarnasesse seisukorda viimiseks. Hageja ei ole kahjunõude esitamisel arvestatud korteri siseviimistluse amortisatsiooniga. VÕS § 132 järgi tuleb kahju hüvitise määramisel arvestada, et hüvitamisele kuulub samaväärse asja maksumus. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada kahjustatud asja kuluvust (amortisatsiooni). Asja kahjustamise korral tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja on kulusid teinud vaid osaliselt tellides seejuures töid tuttavatelt, mis teeb võimatuks hüvitise kulupõhise määramise. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest on 60 000 krooni. Kohus võtab hüvitise määramisel aluseks hageja korteri kahjustused, mille ulatuse üle ei ole vaidlust. Hageja korter sai kahjustada nii kolmes toas kui ka abiruumides. Hageja on pärast kahju tekkimist hinnanud taastamisremondi maksumuseks ca 87 000 krooni, käesoleval ajal aga 170 000 krooni. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja vastutab remondi viibimisega seotud hinnatõusu eest. Kohus nõustub menetlusosalistega selles, et sanitaarremondi uuendamise tavapärane vahemik on 5-10 aastat. Kohus loeb hageja korteri siseviimistluse osaliselt amortiseerunuks. Seega uueneb hageja korteri seisukord taastamisremondi tegemisega võrreldes veekahjustustele eelnenuga ning osa remondi maksumusest tuleb jätta hageja enese kanda. Kohus arvestab hüvitise määramisel ka asjaoluga, et kahju suuruse tõendamine on kannatanu kohustus; hageja võimuses oli taastamisremondi kulutuste täpne dokumenteerimine. menetluskulud Hageja on 20.oktoobri 2005 maksekorraldusega tasunud riigilõivu 7 000 krooni ja 27.märtsi 2008 maksekorraldusega nr. 512 riigilõivu 3 500 krooni. Hageja on tasunud 1.augusti 2005 arve nr. 708 alusel ekspertiisi läbiviimise eest 1 500 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest I.P ’le 6 000 krooni ja OÜ-le S C 10 000 krooni. KÜ XXXon tasunud OÜ-le A 5 100 krooni.

T.G menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kohus leiab, et korteriühistu XXX menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskuludest 1/3 osa jätta kostja, T.G kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS §-st §-st 3, TsMS (I) §-st 60 ja TsMS §st 230; 233; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 2; 7; 104; 127 lg.1 ja 4; 128 lg. 3; 132; 139 lg. 1; 1043; 1045 lg. 1 p. 5; 1050; KüS §-st 2 ja KoS §-st 11 lg. 1 p. 1 ja lg. 3 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista TG’lt IB’i kasuks välja 69 333.00 (kuuskümmend üheksa tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) krooni s.h. 60 000 krooni kahju hüvitamiseks ja 9 333 krooni menetluskulude hüvitamiseks. Jätta rahuldamata IB’i hagi korteriühistu XXX vastu kahju hüvitamiseks 170 000 krooni väljamõistmises. Mõista välja IB’ilt korteriühistu menetluskulude hüvitamiseks.

XXX kasuks

5 100

(viis

tuhat

ükssada)

krooni

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.